tööttasin ka ise kunagi allil Pr'eesneviajal Tarttu po.sstkastis tr'ejjalina . 'enne tollast ullumaja . tegin juppe (1. ja 2. opp mittmegümmnelisest oppide nimegirjast) musstadele kasstidele .
'öölda osskan seda et tsuhn''aasid oli vähä, mejjl vist 4 30'st . mõnes usaldustvajavas osagonnas mitte ühhtki .
aga suhhtumine oli ää ning inimlik . kuj 'enne leeninlikku l'aubäävakut tsehhijuhatajale teattasin et 'jaa ni prid''uu' sis 5' minutibärast oli kohal ka osagonna juhataja . põhjendasin sis assja otse ja pol`iitiliselt (et viga on riigi korras) ning mees noogutas rahulikult pääd ja üttles vajd et ärga ma seda väga kellaku . ja ej juhhtund midagi, toettas vel minnd katidõsstmisel . ja suhhtumine minusse oli ka tsehhijuhatajal tsipa parem, tuli vahel minuga 'ajutiste p'uuduste'üle isegi vesstlema .

n'iiet üttlen ka Ejjnarile nagu tollal kommbeks: jahh, mejjl esineb veel ajutisi p'uudusi aga ...

Ei väsi kordamast ja üle kordamast, et ei saa ühte patta visata kommuniste ja venelasi. Eestimaal korraldasid elu-olu põhiliselt siiski meie oma "kodused kommunistid" ja võimuvahetusega Vabariigis olid seotud ja aitasid agaralt kaasa Eesti rahva kehvem osa. Miks see nii oli ja mis selle tingis, need on asjad mida tuleks täna igalühel meist enesele teadvustada. Kommunistlik ideoloogia ei ole surnud ja maha maetud, on vaid puuri aetud. Sõltub ühiskonnaelu korraldusest, et keegi ei hakkaks puurivarbaid väljastpoolt kangutama, seestpoolt kangutatakse neid niigi. Elage ise ja laske teistel elada, eriti neil kes ettevõtjaile kasumit toodavad. Rahvas ketistada nagu kuudikoera ja kopaga lobi ette anda, see viib paratamatult "keti tugevuse" järeleproovimiseni ja kui see katkema peaks siis on peremehe püksid räbalais ja "pontu"peremehe sahvris head-paremat järamas.
Mis puutub "teeklaasiga viinaviskamisse" - sel on venemaal oma ajalooline tagapõhi. Juba Vene Peeter lasi oma linna ehitamisel tööpäeva lõpus viinavaadil kaane maha võtta ja vaskse joogi- mõõdunõuga igale tema ports kätte ulatada mis tuli kohapeal kähku ära juua sest järgmisele pidi tops vabaks saama. Siin pole midagi ironiseerida, venelastele saigi kombeks "mees ja mõõt" Kellel koggu viin kohe alla ei läinud, see läigatas ülejäägi maha sest muidu oleks viinajagaja vaeste tööliste arvelt oma palgale viina ülejäägist lisa tekitanud. Komme joomisel klaasi jäänud viin maha läigatada on külavenelaste seas veel tuntud aga näitab kiiret kadumise märki ana eestlaste komme viina otse pudelist juua, pudelit ringi lasta käia. Eestlased lasid kõrtsis ka viinaklaasi "ringi peale" Koduses olukorras pole komme veel unustuse hõlmas, on veel kohata seltskondi kus "klaas ringi lastakse" Vaadakem kõigepealt omi "lauakombeid" ja siis tunnetagem kas on mõtet naabrirahvast tögada. Mul on juhust olnud vene seltskonnas probleemi näha, et "pudel on aga klaasi ei ole", jäta või naps tegemata - eestlastel probleemi polnud, "punn maha ja pudel rini" Kumba siin kultuursemaks pidada, olla-teha.

asjalik jutt, ollateha ka asjaliku jutuga

Parandan toimetuse näpuvea: peab olema "Tööstuse soodustamine",mitte "Töötuse soodustamine"

nääd nüd, oleks kohe kirjutand 'töösstuse', oleks vähämalt ükks ess allesjäänd .

Eks selles loos ja samas lauses leidus muidki tähevigu, mida toimetus ära parandas. Sest mõnikord jääb autoritel kirjutatu hoolega üle lugemata. Tähtis on see, et head mõtted lugeja ette jõuaksid.

Kas jäädagi mingi üksiku tähe ümber mökutama? Aga see lugu ise on hea ja mõtlemasundiv. Päris kena bukett meie elus veel esinevatest puudustest ja vajakajäämistest. Miks need on ja kuidas neist üle saada? - selles on probleem, mis nõuaks üksipulgi (h)arutamist võimalikult üldrahvalikult.

Jõudu lugejaile ja arutajaile!