Muidugi valitsus valetab, sest seal ei ole Savisaart, kes ei oska üldse valetada.

et on suur vale, väike vale ja statistika. Tänapäeval öeldakse aga Eestis, et on suur vale, väike vale, statistika ja Keskerakonna vale.

Mul üks kõrgharidusega sugulane, veidi üle 50. Oli pool aastat töötu ja nüüd läks Soome hotelli koristajaks. Saab palka ligi 2000€, sotsabi aitas talle korteri muretseda. On väga rahul, ütles, et pole elus nii hästi elanud.

Ärge ütkige! Eesti elu on kogu aeg läinud ülesmäge! Nõukaajal polnud meil midagi. Isegi teksapükse tuli althõlma hankida.

Valetamine on saanud Eestis poliitiliseks doktriiniks. Näide hiljutisest Ansipi vastusest Heimar Lenki arupärimisele Riigikogus, kus Ansip väitis, et valitsus on üle 200 korra küsinud andmeid kompensatsiooni maksmise kohta siin Saksa Usaldusvalitsusele üle antud vara kohta. Üks näide:
Kõigepealt, Ansip ajas segamini vautšerid, mis kingiti kõigile Saksamaale jäänud sakslastele 1940. aastate lõpus ja see ei puuduta kinnisvara. Kinnisvara eest maksti kompensatsiooni aga hoopis hiljem, NSVL-Saksa 1951. a lepingute järel, 1956. a paiku ja hiljem, kusjuures võis vaidlustada kompensatsiooni suuruse, mida aga paljud ei teinud. Oli vist 1-2 vaidlustamist, mis ka rahuldati. Need andmed kinnisvara kompenseerimise kohta on mööda Saksa arhiive laiali. Kuid mida küsiti ja kellelt?
Nüüd konkreetselt sellest Eesti riigi poolt esitatud järelepärimistest, konkreetne näide:
M. L. tuntud vandeavokaat, esitas halduskohtus U.P. kaebuses Fahelmanni 41 tagastamise kohta protsessil kohtule kirjaliku palve küsida, kas perekond R. sai Saksamaal ümberasujana kompensatsiooni kinnisvara eest. Kohus pöördus EV Välisministeeriumi poole adekvaatse palvega (tekstid kohtutoimikus) ja sai vastuse hoopis Saksa Punaselt Ristilt, milles teatati, et vastuseks EV Välisministeeriumi päringule Saksa Punasele Ristile, kas pr R. on tulnud Saksamaale Punase Risti kaudu, teatame, et frau R. ei ole tulnud Saksamaale Punase Risti kaudu. Kõik. Niisugused olid ilmselt siis ka teised päringud.
See, et peaminister Riigikogu ees valetab, on vastuvõetamatu.

täis vale,et soomes koristaja kuupalk on 1895 eurot kuus.Saab ehk 800- 1200 täiskohapeal töötades.Kirvesmies ehk ehituspuusepp teenib 2000-2500 miinus maksud nii.et loll jutt suhu tagasi!!!

Aprillis 2012 kirjutame Linnahalli investoriga lepingule alla! Sm.Taavi Aas,ära enam valeta! (kui mitmes kord juba?)

Urmi, miks Sina negatiivseid kommentaare ära ei kustuta? EPL, PM ja ÕL kõik kustutavad nii, et alles jääb ainult sõim Savisaare aadressil ja kiitus Ansipi aadressil. Urmikene, ära jää ajast maha!

Tänapäeva arengutasemel andmete kogumise ja arvestussüsteemi juures oleks võimalik edukalt kasutada keskmise palga arvutamiseks kaalutud aritmeetilise keskmise meetodit. See arvutusmetoodika, mida aga praegu kasutatakse, on selliste tulemuste saamiseks täiesti lubamatu. Eesti keskmise palga arvutamise metoodika nn mediaaniga (mis ei ole isegi mitte majandusstatistiline meetod!) näitab üheselt, kuidas Eestis töötavad statistika alal poliitbroilerid, kellel pole ei matemaatikast ega statistikast mitte mingisugust aimu. Sama hästi võiks 100 inimese palgad kokku liita, jagada 100-ga ja laiendada tulemus kogumile. Isegi see oleks vähemalt statistikas aktsepteeritav meetod, ehkki ka muidugi täiesti vääralt kasutatatud. Keskmise palga arvutamiseks tuleb kasutada kaalutud aritmeetilise keskmise meetodit ja see on tänases Eestis võimalik. Lubamatu arvutusmeetodi kasutamine majanduslikes arvutustes on aga sulaselge MAJANDUSKURITEGU.

Kulla Feja, just paljukirutud Stat.ameti number on kaalutud keskmine. Kaaludeks on töötatud aeg (muid kaale oleks raske välja mõelda, tööstaaz annaks ehk mingi interpreteeritava tulemuse, kuid selleks arvutamiseks pole kellelgi andmeid). Muuseas, kaalutud aritmeetilise keskmise meetodit pole olemas.
MTA kasutab aritmeetilist keskmist, kaalutud keskmise jaoks ta andmeid ei kogu.
Mediaan on samavõrd
majandusstatistiline näitaja kui detsiilid ja kvartiilid.
Ilmselgelt räägib F.Räim asjust, millest ta kottigi ei jaga.

Huvitav on keskerakondlase loogika ja mõttemaailm.
Selles artiklis kurdab keskerakondlane,et meie palgad on väikesed,nad ei küündi isegi Soome koristaja palgani.
Kui jutt läheb aga astmelisele tulumaksule,siis muutub seesama väikene palk kohe nii suureks,et sellele on vaja selga virutada Soome miljonäri maksuprotsent.

sul on super lugemisoskus! Kuidas sa suutsid välja lugeda, et 10% tulumaks on Soome miljonäri tulumaksu %?

Alalistes võlgades ja rahapuuduses seapartei juhtkuldid virutavad ikka kõvasti ja valesti, häbenemata. On ju valetamine üks seapartei ideoloogijaid. See arstikene võiks ise häma ajamise asemel uurida oma kaaskondlaste tervislikku seisundit, annaks ehk ravi kohaldada. Aga kui arst on võrdväärsel vaimsel seisundil patsiendiga, ega siis mingeid resultaate oodata ei ole.

Kuule vanaonu, sa võta statistika õpik kätte ja vaata, mis asi on kaalutud aritmeetiline keskmine. Sul ei ole ilmselt isegi mitte keskharidust. Statistikaamet Eestis seda kaalutud aritmeetilise keskmise meetodit ei kasuta, sest kohalikud patsiga poisid ei oska programmi teha. Kasutatakse mediaani, kus võetakse äärmused ja leitakse nii bravuurselt keskmine. Ma ei ole kahjuks näinud ainsatki Statiskiaameti mõistusepärast tegemist. Algusest peale, kui seda juhtis Veetõusmäe, kogunesid sinna harimatud boliitbroilerid ja jäid ka endised kageebiidid. Eesti Sataistikaamet on poliitilise häma teenistuses. Seega, ära aja pada.

Oh seda harimatust! Kaalutud aritmeetilise keskmise meetodi kasutamiseks keskmise palga arvestamiseks ei ole vaja mitte mingisuguseid täiendavaid andmeid koguda, need laekuvad maksuametisse iga kuu kohta.Oled ikka päris undu, vanaonu.

to:oi kaalikas

Õnneks on mul mälu tunduvalt pikem,kui antud artiklis olev teema.
Sa otsi natuke netis ringi ja vaata,milliseid maksuastmeid millistele palkadele tahtsid kesikud kehtestada,kui nad jaurasid oma astmelise tulumaksuga.

to To: Vanaonu 2012-09-13 10:21:08
On olemas aritmeetiline ja kaalutud keskmine, nende kombinatsiooni pole ma kusagil näinud. Stat.amet mediaani ei arvuta, kuna nad ei kogu palkade individuaalväärtusi.
Mina õppisin statistikat kadunud prof. Roosi juures, sinul aga on elementaarsed mõisted sassis.
to To: Vanaonu 2012-09-13 10:24:42
MTA'l on olemas palkade individuaalväärtused, kuid mingite kaalude (nt tööaja) kohta nad andmeid ei kogu. Ehk on sulle kaalude mõiste tundmatu?

Ma õppisin statistiakat Tart Ülikoolis ja mul oli mitu professorit ja mitu eksamit, nii, et ära tule oma nurgaülikoolide tarkust mulle pähe määrima. Kaalutud aritmeetiline keskmine oli minu ajal mul vist isegi algkooli matemaatika programmis. Vaata matemaatika käsiraamatust. See on lihtne asi. Tavaline aritmeetiline keskmine ei sobi, kui on suured kõikumised, st kui näiteks pooled töötajad saavad 290 €, 10 % saab 500 € ja 4% saavad 6 000€. Kaalutud aritmeetilise keskmise leidmiseks saab teha 10 või 20 € täpsusega vahemikud ja nii tuleb tegelik tulemus.
See keskmine, mida Statistikaamet kasutab on mediaalne keskmine ja see sobiks ehk äärmisel juhul mittemajanduslike prognooside puhul, aga konkreetsete majandustulemite hindamiseks see päris kindlasti ei kõlba.

to: Vanaonu, otsi matemaatika käsiraamat välja! 2012-09-13 21:57:59
OK, sellise vahemike järgi kaalutud keskmise arvutus on võimalik.
Ettevõtete aruanded "Töö ja palk" selleks vajalikke andmeid ei sisalda. Selleks peaks aruandluse maht olema kümneid kordi suurem ja küllap tuleks ümber teha ka palgaarvutusprogrammid, mis praegust aruandlust hästi toetavad. Pealegi kaob sel juhul seos sellega, kui pika tööaja eest see palk teeniti.
Praegune metoodika on Eurostati oma ja mõeldud riikide võrdlemiseks. Vaevalt nad seda ühe TÜ lõpetanu ideede alusel muutma hakkavad - olulised on ka andmete kogumiseks tehtavad kulutused ja nende mõistlikkus.
Statistikas võid sa ju kõva käpp olla, kuid reaalsest elust sa eriti ei mõika.

Loomulikult jõuame viie rikkama riigi hulka, sest riikide nimetusteks on siis Euroopa Ühendriigid, Euraasia Liit, Aasia Liit, Põhja - Ameerika Liit jne!