Kuulge, osad nendest kommentaatoritest olid vaatamata oma ooperilembusele kommunistid ja teatud organite lähedased sõbrad. Urmi tahab endiste naasmist, nagu linnapeast ja peaministrist juba ei piisaks.

Gabriel on tark poiss!

Hazak oli siiski üks nõukaaegsetest jubedamatest punapropagandistidest. Kui punapropagandistidest - tollastest rezhiimitruudest ajupesuritest kedagi positiivses mõttes esile tuua, siis oli see kahtlematult Simon Joffe.
Simon Joffe oskas olla mõõdukas ja väärikas ega muutunud kunagi rezhiimi teenivaks ajupesuriks, erinevalt meie teistest poliitkommentaatoritest (Põder, Laak, Kõrda, Mälk, Hazak, ...).

puna ja puna, muud ei kuulegi kui puna siin ja puna seal alates allani Onne 13st /millega Allan end vastikuks isegi teeb juba/ja lopetades juba koolijytsidele sissesystitud punast. Jatke jarele juba, see ei m]ju enam, lugege ja harige end rohkem internetis on materjali kyllalt kes tegelikult inimkonna elu myrgitavad.. Mitte opuna polnud paha vaid juudad. Yleilmsed juudad ja ehk oli ka Hazak sealttiigist. Tema toepoolest noudis ka teadusliku kommunismi eksamil toemeeli et oleks asjast aru saadud ja saatis ka tagasi. Vastupidi paljudele filosoofia oppejoududele, kes pigistasid silma kinni ja tegid nao et opilane on asjast ariu saanud ja panid arvestuse kirja. Aga muidu oli Hazak vaga ilus mees. Vist jooksid naised tormi. nagu Baskinilegi. Aga oma ainet ta tudengitelt kyll raudselt noudis.

Kes siis nõuka ajal ei olnud puna? Minu arust ainult need, kes siit reaalselt jalga lasid või nõuka vastu sõdides surid.
Ülejäänud on kõik punad, eriti need, kes täna on hirmus sinimustvalged, nii et paha vaadata.

Mõiste "punane" tähendeb antud kontekstis just Rotschildidega seotut, ja seda juba 1789. a. Suure Prantsuse revolutsiooni aegadest alates.

http://www.eesti.ca/hazak-tartu-rahuleping-muutus-kehtetuks-1940-aastal-kirjutab-postimees/article38005
Gabriel Hazak: Tartu rahuleping muutus kehtetuks 1940. aastal.

Jurist ja Tallinna Tehnikaülikooli emeriitdotsent Gabriel Hazak kirjutab Postimehe arvamusportaalis Tartu rahulepingu rahvusvahelis-õiguslikust kehtivusest rääkides, et kuigi rahulepingud sõlmitakse alati tähtajatutena, ei tähenda see sugugi, et nad kõik püsivad igavesti ning kui üks partneritest lepingut raskelt rikub, kaotab see igasuguse mõtte ja muutub kehtetuks, kindlasti on rahulepingu niisuguseks rikkumiseks ühe poole agressioon oma partneri vastu.

lugejale selgitiseks
rahulepingujd ej sõlmita alati tähhtajatutena . näjttäks Jam Sap''olsski rahu Polska-rass`iia vahel sõlmiti 10'ks aasstaks, Pljussa rahu Svärrjä-Rass`iiavahel 3'ks aasstaks jne .
küll oli Tarttu rahu sõlmitud tähhtajatult, kuj sõja lõpetamist silmaspiadda . tähhtajalised olid vajd rakendussättäd . need kass 'aegusid võjj ej tunnd kumppki lepinguline aja muuttudes nende täjttmisevasstu uvi . täjttmatta onn ajnult Rass`iia/SSSR' kohustis tagastada mejjle Tarttu üligooli varad .
mujdu aga lõpeb rahuleping tõessti uue sõja puhhkemisega . ja nii oli 1940.'al . s'eega kesstis Tarttu rahu sõjalõpetamise ehk rahudegemise osa pisut üle 20' aassta .
Eesti isesejjsvusõjjgust see ej väärand nagu kehhtis õjjguslikult ka piir kuni 2003.a'ni kuj rahhvaäälätusel 2/3 Tarttu rahulepingu piirimääratlusest l'oobus ning eraldutti Narvadagusest ja Pettserimaasst ehk 4,88%'st 1920.a' Eesti vabariigi m'aa'alast .
täna oleme "õnnelikud" uues liidus sest mejjle mejje töösstuse ävitamise'eesst annetatakse et me nä.llga ej jääkks . Narvadaguse ja Pettserima kuj tegelik te juure Eesti vabariikk aga mejjd enam ejj uvita sest sääl elavad ne kuradi va.nkad ja õjge mejl nejjd vajaonn .

rass`iia - Rass`iia
silmaspiadda - silmapidada

http://www.youtube.com/watch?v=mNeYlGel4TQ
Tervitame lauluga!