See uudis ilmus juba ka eelmise nädala lehes !?

http://www.kodueest.ee/cms/eesti/info/meedia
huvitavat lugemist omandireformi sigaduste kohta

Mis sest, et ilmus eelmises lehes? Võib-olla mõnel jäi see tähelepanu alt välja? Igatahes on see raamat väga kasulik ja järelemõtlemist ergutav. Muuseas, tasub lugeda ka kommentaare, mis eelmises lehes ilmunu juurde on lisandunud.

Kolkalinna Kolla sai korteri erastatud ja müüs selle tollase turuhinnaga 5000 EEK maha. Kolkaküla Sass ei saand midagi ja jäi Kollast 5000 eeku vaesemaks. Pealinna Eedik sai kesklinnas 5-toalise erastatud ja sai mõlemast kolkamehest miljoni- paari võrra rikkamaks. Vaat see on kokkuvõte omandireformist. Too õmbluse raamat on üks ahnitsejate hädaldamine ühe omandireformi detaili ümber.

Igatahes näitab see raamat Eestit kui ebaõigluse ja üksteiseõgimise küüsis vaevlevat riiki. Lakakem uskumast juba kakskümmend aastat meile pähe kallatud poliitmöla, et taastekitatud vabariik kehastab endas õiglust ja õigust.

Kogu erastamise ja sellega kaasneva ebaseaduslikkuse tekitamise eest (võrdse kohtlemise prinsiibi rikkumine) on vastutavad peaminister M.Laar, reformiminister L.Hänni, justiitsminister K. Kama, kes institutsiooniliselt kinnitasid korra, et omandireformi viib läbi ainuisikuliselt omavalitsus, kusjuures õiguskantslerilt ja Riigikontrollilt võeti õigus kontrollida omavalitsuste tegevust ja omandireformi vastavust Põhiseadusele. Omavalitsuste tegevust kontrollis sisekontroll, mis allus omavalitsuse juhile!
Kuritegelikule teele suunas omandireformi Eluruumide erastamise seadus, mis võeti Riigikogus vastu 6.mail 1993.a. ja mille poolt hääletasid 22 “isamaalast”, 7 mõõdukat, 6 ERSP-last jt. Keskfraktsioonist hääletas seaduse vastuvõtmise poolt vaid Ignar Fjuk.
Uusomanike ja pärijate ringi hakati 1992 aastal laiendama. Võeti vastu 30 seaduseparandust. Ilmavalgust nägid " Mati Pätsi parandus", "Betlemma tädi parandus" jne.
Julmima neist, nn Pärtelpoja paranduse, “…mis oleks tagastatud majade üürnikud praktiliselt põgenikelaagrisse või endistesse Nõukogude sõjaväekasarmutesse saatnud”, otsustas Riigikogu uus koosseis 27. juunil 1995 tühistada.
Riigikogu, võttes 13. märtsil 1996. a vastu seaduse “Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kait­­se konventsiooni ja selle lisa­proto­kollide ratifitseerimisest”, tegi reservatsiooni, et konventsiooni ja selle lisaprotokollide sätted ei laiene Eestis omandireformi seadustele!
Sellega seadustati Ees­tis euroopalike inimõiguste ja põhivabaduste rikkumine oman­­direformi läbiviimisel.

22. septembril 2009 toimus Tall-s omandireformi analüüsi konverents, kus oleks võinud kutsutuna olla ka Eur. Inimõiguste Kohtu kohtunik Rait Maruste. Samuti oleks võinud esinema kutsuda ka õiguskantsler Indrek Tederi. Üksi oma jõududega KE ei suuda seda kodus lahendada, vaid on vaja kaasata rahvusvahelisi eksperte ning anda teada ka sellest probleemist Europarlamendile.

Selle asemel, et nüüd aastakümnete järel kaasata "rahvusvahelisi" eksperte oleks võinud Savisaar teha sellise ORASE mis taolist olukorda oleks vältinud. Lehitseja toob väga ilmeka võrdluse kuid see jääb na poolikuks. Oleks vaja olnud äar tuua ka fakt, et rõhuv enamus nende MILJONIKORTERITE JA MAJADE sentide eest krabajatest olid kas ENDINE NOMENKLATUUR või uue vabariigi võtmeisikud(keda nomenklatuur vajas vajalike otsuste läbisurumiseks). Praegune halamine on vaid PÕHJUSTE enda pealt äraveeretamine.

Lugege ka 25. nov Kesknädalas sama raamatureklaami kohta ilmunud kommentaare.
Ja lugege Üürnike liidu kodulehelt www.kodueest.ee konverentsi ettekandeid, kus omandireformi jäledused ja neid põhjustanud sigatsejad laarlased-hännilased said vaba voli eestlaste kodud turule viia ja neis elanud eesti pered vaimselt sandistada ja paljud isegi füüsiliselt tappa ja nende laste elu igaveseks mürgitada!

Olgu "dexter" ja "veel kord" tänatud juba palju kordi korratu veelkordse ülekordamise eest. Seda ülekohut, mida paljudele tehti ülekohtu heastamise sildi all, ei tohi unustada. Samuti ei tohi unustada ka neid, kes omastasid nn miljonikortereid ja nüüd kisavad kõige rohkem, kuidas ikka nemad on kannatanud. Mõned osavad aga oskasid omastatut nii kavalasti vormistada parajalt (60%?) ümberehitatuks, et need, keda tunnistati õigusjärgseks tagasisaajaks, siiski mitte kui midagi ei saanud. Ühesõnaga, on sündinud Suur Ebaõigus. Igavene omandiriid jääb eesti rahvast igavesti lõhestama ja jätab neile taassündinud (taassünnitatud?) Eesti Vabariigist mõru mälestuse.

Arnokene - "Kuku!"

to arno 2009-12-03 18:41:41

Vabamüürlaste korteritehingutest.
http://www.transparency.ee/?s=244
Sõpruskonna õnnelik tehing.
Privaatne Toompea tänavasopp. Maja akendest avanevad hunnitud vaated Pelgulinnale ja Koplile. Tõeliselt suured korterid. Silmapaistvad omanikud, kes ostsid kogu selle ilu vaid 42 000 krooni eest.
Korterid Krossile, Ilvesele ja Peegile.
Kus ja kellena töötas ning kuhu oli Eesti NSV-s sisse kirjutatud tänane president Toomas-Hendrik Ilves, et ta sai õiguse erastada EVP-de eest korteri? Ja mitte lihtsalt korteri, vaid Toompea luksuskorteri?

teile kulla kukkujakägu kurja lindu makstakse vist üsna heldelt, et nii vapralt igal sellisel teemal kaasa kraaksute, Aga kannatanuile teadmiseks, et seda see ORAS taotleski ja selleks see ka loodi - eesti rahva omavahel tülliajamiseks sest omavahel kraakslejaid on kergem valitseda ja veel rohkem paljaks röövida...

Kui Eesti iseseisvus, tuli ette võtta rida majandusreforme, mis pidid baseeruma Lääne demokraatia printsiipidel ja olema kooskõlas Eesti Vabariigi seaduste koguga.
Nagu nüüd on selgunud, oli omandireformi sisuline eesmärk poliitiliste otsuste alusel õigusjärgseteks omanikeks tunnistatud isikutele kompenseerida väidetavaid anneksioonikahjusid siinsete eestlaste vahendite arvel, et vältida mistahes nõudmisi Venemaa ja tema tollaste liitlaste USA, Prantsusmaa ja Inglismaa vastu.
Asi on selles, et just omandireform näitas eriti ilmekalt, et okupatsiooni ei olnud.
Teatavasti on nii, et vastavalt Genfi konventsioonile peavad lahkuma ka koos okupatsiooniarmeega saabunud tsiviilisikud.
Aga kuna tegemist ei olnud okupantidega, siis said lisaks tsiviilisikutele ka Punaarmee veteranid erinevalt paljudest põliseestlastest elamispinna ja maa nn kollaste kaartide eest erastada.
Lisaks veel punaarmeelaste, kohalike omavalitsuste ja kinnisvarafirmade sobingud Punaarmeest maha jäänud korterite parseldamisel. Neid kortereid ei antud sundüürnikele erastamiseks.
Aastal 1994 allkirjastasid president Meri ja Laari valitsuse välisminister Luik (Gavrilov) Moskvas OSCE järelevalve all mitte okupatsioon, vaid vennasarmee väljaviimise lepingu.

K-lehekese ja k-mehikeste kõige halenaljakam hala on "võrdse kohtlemise printsiibi" rikkumise pärast sundüürnike puhul. Isegi mu eelmises kommentaaris toodud näited ei pane neid märkama, et kogu erastamine oli ebavõrdne ja nende nõuded, et sundüürnikud saagu oma kodu erastada on nõuded ebavõrdseks kohtlemiseks. Tavalised sundüürnikud pole kusagil ega kunagi palunud oma suuvoodriks hakata lukskorterites mõnulenud kommuniste ja ärikaid, kelle arust 13 aastat soodusüüriga sundüürnikupõlve ja eluaegne soodusüüriga munitsipaalüürnikupõli on küüditamisega võrdne õnnetus. Sundüürnikud on muidugi õnnetud ja üks vaimselt vastikumaid asju seejuures on sundüürnike isehakanud juhtide häbematus ja silmakirjalikkus, mis on pöördumatult rikkunud sundüürnike maine.