Ei taha hakata sona votma Eesti pensionisusteemi kohta, kuid lugedes artiklist jargmist:"Samal ajal kais aga mingi luulujutt, et pensioni suuruseks peab olema 40% lihttoolise kuupalgast. Kui Euroopa riikides on pensionide suuruseks maaratud 40% keskmisest kuupalgast, siis Eestis leiti ilma igasuguse pohjenduseta mingi lihttoolise kuupalga etalon.", tahaks jarjekordselt eesti lugejale natuke arvude abil selgitada, et sellist 40% pensioni suurust keskmisest palgast pole olemas. Jalle on midagi kuskilt loetud, aga valesti aru saadud(tavaliselt viletsa keeleoskuse tottu). Toon koik andmed Saksamaa kohta, mis eesti lugejale arvatavasti EL "suurima heaolumaana" peaks olema heaks naiteks. Saksamaal uhest kodulehest (www.Rententips.de) votsin saksakeelse pensionitaseme definitsiooni ja puuan seletada koos arvudega selle lause sisu:"Das Nettorentenniveau als Ma zahl fur das angestrebte Sicherungsniveau der Rentner bestimmt sich aus dem Verhaltnis der verfugbaren Rente (nach Abzug des Kranken- und Pflegeversicherungsanteils des Rentners) eines Durchschnittsverdieners nach 45 Arbeitsjahren zum durchschnittlichen Nettoverdienst aller Beschaftigten im selben Kalenderjahr.Durch die jungste Rentenreform soll das Nettorentenniveau von derzeit ca. 70% bis zum Jahre 2030 auf 67% abgesenkt werden" Tolge eesti keelde kolaks "Nettopensionitase (st. peale haigekassa ja haigehooldusmaksude! mahaarvamist) 45 tooaastat tootanud keskmise palga saajale! on maaratud selle aasta koikide palgasaajate keskmise nettosissetuleku suhtes. Uus pensionireform tahab seda praegust 70% alandada aastaks 2030 67%-le." Seega on jutt keskmise teenija pensioni suhtest keskmisesse netopalka - kes sai elu jooksul poole keskmisest nettopalgast, saab ka poole vahem pensioni kuigi on ka 45 aastat tool kainud. See on teoreetiline pensionivalem, kuidas aga naeb valja see arvude keeles, selleks kasutan vanu arve 2000 aastast, sest siis olid euro mojud veel olemata. Selle valemi jargi - keskmine bruttopalk oli siis Saksamaal 54956 DM aastas , ja arvutatud pension 45 tooaasta eest sellise! palga saajale oli 2186 DM kuus. Seega 47,7% bruttopalgast kuus. Kes aga naiteks sai elu jooksul keskmisest palgast poole vahem, sai 45 aasta eest ka poole vaiksemat pensioni - 1093DM. Seega oli pensioni suurus 23,9% keskmisest bruttopalgast!!!. Tegelikult olid keskmised pensionid 2000 aastal valjamaksuarvude alusel - meestel 1849DM ja naistel 879DM kuus. Kuidas aga selline suur vahe ikkagi? Vaga lihtne, naistel on pensionikassasse tasutud tooaastate arv vaike (ainult 3,5% joudis 45 tooaaastani), meestest ainult saavutas 37,9% selle piiri. Pensioniiga aga hakkab alles 65 eluaastast peale, minnes enne pensionile,st. mitte omades 45 tooaastat! kaotate oma "teoreetilisest 45 aastasest pensionist" 0,3% iga tookuu kohta, seega 5 aastaga, ( naiteks kui teid saadetakse 60 aastaselt pensionile) on see 60*0,3%=18%! Ule 50 aastastel aga leida tood on siin Saksamaal lausa voimatu - praegu ainult 33% asutustes ja ettevotetes ule 50 aastasi tootajaid, ulejaanud on lihtsalt vallandatud ja tootuks jaanud. Praegu ongi kuskil 38 tooaasta juurde jaanud pensionile minejate elutoo keskmine! pikkus - sellest ka "teoreetilise pensioniga" mittevorreldav tegelikult saadav pension. Seega pole kuskilt Euroopas leida kinnitust lausele artiklis : "Kaesoleva aasta alguses oli keskmine palk Eestis 7127 krooni. Seega oiglase vanaduspensioni suuruseks oleks vastavalt Euroopa riikide eeskujule olnud 2840 krooni kuus."

Kuskile on köik tähtede täpid ära kadunud saatmise ajal, palun vabandust lugejatelt!