Väga segane jutt

Vastupidi eelmisele arvan, et väga selge jutt.

http://www.eesti.ca/pagulased-pagulased-pagulased/article48254

Naisarst Saksamaalt, Münchenist, saadab sõnumi maailmale!
Eile oli meie haiglas koosolek, kus arutati Müncheni haiglates kontrolli alt väljuvat olukorda. Kliinikud ei suuda enam ülekoormuse tõttu piisavalt kiirabi pakkuda ja saadavad abivajajad kõikidesse haiglatesse. Paljud moslemid aga keelduvad kategooriliselt naispersonali meditsiiniteenustest ja meie, naised, keeldume loomade keskele minemast, eriti kui nad on tulnud Aafrikast. Suhted personali ja migrantide vahel muutuvad halvast veelgi halvemaks. Alates eelmisest nädalalõpust, peavad haiglasse saadetud migrandid tulema koos politsei K-9 üksustega. Paljudel migrantidel on AIDS, süüfilis, avatud tuberkuloos ning palju eksootilisi haigusi, mida meie Euroopas, ei tea kuidas neid ravida.

Kommentaariks eelmisele. See ongi see soodomo ja komorra, kuhu sõjajärgne Saksamaa tänaseks välja jõudnud on – igasugused iseseisva riigi tunnused tänaseni Saksamaal puuduvad. Mäletan, kui pääsesin esimest korda oma kunagiste kaugete esivanemate maale 1989. aastal – vahetult enne raudse eesriide ja ka nädal enne Berliini müüri langust Lääne-Saksamaale, vist viimasena (!?), kes läbis veel Lääne-Berliini kontrollpunkti (olen sellele pühendanud raamatus „Siin, seal ja Siberis“ terve peatüki „...ja Moskva kaudu Berliini, Frankfurti Maini ääres“). Mäletan hästi, kui võõrustajal perenaisel oli isegi oma perekonna tasemel sügav vastuolu teemal, et juba siis oli Saksamaa vastu võtnud oma riiki pagulastena vist paar miljonit türklast – poolt ja vastu seisukohti nägin juba siis Saksamaal palju – mis aga tänase päeva tegelikkuse kõrval kahvatub... kuhu veel?
Miks ei suudeta maailmas omaks võtta elementaarset aegumatut tõde – igal riigil, rahval ja rahvusel on õigus oma rahva ja rahvuse eripära, keele ja rahvuskultuuri kommetele (moslemid jt), kuid seda siiski omal maal – kui minnakse aga elama teise kultuuriga riiki, siis loomulikult tuleb austada oma uue kodumaa rahva kombeid, mitte aga vallutaja kombel omi rahvuskombeid seal teisele rahvale ette kirjutada. See on ju elementaarne.

Miks sa vaagija seda juttu oma venekeelsetele erakonnakaaslastele ei pajata?

to nimetu
Vastuseks ütlen sulle, et minu eestikeelsed vene juurtega erakonnakaaslased, kes on hästi meie riigis integreerunud ja tuhanded tublid paljulapselised segaperekonnad meil soetanud, on tuhat korda eestimeelsemad, kui sina ja su sõbrad kokku.

Paraku ütleb vaagija siin välja tõsise tõe - tõepoolest on mitmed võõramad Eesti jaoks hulga omamad kui need, kes peaksid ja võiksid olla pärisomad.

väga õige jutt, kahe käega toetan! Vaagija vastust nimetule pean samuti õigeks---paljud venelased Eestis on hoopis eestimeelsemad kui eestlased ise.kallajataolised nt.ja sõbralikumad ja isegi riigile kasulikumad.töökamad.Ants,joo viina vähem,püsi kaine,saad ka loetust ehk paremini aru!

Antsu all mõtlesin esimest kommijat,mitte artikli autorit!

Samahaästi kõlbab tuleviku ennustamiseks ka astroloogia. Nagu artikli autor seda numeroloogiaga teha proovib.

Et mõtlen mingi meelevaldse "tsükliteooria" välja (artikli esimene pool) ja siis riputan sinna igast subjektiivset umbluud külge (teine pool). Kusjuures artikli teine pool on juba päris lappama läinud. Teemas püsimine pole vist autoril just kõige tugevam külg.

I-s Vabariigis asendus parlamentaarsus 1934 aastal autoritaarsusega; seega võrdleb autor oravapartei võimutsemist II-s Vabariigis Pätsi ajastuga – huvitav paralleel! Loole lisanuks krehvti analüüs, kelle huvide tegutses Päts vs keda teenivad oravad ja Eesti majandusliku arengu võrdlus mittedemokraatia tingimustes siis ja nüüd.

15 aastat 15-le aastale demokraatiale järgnenud oravavõimu peaks otsa saama 2020nda paiku, arvab tsüklitesse uskuv autor. Et nii ei juhtuks, pingutavad refid status quo säilitamise nimel, tehakse päevapoliitika sündmustest lähtuv järeldus. Ja jällegi, kas ka Päts püüdis algset režiimi säilitada või liikus hoopiski vastupidises suunas (Euroopas sellal „kõva käe“ režiimid ju üha tugevnesid), selle jätab autor väljauurimiseks lugejale. Intrigeerivalt võib väita, et pärast mõnda aastat autokraatiat algatas Päts ise tagasiliikumise demokraatiale ja oma võimu suveräänsuselt rahva suveräänsusele.

Seega mõtteid tekitav lugejakiri, mis tema ülesanne oligi.

Kui lugejakirjad mõtteid äratavad, siis on asjad ikka päris kenasti joone peal! Mõtlema õrritamine on meie kaasajal, kui eestlastele peale surutakse nn juhitavat mõtlemist, veel üks hingekosutavaid võimalusi tunda end pärisinimesena.

Saksamaa olgu eeskujuks - hoiatavaks eeskujuks - paljudes asjades.