Janoh-hile. Sa oled mu arvamusest valesti aru saanud! Ei teadnud, et pean selgituse juurde lisama. Nüüd siis selgitan: oma kommentaaris ma mõtlesin esimest küüditamislainet, siis elasid kõik veel talumajades. Kes sai, see põgenes - kes kuhu: kas kuhugi Eestimaale, Soome või Rootsi. Talu(maja) peremees oli see, kes talu eest hoolt kandis(vt. eilset kommentaari). Olen sinuga täiesti nõus - ülbus on hirmus asi. Mina lisaksin sõna hirmus ette sõna "väga". Korteris tegi loomulikult remonti majavalitsus partei (EKP) käsul. Mina rääkisin talumajadest, sina korteritest, mis ime siis: meie rääkisime üksteisest mööda. 3X10 aastat on just paras vanus, et teada kuidas asjad tegelikult olid. Kõik ei olnud nii nagu meile "punane" ajalugu või geograafia õpetas. Üks sõbralik soovitus - loe enne arvamus/artikkel korralikult läbi, siis kommenteeri.

1.Üürikorteri soodushinnaga erastamise õigus ei kuulu inimõiguste hulka. Isegi turuhinnaga erastamine ei kuulu ei inimõiguste ega kodanikuõiguste hulka , isegi siis mitte kui üürnik on aastakümneid soolast üüri maksnud. Eestis on erastamine seadustatud erandolukorras majanduse kiiremaks reformimiseks. 2."Rahvusliku võitluse" värvidega ilustatud labane varandusejahi õigustamine on ka see kirjutis. Pada sõimab katelt. Nii ettevaatamatult endale näppu lõikamine on alla Keskerakonna keskmist taset. Kas tippdemagoogide pink on lühikeseks jäänud? 3. Paradoksaalne ja halenaljakas on see, et riikliku ja kohalike omavalitsuste elamufondi ärastamise eelnevaks ideoloogiliseks õigustamiseks sisendatakse rahvale esiteks, et see on hoopis mingite vastikute sakslaste ja argpükslike reeturite vara, lootuses, et siis ei pane rahvas oma vara riisumist tähelegi. Kui see vara kuulub praegustele kasutajatele (kes majanurki nagu puid hoolega kastavad), siis miks te üüri kasseerivaid omavalitsusi ja riigiasutusi omavoli pärast kohtusse ei kaeba? Ja miks peaksid üürnikud oma vara tulevikus erastama, kui see juba niigi nende oma on? Ka käputäie EVP-de nõudmine on sel juhul lausa ebaseaduslik väljapressimine.

Praegu tekkinud situatsioon on tõestuseks Eesti teatud ringkondade fashismilembelisusest,aga teisiti seda nimetada ei saa.Vanemal põlvkonnal on hästi meeles, millise entusiasmiga siit lahkuti Hitleri kutsel koos oma sabarakkude-kadakasakslastega.Kogu taasiseseisvumise aja on tegelenud meie riigis ,pehmelt öeldes ,huvigrupid. kel ei ole midagi püha ja kelle jumalaks on raha. Mõistust minetades ei ole neile tähtis Eesti maine. Aga nad on esimesd ,kes räägivad demokraatijast JA ÕIGUSRIIGIST, MIDA NAD ON RÜVETANUD. ÜMBERASUJATE OMANDITEEMA ON ÜKS DELIKAATSEMAID, ,sest El juhtriik on fashismilembelisuse osas väga tundlik.Kui Saksamaa Välisministeerium ja Bundestagi President saatsid Eestisse vastava kirja, kus nad selgesõnaliselt olid loobunud varanõetest Eestis müüdud vara suhtes, siis lähtuti heast lootusest, et Saksamaa jaoks ebamugav küsimus leiab eestipoolset mõistmist ja et EV võimud on selle omandiküsimuse lõpetanud.Kuid taas on lippmaad õispuud ja kuked rakendatud vankri ette ,et puhuda hüsteeriat.Selle ajendiks on tollele priviligeeritud seltskonnale väljaantud vekslid , milles isiklikult osales Lennart Meri( vt.tolleaegset artiklit Saksa ajalehest)

Pange tähele, et kõikide keskerakondlaste ja rüütlisõprade omandireformialaste kirjutiste põhirõhk ei ole mitte niivõrd restitutsiooni eitamisel kuivõrd IGAMISE ÜLISTAMISEL. Igamine on eriti kunagiste koloniaalimpeeriumite õiguses rakendatud põhimõte, mis võimaldab hõivatud ja mõnda aega enda valduses hoitud vara seaduslikult omastada. Kuna igamisest on tänu korterite ja maa lauserastamisele nende kasutajatele saanud omandireformi peamine pretsedent, siis on omandireformi lõppfaasiks Kirde-Eesti. Põhja Eesti ja Tallinna igamine ühtse Venemaa rüppe. Tõe huvides tuleb mätkida, et alustati seda juudatööd Isamaa ja sotside, mitte Keskerakonna juhtimisel. Erastamisihale kihutatud rahval kinnisvara ja keskklassi seisusetunnistust nina ees hoides meelitavad kavalad tsaarid meid oma kaitse alla tagasi.

Olen näinud ülevaatlikku dokumentaalfilmi sakslaste lahkumisest 1939 ja kuulnud filmi autori kommentaare. Ümberasujate valitsev meeleolu oli masendus ja kurbus. Seda oli tummfilmikaadriteski näha.1941 aastal oldi röömsad selle üle, et minema saadi, et ellu jäädi. Lugege Carl Motthanderi mälestusi.Eesti ajakirjandus töesti parastas, sest tsaariaeg ja parunite privileegid olid värskelt meeles. Tagastamise või mittetagastamise asjus ma sõna ei võta. Lisasin vaid killukese ajalugu. Muuseas, filmi autor 1885 paiku sündinud mehena sakslasi ei sallinud.

Mina olin see majavalitsuse torumees, kes uummistusi ja uputusi likvideeris ning lahkematele elanikele laost Tðehhi potte orgunnis. Mul endal polnd sissekirjutust ja ei saand midagist erastada. Õnneks mul tööpuudust pole, sest need vanemad "hästi kastetud" majad on nii läbi, et muudkui kutsutakse välja. Egas vene ajal üürilised saandki maja eest hoolitseda, kui neil raha oligi, siis materjalisi ja riistu polnd kuskilt saada. Mõne väikse omaette maja jah tegi mõni oma kätega korda. Igasugust rahvast oli.

Kompliment Evelin Sepale! On meeldiv tõdeda, et see noor inimene on suuteline ühiskondlike protsesse vaatlema, analüüsima ning otsuseid langetama! Siinkohal on meeldiv tõdeda, et Evelin Sepp on ühe Esimese Eesti tunnustatud noore poliitikuna hakanud Omandireformi ja selle tulemusi analüüsima mitte meie subjektiivse, emotsionaalse/brutaalse laustagastamise väidetava ajaloolise õigluse taastamise aspektist. Vaid on asetanud kogu omandireformi Euroopa ja rahvusvahelise õiguse taustsüsteemi! See on lugupidamist vääriv samm Eesti arenemisel Euroopaliku õigusriigi ja humaanse ühiskonna poole!

Torumehe jutt jumalatõsi. Elasin ise ka ühes sellises majas,mis lõpuks lihtsalt maha põles sealsete allakäinud kontingendi pärast. Ärksamad ja tragimad,ka mina,lasid sealt jalga,kes kuhu.Minul õnnestus saada kooperatiivkorter,kus elan siiani.Mõnel õnnestus mingeid teidpidi tasuta korterisse kolida,kuid neid oli üksikud.Sest sel ajal algas massiline venkude sissetoomine,kes uued korterid omale said.Kohalik põliselanik ei kuulunud privilegeeritute hulka.Tol ajal oli ju kõik ehitusmaterjal defitsiit.Varustajad olid tähtsad ja väärtustaud ametnikud.Olid ajad,olid majad....Oi aegu ammuseid... Aga asutuse peod olid vägevad,kus kadusid piirid ülemuste ja alluvate vahel.Labaseks ei mindud nagu see praegu tavaks on saanud.

ma ei imestaks kui inimesed tulevad varsti tänavale,mingiLootsmanni teema ja muuu, tundub nagu Nõukogude Liit oleks tagasi.

Dokumentalistile. Kas jutt on ümberasujatest või käib jutt põgenejatest - väliseestlastest? Küsin sellepärast, et nende kohta käivad erinevad paragrafid.

Dokfilm on 1939.a. ümberasumisest. C.Motthanderi raamat "Parunid, enamlased ja eestlased" on osaliselt ka nõukogudeaegsest pingelisest ärasaamise ootamise ajast. Dokfilmi autor on surnud ja ma ei tea, kus film praegu on. Loodan, et filmiarhiivis. Eesti televisioon võiks seda vahel näidata, eestiaegsest Tallinnast saab seal suurepärase ülevaate ja mitmed tollased prominendid on peal. See oli üsna pikk film.

Mõni sakslane jäi siia ka ja nende saatus oli kurb. Ega nad ju seda ette kindlasti ei teadnud, aga targemad kartsid. Tean ainult ühte, kes ellu jäi, aga ta elas kuni surmani 1994 vale nime all. Alles pärast tema surma üks ta lähim sõber avalikustas selle. Ta ise Eesti iseseisvumise järelgi ei rääkinud. Oli sõja ajal poisike ja kellelegi kurja ei teinud. Tore eesti mees oli. Tal varandust polnud, nii et ärge ta sugulasi lehma-lellepoegadeks sõimake.

1941 aastal olid 1939 aastal Saksamaa asemel poolakte kodudesse majutatud Balti ümberasujad (sakslased, kadakasakslased ja eestlased) juba oma eesti sõpradele ja sugulastele kurbi ja pettunud kirju kirjutanud. Ühes kirjas oli: "isegi laste mänguasjad olid põrandal ja toit laual"... "õudne! Me emaga nutame ööd läbi". Selle pere pea oli Eesti mereväe kõrgem ohvitser ja oleks ta jäänud siis, siis oleks ta 1940-41 maha lastud. Enamik põlisrahvast põlgavaid sakslasi oli lahkunud juba Vabadussõja järel. Varandused on iseküsimus, aga samuti õnnetute kaaskodanike laimamine, mõnitamine ja ajaloo ülevärvimine on väga inetu, eriti kui seda tehakse kadunukesi tundmata ja nende kunagise vara endale saamise nimel. Siin halvustatakse ju kõiki ümberasujaid, kõiki baltisakslasi ja kõiki põgenikke, kellest enamus ei ole midagi tagasi küsinudki.

Kas see on siis võrdsuse austamine, kui kõigepealt antakse meile nõukogude võimu poolt kasutada sadades kordades erineva väärtusega elukohad ja istumise alla erinevad sõidukid, kusjuures paljudele ei anta midagi ja siis öeldakse: "VÕRDSED JOONDU! START! Krabage oma istumise alt, mis saate!". Hullemat võrdsuse mõnitamist ei saa ollagi. Kommunistid andsid ebavõrdselt ainult kasutamiseks, mitte päriseks. Ja olid normid, palju keegi kasutada tohtis. Humanist ja retsidivist ei ole sünonüümid.

laustagastamise väidetava ajaloolise õigluse taastamise aspektist. Kesse väidab? Kas stalinistlik krabaja, kes alustas oma helget tulevikku end käopojana võõrasse korterisse sisse sättides ning endisi omanikke Siberisse suksutades või maha nottides? Või nende järeltulijad ning parteilised "õigusjärglased" ? Kui prl Sepp punus eestlastelt röövitud vara tagastamise "omandireformi Euroopa ja rahvusvahelise õiguse taustsüsteemi", siis äsja nende 200 sakslastele kuulunud ja komuhärradel "kasutusrendil" olnud korteri ümber sebimise käigus on kesikud kuulutanud purupiraatlikuks terve õigusjärglastele kuulunud vara tagastamise. Ei maksa unustada, et sebimise taasalustas aga reformistist saamamees, kes nõuab omadele, st. “omavalitsustele” saksavara tagastamise leemekulbi ainuõigust. Vaevalt et elmarsepad ja kallodki potiäärest kaugele jäävad, nad ju ka omavalitsejad. Ametkorterite lausärastamises saadud karastuse ja kogemustega pealegi! Nii palju higi ja vaeva röövimise pääle raisatud ja sähh sulle, ää võetakse, jõle jama tõeste?

Leian, et kui kasvõi üks partei oleks püüdnud kogu selle suure vabaduse aegu riigile kuulunud suurte ühiselamute või amet- jms kortereid ning muud elamufondi evepeede eest nn. sundüürnikele pakkuda (a la restitutsioonist.www.e-hydepark.com), siis oleks sel parteil ÕIGUS nokka koputada. Pole seda teinud ka suured hoolijad , miks ??? Vast humanist seletaks meile, kui komplimentide tegemise vahepeal aega saab ?

Ei tea! Ei saa aru, kus kohas kõik need kärajad, kes nüüd siin kommentaarides Omandireformi ebapädevust, sovietipäraseid ümberjagamisi ja ebavõrdset kohtlemist nii tulihingeliselt hukka mõistavad, siis olid, kui see kurikuulus omandirefom 1991.a. Ülemnõukogu pooltühjas saalis olemasoleval kujul vastu võeti? Või veelgi enam - siis kui seda kogu selle ebaõiglusega, igat liiki "Betlema-tädi" parandustega, arutute ning mõõdutundetute laiendustega kitsaste huvigruppide majanduslikes erahuvides täide saatma asuti? Kus olid kõik need õigluse eest kärajad siis? Kus olid nad siis kui Omandireformi alguses üürnikud protestiaktsioone korraldasid? Aga vat just siis oli aeg oma meelsust ja argumente välja käia! Mitte nüüd abradagabrat ajada! Kindlasti ei luba ühegi demokraatliku riigi õiguspraktika isegi mitte näitena sellist olukorda, kus ühe, nüüdseks 15 aastat kestnud reformi 15-ndal aastal hakataks reformi ühe osa jaoks jälle selle seaduse põhimõtteid (õiguskindlust, õiguslikku ootuste printsiipi) põhimõtteliselt muutma! Igal asjal, ka õiguslikul loogikal on omad piirid ja oma distsipliin! pealegi - kuidas saaks väita, et ümberasujatele kunagi kuulunud majades elavad nüüd ilma erandita kõik "endised punased timukad" ja, et oleks vale lasta nendel ümberaunute käest, vaat , et "terroriga ärakistud" majades omale nõukogude aegsete erisoodustustega soetatud kortereid erastada.(keegi ei ole tänaseni veel osundanud avalikkuse ees küll mitte ühtegi konkreetset juhtu selle kohta et mõni vähegi "tegijast" EKP tegelinski sellises majas elaks) Samas aga ei omistata vähimatki tähelepanu sellele asjaolule, et nii nagu 1941. nii ka 1939. ümberasujate majades elavad samut "Nõuka ajal" sinna samade seaduste alusel kolinud inimesed ja nendes majades on kõik seda soovi avaldanud üürnikud väidetavasti saanud oma eluruumi erastamise läbi viia kõigi teiste, tagastamisele mittekuuluvate majade (k.a Lasnamäe Liidulise alluvusega tehaste töölistest elanikega)võrdsetel alustel. ja mitte keegi ei karju, süüdista ega hädalda! Kus on siin siis loogika!? Kus on siin moraal ja võrdne kohtlemine?- te käratsejatest silmakirjatsejad?

ei nohh, arvan, et paljudele oleks huvitav tutvuda nende vaesekeste sundüürnike nimekirjaga, keda nüüd sakste kadriorukorteritest (kopli barakke vaevalt keegi taga nutab )Lorilonni väidab küll, et seal ka lukksepad,lüpsjad ja karjakud kortereid said, aga, mis kindel see kindel, võdavaika spiissski,tov. Lori

Ülemnõukogus oli vaid sadakond liiget, enamasti kommunistid. Sinna ma kuidagi ei mahtunud. ORASE põhimõtteid rahvahääletusele ei pandud. Ja üldises demokraatlikus ja rahvuslikus vaimustuses ei uskunud keegi, et niisugune Eesti venestamise seadus võiks välja ilmuda. Siis austasime rahvauskangelastena paljusid, kes hiljem vaid krabajateks osutusid. Ja korterite üliodavad soodushinnad treiti valmis alles 1994 paiku, maa võileivahinnad veelgi hiljem. Reformi vastaseid oli küll, aga me ei pääsenud meediasse, olime pisiparteides ja ei ületanud valimiskünniseid.

Reform on järjepidevalt käinud mitte 15 vaid 55 aastat ja viiakse ühe põhimõttega lõpule. Ara virise. Kõigepealt eestlased hauda ja Siberisse, siis venelased asemele esialgu üürnikena ja aiamaade kasutajatena, siis geniaalne perestroika ja vene kolonistidele kinnisvara päriseks kingitud justkui eesti rahva poolse lepitusžestina. Stolõpini unistus täitunud - esmakordselt ajaloos kuulub üle poole Eestimaa kinnisvara väärtusest vene kolonistidele. Piisas vaid 51-le Riigikogu liikmele sarnast erastamisvõimalust pakkuda ja kohe tegid asja ära. Vene keisrid on kavalad, tunnevad Bütsantsi pärandit.