kutt tühjal kohal - mitte midagi tehtud lollustest ei kavatse muuta.

ette, kuidas Jurka Mäki Janeki ministriks meelitas: Kuule Janek, sulle oleks kasulik mõni kuu minister olla, lähed ajalukku nagu Katariinagi. Ja teha pole sul vaja mitte midagi, sa isegi ei tohi mitte midagi teha, sest kõik loksub ajaga isegi paika, sa võid ainult ära rikkuda ja meile kehva mainet luua. Kuid mölise, mölise ja mölise, see tuleb kasuks nii sulle ja mulle ehk parteile ja valitsusele.

Kõik pläägutavad siin Mäggist nagu vanad turumutid. Ta pole veel saanud tööle hakata, kui kõik ta juba auklikuks lasevad. Las mees hakkab kõigepealt tööle ja siis kirjutage, mis temast arvate.

ei hakkagi tööle, ta läheb kõigepealt puhkusele.

Pauluse kiri roomlastele6
Ühendus Kristusega vabastab patust
6Kuula
1 Mis me siis ütleme? Kas püsida patus, et arm suureneks?
2 Ei, mitte sugugi. Meie, kes oleme patule surnud, kuidas
saaksime selles veel elada?
3 Kas te siis ei tea, et kes me iganes oleme Kristusesse
Jeesusesse ristitud, oleme ristitud tema surmasse?
4 Me oleme siis koos temaga maha maetud ristimise kaudu surmasse,
et otsekui Kristus on äratatud üles surnuist Isa kirkuse
läbi, nõnda võime ka meie käia uues elus.
5 Sest kui me oleme kasvanud kokku tema surma sarnasusega,
siis võime seda olla ka ülestõusmise sarnasusega,
6 teades, et meie vana loomus on koos temaga löödud risti,
et see patune ihu kaotataks, nii et me kunagi enam ei orjaks
pattu.
7 Sest kes on surnud, see on patust vabaks mõistetud.
8 Kui me oleme aga surnud koos Kristusega, siis usume, et me
ka elame koos temaga,
9 teades, et Kristus, olles üles äratatud surnuist, enam kunagi ei
sure; surm ei valitse teda enam,
10 sest mis ta suri, seda ta suri patule üks kord ja
alatiseks, aga mis ta elab, seda ta elab Jumalale.
11 Nõnda arvestage ka teie endid olevat surnud patule, aga elavat
Jumalale Kristuses Jeesuses.
12 Ärgu siis valitsegu patt kuningana teie surelikus ihus,
nii et te tema himudele oleksite kuulekad.
13 Ärge ka loovutage oma ihuliikmeid ülekohtu relviks patule, vaid
loovutage end Jumalale nagu need, kes on saanud surnuist
elavaks, ja oma ihuliikmed õiguse relviks Jumalale.
14 Sest patt ei valitse enam teie üle, kuna te ei ole
Seaduse, vaid armu all.
Kristlane ei pea enam orjama pattu
15 Kuidas siis nüüd? Kas hakkame tegema pattu, kuna me ei ole
Seaduse, vaid armu all? Kindlasti mitte!
16 Eks te tea, et kelle kuulekusse teie end loovutate
orjaks, kelle sõna te kuulate, selle orjad te olete -
olgu patu orjad surmaks või kuulekuse orjad õiguseks!
17 Aga tänu Jumalale, et te olite küll patu orjad, aga nüüd olete saanud
südamest kuulekaks sellele õpetusele, millesse teid on
juhatatud,
18 ja patust vabastatuna olete saanud õiguse teenriteks.
19 Ma räägin inimlikul kombel teie loomuse nõtruse pärast. Sest
nii nagu te oma liikmed andsite orjaks rüvedusele ja ülekohtule,
et teha ülekohut, nõnda andke nüüd oma liikmed õiguse teenritena
pühitsuse jaoks.
20 Sest kui te olite patu orjad, siis te olite vabad õigusest.
21 Millist vilja te siis kandsite? Niisugust, mille pärast te nüüd
häbenete. Sest selle tulemus on surm.
22 Nüüd aga, kui te olete vabastatud patust ja saanud Jumala
teenriteks, te kannate vilja pühitsuseks. Ja selle tulemus on igavene elu.
23 Sest patu palk on surm, aga Jumala armuand on
igavene elu Kristuses Jeesuses, meie Issandas.

Pauluse kiri roomlastele6
Ühendus Kristusega vabastab patust
6Kuula
1 Mis me siis ütleme? Kas püsida patus, et arm suureneks?
2 Ei, mitte sugugi. Meie, kes oleme patule surnud, kuidas
saaksime selles veel elada?
3 Kas te siis ei tea, et kes me iganes oleme Kristusesse
Jeesusesse ristitud, oleme ristitud tema surmasse?
4 Me oleme siis koos temaga maha maetud ristimise kaudu surmasse,
et otsekui Kristus on äratatud üles surnuist Isa kirkuse
läbi, nõnda võime ka meie käia uues elus.
5 Sest kui me oleme kasvanud kokku tema surma sarnasusega,
siis võime seda olla ka ülestõusmise sarnasusega,
6 teades, et meie vana loomus on koos temaga löödud risti,
et see patune ihu kaotataks, nii et me kunagi enam ei orjaks
pattu.
7 Sest kes on surnud, see on patust vabaks mõistetud.
8 Kui me oleme aga surnud koos Kristusega, siis usume, et me
ka elame koos temaga,
9 teades, et Kristus, olles üles äratatud surnuist, enam kunagi ei
sure; surm ei valitse teda enam,
10 sest mis ta suri, seda ta suri patule üks kord ja
alatiseks, aga mis ta elab, seda ta elab Jumalale.
11 Nõnda arvestage ka teie endid olevat surnud patule, aga elavat
Jumalale Kristuses Jeesuses.
12 Ärgu siis valitsegu patt kuningana teie surelikus ihus,
nii et te tema himudele oleksite kuulekad.
13 Ärge ka loovutage oma ihuliikmeid ülekohtu relviks patule, vaid
loovutage end Jumalale nagu need, kes on saanud surnuist
elavaks, ja oma ihuliikmed õiguse relviks Jumalale.
14 Sest patt ei valitse enam teie üle, kuna te ei ole
Seaduse, vaid armu all.
Kristlane ei pea enam orjama pattu
15 Kuidas siis nüüd? Kas hakkame tegema pattu, kuna me ei ole
Seaduse, vaid armu all? Kindlasti mitte!
16 Eks te tea, et kelle kuulekusse teie end loovutate
orjaks, kelle sõna te kuulate, selle orjad te olete -
olgu patu orjad surmaks või kuulekuse orjad õiguseks!
17 Aga tänu Jumalale, et te olite küll patu orjad, aga nüüd olete saanud
südamest kuulekaks sellele õpetusele, millesse teid on
juhatatud,
18 ja patust vabastatuna olete saanud õiguse teenriteks.
19 Ma räägin inimlikul kombel teie loomuse nõtruse pärast. Sest
nii nagu te oma liikmed andsite orjaks rüvedusele ja ülekohtule,
et teha ülekohut, nõnda andke nüüd oma liikmed õiguse teenritena
pühitsuse jaoks.
20 Sest kui te olite patu orjad, siis te olite vabad õigusest.
21 Millist vilja te siis kandsite? Niisugust, mille pärast te nüüd
häbenete. Sest selle tulemus on surm.
22 Nüüd aga, kui te olete vabastatud patust ja saanud Jumala
teenriteks, te kannate vilja pühitsuseks. Ja selle tulemus on igavene elu.
23 Sest patu palk on surm, aga Jumala armuand on
igavene elu Kristuses Jeesuses, meie Issandas.

Pauluse kiri roomlastele6
Ühendus Kristusega vabastab patust
6Kuula
1 Mis me siis ütleme? Kas püsida patus, et arm suureneks?
2 Ei, mitte sugugi. Meie, kes oleme patule surnud, kuidas
saaksime selles veel elada?
3 Kas te siis ei tea, et kes me iganes oleme Kristusesse
Jeesusesse ristitud, oleme ristitud tema surmasse?
4 Me oleme siis koos temaga maha maetud ristimise kaudu surmasse,
et otsekui Kristus on äratatud üles surnuist Isa kirkuse
läbi, nõnda võime ka meie käia uues elus.
5 Sest kui me oleme kasvanud kokku tema surma sarnasusega,
siis võime seda olla ka ülestõusmise sarnasusega,
6 teades, et meie vana loomus on koos temaga löödud risti,
et see patune ihu kaotataks, nii et me kunagi enam ei orjaks
pattu.
7 Sest kes on surnud, see on patust vabaks mõistetud.
8 Kui me oleme aga surnud koos Kristusega, siis usume, et me
ka elame koos temaga,
9 teades, et Kristus, olles üles äratatud surnuist, enam kunagi ei
sure; surm ei valitse teda enam,
10 sest mis ta suri, seda ta suri patule üks kord ja
alatiseks, aga mis ta elab, seda ta elab Jumalale.
11 Nõnda arvestage ka teie endid olevat surnud patule, aga elavat
Jumalale Kristuses Jeesuses.
12 Ärgu siis valitsegu patt kuningana teie surelikus ihus,
nii et te tema himudele oleksite kuulekad.
13 Ärge ka loovutage oma ihuliikmeid ülekohtu relviks patule, vaid
loovutage end Jumalale nagu need, kes on saanud surnuist
elavaks, ja oma ihuliikmed õiguse relviks Jumalale.
14 Sest patt ei valitse enam teie üle, kuna te ei ole
Seaduse, vaid armu all.
Kristlane ei pea enam orjama pattu
15 Kuidas siis nüüd? Kas hakkame tegema pattu, kuna me ei ole
Seaduse, vaid armu all? Kindlasti mitte!
16 Eks te tea, et kelle kuulekusse teie end loovutate
orjaks, kelle sõna te kuulate, selle orjad te olete -
olgu patu orjad surmaks või kuulekuse orjad õiguseks!
17 Aga tänu Jumalale, et te olite küll patu orjad, aga nüüd olete saanud
südamest kuulekaks sellele õpetusele, millesse teid on
juhatatud,
18 ja patust vabastatuna olete saanud õiguse teenriteks.
19 Ma räägin inimlikul kombel teie loomuse nõtruse pärast. Sest
nii nagu te oma liikmed andsite orjaks rüvedusele ja ülekohtule,
et teha ülekohut, nõnda andke nüüd oma liikmed õiguse teenritena
pühitsuse jaoks.
20 Sest kui te olite patu orjad, siis te olite vabad õigusest.
21 Millist vilja te siis kandsite? Niisugust, mille pärast te nüüd
häbenete. Sest selle tulemus on surm.
22 Nüüd aga, kui te olete vabastatud patust ja saanud Jumala
teenriteks, te kannate vilja pühitsuseks. Ja selle tulemus on igavene elu.
23 Sest patu palk on surm, aga Jumala armuand on
igavene elu Kristuses Jeesuses, meie Issandas.

Pauluse kiri roomlastele6
Ühendus Kristusega vabastab patust
6Kuula
1 Mis me siis ütleme? Kas püsida patus, et arm suureneks?
2 Ei, mitte sugugi. Meie, kes oleme patule surnud, kuidas
saaksime selles veel elada?
3 Kas te siis ei tea, et kes me iganes oleme Kristusesse
Jeesusesse ristitud, oleme ristitud tema surmasse?
4 Me oleme siis koos temaga maha maetud ristimise kaudu surmasse,
et otsekui Kristus on äratatud üles surnuist Isa kirkuse
läbi, nõnda võime ka meie käia uues elus.
5 Sest kui me oleme kasvanud kokku tema surma sarnasusega,
siis võime seda olla ka ülestõusmise sarnasusega,
6 teades, et meie vana loomus on koos temaga löödud risti,
et see patune ihu kaotataks, nii et me kunagi enam ei orjaks
pattu.
7 Sest kes on surnud, see on patust vabaks mõistetud.
8 Kui me oleme aga surnud koos Kristusega, siis usume, et me
ka elame koos temaga,
9 teades, et Kristus, olles üles äratatud surnuist, enam kunagi ei
sure; surm ei valitse teda enam,
10 sest mis ta suri, seda ta suri patule üks kord ja
alatiseks, aga mis ta elab, seda ta elab Jumalale.
11 Nõnda arvestage ka teie endid olevat surnud patule, aga elavat
Jumalale Kristuses Jeesuses.
12 Ärgu siis valitsegu patt kuningana teie surelikus ihus,
nii et te tema himudele oleksite kuulekad.
13 Ärge ka loovutage oma ihuliikmeid ülekohtu relviks patule, vaid
loovutage end Jumalale nagu need, kes on saanud surnuist
elavaks, ja oma ihuliikmed õiguse relviks Jumalale.
14 Sest patt ei valitse enam teie üle, kuna te ei ole
Seaduse, vaid armu all.
Kristlane ei pea enam orjama pattu
15 Kuidas siis nüüd? Kas hakkame tegema pattu, kuna me ei ole
Seaduse, vaid armu all? Kindlasti mitte!
16 Eks te tea, et kelle kuulekusse teie end loovutate
orjaks, kelle sõna te kuulate, selle orjad te olete -
olgu patu orjad surmaks või kuulekuse orjad õiguseks!
17 Aga tänu Jumalale, et te olite küll patu orjad, aga nüüd olete saanud
südamest kuulekaks sellele õpetusele, millesse teid on
juhatatud,
18 ja patust vabastatuna olete saanud õiguse teenriteks.
19 Ma räägin inimlikul kombel teie loomuse nõtruse pärast. Sest
nii nagu te oma liikmed andsite orjaks rüvedusele ja ülekohtule,
et teha ülekohut, nõnda andke nüüd oma liikmed õiguse teenritena
pühitsuse jaoks.
20 Sest kui te olite patu orjad, siis te olite vabad õigusest.
21 Millist vilja te siis kandsite? Niisugust, mille pärast te nüüd
häbenete. Sest selle tulemus on surm.
22 Nüüd aga, kui te olete vabastatud patust ja saanud Jumala
teenriteks, te kannate vilja pühitsuseks. Ja selle tulemus on igavene elu.
23 Sest patu palk on surm, aga Jumala armuand on
igavene elu Kristuses Jeesuses, meie Issandas.

Pauluse kiri roomlastele6
Ühendus Kristusega vabastab patust
6Kuula
1 Mis me siis ütleme? Kas püsida patus, et arm suureneks?
2 Ei, mitte sugugi. Meie, kes oleme patule surnud, kuidas
saaksime selles veel elada?
3 Kas te siis ei tea, et kes me iganes oleme Kristusesse
Jeesusesse ristitud, oleme ristitud tema surmasse?
4 Me oleme siis koos temaga maha maetud ristimise kaudu surmasse,
et otsekui Kristus on äratatud üles surnuist Isa kirkuse
läbi, nõnda võime ka meie käia uues elus.
5 Sest kui me oleme kasvanud kokku tema surma sarnasusega,
siis võime seda olla ka ülestõusmise sarnasusega,
6 teades, et meie vana loomus on koos temaga löödud risti,
et see patune ihu kaotataks, nii et me kunagi enam ei orjaks
pattu.
7 Sest kes on surnud, see on patust vabaks mõistetud.
8 Kui me oleme aga surnud koos Kristusega, siis usume, et me
ka elame koos temaga,
9 teades, et Kristus, olles üles äratatud surnuist, enam kunagi ei
sure; surm ei valitse teda enam,
10 sest mis ta suri, seda ta suri patule üks kord ja
alatiseks, aga mis ta elab, seda ta elab Jumalale.
11 Nõnda arvestage ka teie endid olevat surnud patule, aga elavat
Jumalale Kristuses Jeesuses.
12 Ärgu siis valitsegu patt kuningana teie surelikus ihus,
nii et te tema himudele oleksite kuulekad.
13 Ärge ka loovutage oma ihuliikmeid ülekohtu relviks patule, vaid
loovutage end Jumalale nagu need, kes on saanud surnuist
elavaks, ja oma ihuliikmed õiguse relviks Jumalale.
14 Sest patt ei valitse enam teie üle, kuna te ei ole
Seaduse, vaid armu all.
Kristlane ei pea enam orjama pattu
15 Kuidas siis nüüd? Kas hakkame tegema pattu, kuna me ei ole
Seaduse, vaid armu all? Kindlasti mitte!
16 Eks te tea, et kelle kuulekusse teie end loovutate
orjaks, kelle sõna te kuulate, selle orjad te olete -
olgu patu orjad surmaks või kuulekuse orjad õiguseks!
17 Aga tänu Jumalale, et te olite küll patu orjad, aga nüüd olete saanud
südamest kuulekaks sellele õpetusele, millesse teid on
juhatatud,
18 ja patust vabastatuna olete saanud õiguse teenriteks.
19 Ma räägin inimlikul kombel teie loomuse nõtruse pärast. Sest
nii nagu te oma liikmed andsite orjaks rüvedusele ja ülekohtule,
et teha ülekohut, nõnda andke nüüd oma liikmed õiguse teenritena
pühitsuse jaoks.
20 Sest kui te olite patu orjad, siis te olite vabad õigusest.
21 Millist vilja te siis kandsite? Niisugust, mille pärast te nüüd
häbenete. Sest selle tulemus on surm.
22 Nüüd aga, kui te olete vabastatud patust ja saanud Jumala
teenriteks, te kannate vilja pühitsuseks. Ja selle tulemus on igavene elu.
23 Sest patu palk on surm, aga Jumala armuand on
igavene elu Kristuses Jeesuses, meie Issandas.

Pauluse kiri roomlastele6
Ühendus Kristusega vabastab patust
6Kuula
1 Mis me siis ütleme? Kas püsida patus, et arm suureneks?
2 Ei, mitte sugugi. Meie, kes oleme patule surnud, kuidas
saaksime selles veel elada?
3 Kas te siis ei tea, et kes me iganes oleme Kristusesse
Jeesusesse ristitud, oleme ristitud tema surmasse?
4 Me oleme siis koos temaga maha maetud ristimise kaudu surmasse,
et otsekui Kristus on äratatud üles surnuist Isa kirkuse
läbi, nõnda võime ka meie käia uues elus.
5 Sest kui me oleme kasvanud kokku tema surma sarnasusega,
siis võime seda olla ka ülestõusmise sarnasusega,
6 teades, et meie vana loomus on koos temaga löödud risti,
et see patune ihu kaotataks, nii et me kunagi enam ei orjaks
pattu.
7 Sest kes on surnud, see on patust vabaks mõistetud.
8 Kui me oleme aga surnud koos Kristusega, siis usume, et me
ka elame koos temaga,
9 teades, et Kristus, olles üles äratatud surnuist, enam kunagi ei
sure; surm ei valitse teda enam,
10 sest mis ta suri, seda ta suri patule üks kord ja
alatiseks, aga mis ta elab, seda ta elab Jumalale.
11 Nõnda arvestage ka teie endid olevat surnud patule, aga elavat
Jumalale Kristuses Jeesuses.
12 Ärgu siis valitsegu patt kuningana teie surelikus ihus,
nii et te tema himudele oleksite kuulekad.
13 Ärge ka loovutage oma ihuliikmeid ülekohtu relviks patule, vaid
loovutage end Jumalale nagu need, kes on saanud surnuist
elavaks, ja oma ihuliikmed õiguse relviks Jumalale.
14 Sest patt ei valitse enam teie üle, kuna te ei ole
Seaduse, vaid armu all.
Kristlane ei pea enam orjama pattu
15 Kuidas siis nüüd? Kas hakkame tegema pattu, kuna me ei ole
Seaduse, vaid armu all? Kindlasti mitte!
16 Eks te tea, et kelle kuulekusse teie end loovutate
orjaks, kelle sõna te kuulate, selle orjad te olete -
olgu patu orjad surmaks või kuulekuse orjad õiguseks!
17 Aga tänu Jumalale, et te olite küll patu orjad, aga nüüd olete saanud
südamest kuulekaks sellele õpetusele, millesse teid on
juhatatud,
18 ja patust vabastatuna olete saanud õiguse teenriteks.
19 Ma räägin inimlikul kombel teie loomuse nõtruse pärast. Sest
nii nagu te oma liikmed andsite orjaks rüvedusele ja ülekohtule,
et teha ülekohut, nõnda andke nüüd oma liikmed õiguse teenritena
pühitsuse jaoks.
20 Sest kui te olite patu orjad, siis te olite vabad õigusest.
21 Millist vilja te siis kandsite? Niisugust, mille pärast te nüüd
häbenete. Sest selle tulemus on surm.
22 Nüüd aga, kui te olete vabastatud patust ja saanud Jumala
teenriteks, te kannate vilja pühitsuseks. Ja selle tulemus on igavene elu.
23 Sest patu palk on surm, aga Jumala armuand on
igavene elu Kristuses Jeesuses, meie Issandas.

Pauluse kiri roomlastele6
Ühendus Kristusega vabastab patust
6Kuula
1 Mis me siis ütleme? Kas püsida patus, et arm suureneks?
2 Ei, mitte sugugi. Meie, kes oleme patule surnud, kuidas
saaksime selles veel elada?
3 Kas te siis ei tea, et kes me iganes oleme Kristusesse
Jeesusesse ristitud, oleme ristitud tema surmasse?
4 Me oleme siis koos temaga maha maetud ristimise kaudu surmasse,
et otsekui Kristus on äratatud üles surnuist Isa kirkuse
läbi, nõnda võime ka meie käia uues elus.
5 Sest kui me oleme kasvanud kokku tema surma sarnasusega,
siis võime seda olla ka ülestõusmise sarnasusega,
6 teades, et meie vana loomus on koos temaga löödud risti,
et see patune ihu kaotataks, nii et me kunagi enam ei orjaks
pattu.
7 Sest kes on surnud, see on patust vabaks mõistetud.
8 Kui me oleme aga surnud koos Kristusega, siis usume, et me
ka elame koos temaga,
9 teades, et Kristus, olles üles äratatud surnuist, enam kunagi ei
sure; surm ei valitse teda enam,
10 sest mis ta suri, seda ta suri patule üks kord ja
alatiseks, aga mis ta elab, seda ta elab Jumalale.
11 Nõnda arvestage ka teie endid olevat surnud patule, aga elavat
Jumalale Kristuses Jeesuses.
12 Ärgu siis valitsegu patt kuningana teie surelikus ihus,
nii et te tema himudele oleksite kuulekad.
13 Ärge ka loovutage oma ihuliikmeid ülekohtu relviks patule, vaid
loovutage end Jumalale nagu need, kes on saanud surnuist
elavaks, ja oma ihuliikmed õiguse relviks Jumalale.
14 Sest patt ei valitse enam teie üle, kuna te ei ole
Seaduse, vaid armu all.
Kristlane ei pea enam orjama pattu
15 Kuidas siis nüüd? Kas hakkame tegema pattu, kuna me ei ole
Seaduse, vaid armu all? Kindlasti mitte!
16 Eks te tea, et kelle kuulekusse teie end loovutate
orjaks, kelle sõna te kuulate, selle orjad te olete -
olgu patu orjad surmaks või kuulekuse orjad õiguseks!
17 Aga tänu Jumalale, et te olite küll patu orjad, aga nüüd olete saanud
südamest kuulekaks sellele õpetusele, millesse teid on
juhatatud,
18 ja patust vabastatuna olete saanud õiguse teenriteks.
19 Ma räägin inimlikul kombel teie loomuse nõtruse pärast. Sest
nii nagu te oma liikmed andsite orjaks rüvedusele ja ülekohtule,
et teha ülekohut, nõnda andke nüüd oma liikmed õiguse teenritena
pühitsuse jaoks.
20 Sest kui te olite patu orjad, siis te olite vabad õigusest.
21 Millist vilja te siis kandsite? Niisugust, mille pärast te nüüd
häbenete. Sest selle tulemus on surm.
22 Nüüd aga, kui te olete vabastatud patust ja saanud Jumala
teenriteks, te kannate vilja pühitsuseks. Ja selle tulemus on igavene elu.
23 Sest patu palk on surm, aga Jumala armuand on
igavene elu Kristuses Jeesuses, meie Issandas.

lollharry 8. kiri Jürkale

Näited Aabrahamist
4Kuula
1 Mis me siis ütleme oma lihase esiisa Aabrahami leidnud olevat?
2 Sest kui Aabraham on mõistetud õigeks tegude tõttu, siis
tal on, millega kiidelda, kuid mitte Jumala ees.
3 Sest mida ütleb Pühakiri? „Aabraham uskus Jumalat, ja see
arvestati talle õiguseks.”
4 Tegude tegijale ei arvestata palka mitte armust, vaid vastavalt
võlale.
5 Aga sellele, kes tegusid ei tee, vaid usub temasse, kes teeb
õigeks jumalakartmatu, arvestatakse õiguseks tema usk,
6 nõnda nagu Taavet ütleb õndsa olevat inimese, kellele Jumal
arvestab õigust tegudest sõltumatult:

7 „Õndsad on need, kelle ülekohus on andeks antud
ja kelle patud on kinni kaetud.
8 Õnnis on mees, kelle pattu Issand ei arvesta.”

9 Kas see õndsusekuulutus käib nüüd ümberlõigatute või ka
ümberlõikamatute kohta? Me ju ütleme: Aabrahamile arvestati usk
õiguseks.
10 Kuidas seda siis arvestati? Kas siis, kui ta oli
ümberlõigatu või alles ümber lõikamata? Seda tehti, kui ta ei
olnud ümber lõigatud, vaid ümber lõikamata.
11 Ja ümberlõikamise tähise sai ta selle usu õiguse
pitseriks, mis tal oli juba ümberlõikamata põlves, et ta oleks
kõikide isa, kes usuvad ümberlõikamata põlves, et õigus arvestataks
ka neile,
12 ja et ta oleks ka nende ümberlõigatute isa, kes ei ole
üksnes ümber lõigatud, vaid käivad ka meie isa Aabrahami
usu jälgedes, mis tal oli ümberlõikamata põlves.
13 Jah, seda tõotust, et ta saab maailma pärijaks, ei antud
Aabrahamile ega tema soole Seaduse kaudu, vaid usuõiguse kaudu.
14 Sest kui need, kes on Seadusest, oleksid pärijad, siis
oleks usk muutunud tühjaks ja tõotus oleks tühistatud.
15 Sest Seadus soetab viha, aga kus Seadust ei ole, seal ei ole
ka üleastumist.
16 Seepärast siis on pärijaks saamine usust, et see oleks
armust ja tõotus jääks kindlaks kogu soole, mitte ainult
sellele, kes on Seadusest, vaid ka sellele, kes on Aabrahami
usust, kes on meie kõikide isa -
17 nõnda nagu on kirjutatud: „Ma olen su pannud paljude
rahvaste isaks!” - Jumala ees, keda ta on uskunud, kes teeb elavaks
surnud ja kutsub olematuid nagu olevaid.
18 Aabraham uskus, kui lootus näis lootusetu, et ta saab
paljude rahvaste isaks, selle ütluse järgi: „Nõnda peab olema
sinu sugu.”
19 Ta ei jäänud usus nõdraks, pannes tähele oma elatanud, ligi
saja-aastast ihu ja Saara surnud lapsekoda.
20 Ta ei kahelnud Jumala tõotuses uskmatuna, vaid sai
vägevaks usus, ülistades Jumalat
21 ja olles täiesti veendunud, et Jumal on vägev ka täitma seda,
mida on tõotanud.

lollharry 8. kiri Jürkale

Näited Aabrahamist
4Kuula
1 Mis me siis ütleme oma lihase esiisa Aabrahami leidnud olevat?
2 Sest kui Aabraham on mõistetud õigeks tegude tõttu, siis
tal on, millega kiidelda, kuid mitte Jumala ees.
3 Sest mida ütleb Pühakiri? „Aabraham uskus Jumalat, ja see
arvestati talle õiguseks.”
4 Tegude tegijale ei arvestata palka mitte armust, vaid vastavalt
võlale.
5 Aga sellele, kes tegusid ei tee, vaid usub temasse, kes teeb
õigeks jumalakartmatu, arvestatakse õiguseks tema usk,
6 nõnda nagu Taavet ütleb õndsa olevat inimese, kellele Jumal
arvestab õigust tegudest sõltumatult:

7 „Õndsad on need, kelle ülekohus on andeks antud
ja kelle patud on kinni kaetud.
8 Õnnis on mees, kelle pattu Issand ei arvesta.”

9 Kas see õndsusekuulutus käib nüüd ümberlõigatute või ka
ümberlõikamatute kohta? Me ju ütleme: Aabrahamile arvestati usk
õiguseks.
10 Kuidas seda siis arvestati? Kas siis, kui ta oli
ümberlõigatu või alles ümber lõikamata? Seda tehti, kui ta ei
olnud ümber lõigatud, vaid ümber lõikamata.
11 Ja ümberlõikamise tähise sai ta selle usu õiguse
pitseriks, mis tal oli juba ümberlõikamata põlves, et ta oleks
kõikide isa, kes usuvad ümberlõikamata põlves, et õigus arvestataks
ka neile,
12 ja et ta oleks ka nende ümberlõigatute isa, kes ei ole
üksnes ümber lõigatud, vaid käivad ka meie isa Aabrahami
usu jälgedes, mis tal oli ümberlõikamata põlves.
13 Jah, seda tõotust, et ta saab maailma pärijaks, ei antud
Aabrahamile ega tema soole Seaduse kaudu, vaid usuõiguse kaudu.
14 Sest kui need, kes on Seadusest, oleksid pärijad, siis
oleks usk muutunud tühjaks ja tõotus oleks tühistatud.
15 Sest Seadus soetab viha, aga kus Seadust ei ole, seal ei ole
ka üleastumist.
16 Seepärast siis on pärijaks saamine usust, et see oleks
armust ja tõotus jääks kindlaks kogu soole, mitte ainult
sellele, kes on Seadusest, vaid ka sellele, kes on Aabrahami
usust, kes on meie kõikide isa -
17 nõnda nagu on kirjutatud: „Ma olen su pannud paljude
rahvaste isaks!” - Jumala ees, keda ta on uskunud, kes teeb elavaks
surnud ja kutsub olematuid nagu olevaid.
18 Aabraham uskus, kui lootus näis lootusetu, et ta saab
paljude rahvaste isaks, selle ütluse järgi: „Nõnda peab olema
sinu sugu.”
19 Ta ei jäänud usus nõdraks, pannes tähele oma elatanud, ligi
saja-aastast ihu ja Saara surnud lapsekoda.
20 Ta ei kahelnud Jumala tõotuses uskmatuna, vaid sai
vägevaks usus, ülistades Jumalat
21 ja olles täiesti veendunud, et Jumal on vägev ka täitma seda,
mida on tõotanud.

lollharry 8. kiri Jürkale

Näited Aabrahamist
4Kuula
1 Mis me siis ütleme oma lihase esiisa Aabrahami leidnud olevat?
2 Sest kui Aabraham on mõistetud õigeks tegude tõttu, siis
tal on, millega kiidelda, kuid mitte Jumala ees.
3 Sest mida ütleb Pühakiri? „Aabraham uskus Jumalat, ja see
arvestati talle õiguseks.”
4 Tegude tegijale ei arvestata palka mitte armust, vaid vastavalt
võlale.
5 Aga sellele, kes tegusid ei tee, vaid usub temasse, kes teeb
õigeks jumalakartmatu, arvestatakse õiguseks tema usk,
6 nõnda nagu Taavet ütleb õndsa olevat inimese, kellele Jumal
arvestab õigust tegudest sõltumatult:

7 „Õndsad on need, kelle ülekohus on andeks antud
ja kelle patud on kinni kaetud.
8 Õnnis on mees, kelle pattu Issand ei arvesta.”

9 Kas see õndsusekuulutus käib nüüd ümberlõigatute või ka
ümberlõikamatute kohta? Me ju ütleme: Aabrahamile arvestati usk
õiguseks.
10 Kuidas seda siis arvestati? Kas siis, kui ta oli
ümberlõigatu või alles ümber lõikamata? Seda tehti, kui ta ei
olnud ümber lõigatud, vaid ümber lõikamata.
11 Ja ümberlõikamise tähise sai ta selle usu õiguse
pitseriks, mis tal oli juba ümberlõikamata põlves, et ta oleks
kõikide isa, kes usuvad ümberlõikamata põlves, et õigus arvestataks
ka neile,
12 ja et ta oleks ka nende ümberlõigatute isa, kes ei ole
üksnes ümber lõigatud, vaid käivad ka meie isa Aabrahami
usu jälgedes, mis tal oli ümberlõikamata põlves.
13 Jah, seda tõotust, et ta saab maailma pärijaks, ei antud
Aabrahamile ega tema soole Seaduse kaudu, vaid usuõiguse kaudu.
14 Sest kui need, kes on Seadusest, oleksid pärijad, siis
oleks usk muutunud tühjaks ja tõotus oleks tühistatud.
15 Sest Seadus soetab viha, aga kus Seadust ei ole, seal ei ole
ka üleastumist.
16 Seepärast siis on pärijaks saamine usust, et see oleks
armust ja tõotus jääks kindlaks kogu soole, mitte ainult
sellele, kes on Seadusest, vaid ka sellele, kes on Aabrahami
usust, kes on meie kõikide isa -
17 nõnda nagu on kirjutatud: „Ma olen su pannud paljude
rahvaste isaks!” - Jumala ees, keda ta on uskunud, kes teeb elavaks
surnud ja kutsub olematuid nagu olevaid.
18 Aabraham uskus, kui lootus näis lootusetu, et ta saab
paljude rahvaste isaks, selle ütluse järgi: „Nõnda peab olema
sinu sugu.”
19 Ta ei jäänud usus nõdraks, pannes tähele oma elatanud, ligi
saja-aastast ihu ja Saara surnud lapsekoda.
20 Ta ei kahelnud Jumala tõotuses uskmatuna, vaid sai
vägevaks usus, ülistades Jumalat
21 ja olles täiesti veendunud, et Jumal on vägev ka täitma seda,
mida on tõotanud.

lollharry 8. kiri Jürkale

Näited Aabrahamist
4Kuula
1 Mis me siis ütleme oma lihase esiisa Aabrahami leidnud olevat?
2 Sest kui Aabraham on mõistetud õigeks tegude tõttu, siis
tal on, millega kiidelda, kuid mitte Jumala ees.
3 Sest mida ütleb Pühakiri? „Aabraham uskus Jumalat, ja see
arvestati talle õiguseks.”
4 Tegude tegijale ei arvestata palka mitte armust, vaid vastavalt
võlale.
5 Aga sellele, kes tegusid ei tee, vaid usub temasse, kes teeb
õigeks jumalakartmatu, arvestatakse õiguseks tema usk,
6 nõnda nagu Taavet ütleb õndsa olevat inimese, kellele Jumal
arvestab õigust tegudest sõltumatult:

7 „Õndsad on need, kelle ülekohus on andeks antud
ja kelle patud on kinni kaetud.
8 Õnnis on mees, kelle pattu Issand ei arvesta.”

9 Kas see õndsusekuulutus käib nüüd ümberlõigatute või ka
ümberlõikamatute kohta? Me ju ütleme: Aabrahamile arvestati usk
õiguseks.
10 Kuidas seda siis arvestati? Kas siis, kui ta oli
ümberlõigatu või alles ümber lõikamata? Seda tehti, kui ta ei
olnud ümber lõigatud, vaid ümber lõikamata.
11 Ja ümberlõikamise tähise sai ta selle usu õiguse
pitseriks, mis tal oli juba ümberlõikamata põlves, et ta oleks
kõikide isa, kes usuvad ümberlõikamata põlves, et õigus arvestataks
ka neile,
12 ja et ta oleks ka nende ümberlõigatute isa, kes ei ole
üksnes ümber lõigatud, vaid käivad ka meie isa Aabrahami
usu jälgedes, mis tal oli ümberlõikamata põlves.
13 Jah, seda tõotust, et ta saab maailma pärijaks, ei antud
Aabrahamile ega tema soole Seaduse kaudu, vaid usuõiguse kaudu.
14 Sest kui need, kes on Seadusest, oleksid pärijad, siis
oleks usk muutunud tühjaks ja tõotus oleks tühistatud.
15 Sest Seadus soetab viha, aga kus Seadust ei ole, seal ei ole
ka üleastumist.
16 Seepärast siis on pärijaks saamine usust, et see oleks
armust ja tõotus jääks kindlaks kogu soole, mitte ainult
sellele, kes on Seadusest, vaid ka sellele, kes on Aabrahami
usust, kes on meie kõikide isa -
17 nõnda nagu on kirjutatud: „Ma olen su pannud paljude
rahvaste isaks!” - Jumala ees, keda ta on uskunud, kes teeb elavaks
surnud ja kutsub olematuid nagu olevaid.
18 Aabraham uskus, kui lootus näis lootusetu, et ta saab
paljude rahvaste isaks, selle ütluse järgi: „Nõnda peab olema
sinu sugu.”
19 Ta ei jäänud usus nõdraks, pannes tähele oma elatanud, ligi
saja-aastast ihu ja Saara surnud lapsekoda.
20 Ta ei kahelnud Jumala tõotuses uskmatuna, vaid sai
vägevaks usus, ülistades Jumalat
21 ja olles täiesti veendunud, et Jumal on vägev ka täitma seda,
mida on tõotanud.

lollharry 8. kiri Jürkale

Näited Aabrahamist
4Kuula
1 Mis me siis ütleme oma lihase esiisa Aabrahami leidnud olevat?
2 Sest kui Aabraham on mõistetud õigeks tegude tõttu, siis
tal on, millega kiidelda, kuid mitte Jumala ees.
3 Sest mida ütleb Pühakiri? „Aabraham uskus Jumalat, ja see
arvestati talle õiguseks.”
4 Tegude tegijale ei arvestata palka mitte armust, vaid vastavalt
võlale.
5 Aga sellele, kes tegusid ei tee, vaid usub temasse, kes teeb
õigeks jumalakartmatu, arvestatakse õiguseks tema usk,
6 nõnda nagu Taavet ütleb õndsa olevat inimese, kellele Jumal
arvestab õigust tegudest sõltumatult:

7 „Õndsad on need, kelle ülekohus on andeks antud
ja kelle patud on kinni kaetud.
8 Õnnis on mees, kelle pattu Issand ei arvesta.”

9 Kas see õndsusekuulutus käib nüüd ümberlõigatute või ka
ümberlõikamatute kohta? Me ju ütleme: Aabrahamile arvestati usk
õiguseks.
10 Kuidas seda siis arvestati? Kas siis, kui ta oli
ümberlõigatu või alles ümber lõikamata? Seda tehti, kui ta ei
olnud ümber lõigatud, vaid ümber lõikamata.
11 Ja ümberlõikamise tähise sai ta selle usu õiguse
pitseriks, mis tal oli juba ümberlõikamata põlves, et ta oleks
kõikide isa, kes usuvad ümberlõikamata põlves, et õigus arvestataks
ka neile,
12 ja et ta oleks ka nende ümberlõigatute isa, kes ei ole
üksnes ümber lõigatud, vaid käivad ka meie isa Aabrahami
usu jälgedes, mis tal oli ümberlõikamata põlves.
13 Jah, seda tõotust, et ta saab maailma pärijaks, ei antud
Aabrahamile ega tema soole Seaduse kaudu, vaid usuõiguse kaudu.
14 Sest kui need, kes on Seadusest, oleksid pärijad, siis
oleks usk muutunud tühjaks ja tõotus oleks tühistatud.
15 Sest Seadus soetab viha, aga kus Seadust ei ole, seal ei ole
ka üleastumist.
16 Seepärast siis on pärijaks saamine usust, et see oleks
armust ja tõotus jääks kindlaks kogu soole, mitte ainult
sellele, kes on Seadusest, vaid ka sellele, kes on Aabrahami
usust, kes on meie kõikide isa -
17 nõnda nagu on kirjutatud: „Ma olen su pannud paljude
rahvaste isaks!” - Jumala ees, keda ta on uskunud, kes teeb elavaks
surnud ja kutsub olematuid nagu olevaid.
18 Aabraham uskus, kui lootus näis lootusetu, et ta saab
paljude rahvaste isaks, selle ütluse järgi: „Nõnda peab olema
sinu sugu.”
19 Ta ei jäänud usus nõdraks, pannes tähele oma elatanud, ligi
saja-aastast ihu ja Saara surnud lapsekoda.
20 Ta ei kahelnud Jumala tõotuses uskmatuna, vaid sai
vägevaks usus, ülistades Jumalat
21 ja olles täiesti veendunud, et Jumal on vägev ka täitma seda,
mida on tõotanud.

lollharry 8. kiri Jürkale

Näited Aabrahamist
4Kuula
1 Mis me siis ütleme oma lihase esiisa Aabrahami leidnud olevat?
2 Sest kui Aabraham on mõistetud õigeks tegude tõttu, siis
tal on, millega kiidelda, kuid mitte Jumala ees.
3 Sest mida ütleb Pühakiri? „Aabraham uskus Jumalat, ja see
arvestati talle õiguseks.”
4 Tegude tegijale ei arvestata palka mitte armust, vaid vastavalt
võlale.
5 Aga sellele, kes tegusid ei tee, vaid usub temasse, kes teeb
õigeks jumalakartmatu, arvestatakse õiguseks tema usk,
6 nõnda nagu Taavet ütleb õndsa olevat inimese, kellele Jumal
arvestab õigust tegudest sõltumatult:

7 „Õndsad on need, kelle ülekohus on andeks antud
ja kelle patud on kinni kaetud.
8 Õnnis on mees, kelle pattu Issand ei arvesta.”

9 Kas see õndsusekuulutus käib nüüd ümberlõigatute või ka
ümberlõikamatute kohta? Me ju ütleme: Aabrahamile arvestati usk
õiguseks.
10 Kuidas seda siis arvestati? Kas siis, kui ta oli
ümberlõigatu või alles ümber lõikamata? Seda tehti, kui ta ei
olnud ümber lõigatud, vaid ümber lõikamata.
11 Ja ümberlõikamise tähise sai ta selle usu õiguse
pitseriks, mis tal oli juba ümberlõikamata põlves, et ta oleks
kõikide isa, kes usuvad ümberlõikamata põlves, et õigus arvestataks
ka neile,
12 ja et ta oleks ka nende ümberlõigatute isa, kes ei ole
üksnes ümber lõigatud, vaid käivad ka meie isa Aabrahami
usu jälgedes, mis tal oli ümberlõikamata põlves.
13 Jah, seda tõotust, et ta saab maailma pärijaks, ei antud
Aabrahamile ega tema soole Seaduse kaudu, vaid usuõiguse kaudu.
14 Sest kui need, kes on Seadusest, oleksid pärijad, siis
oleks usk muutunud tühjaks ja tõotus oleks tühistatud.
15 Sest Seadus soetab viha, aga kus Seadust ei ole, seal ei ole
ka üleastumist.
16 Seepärast siis on pärijaks saamine usust, et see oleks
armust ja tõotus jääks kindlaks kogu soole, mitte ainult
sellele, kes on Seadusest, vaid ka sellele, kes on Aabrahami
usust, kes on meie kõikide isa -
17 nõnda nagu on kirjutatud: „Ma olen su pannud paljude
rahvaste isaks!” - Jumala ees, keda ta on uskunud, kes teeb elavaks
surnud ja kutsub olematuid nagu olevaid.
18 Aabraham uskus, kui lootus näis lootusetu, et ta saab
paljude rahvaste isaks, selle ütluse järgi: „Nõnda peab olema
sinu sugu.”
19 Ta ei jäänud usus nõdraks, pannes tähele oma elatanud, ligi
saja-aastast ihu ja Saara surnud lapsekoda.
20 Ta ei kahelnud Jumala tõotuses uskmatuna, vaid sai
vägevaks usus, ülistades Jumalat
21 ja olles täiesti veendunud, et Jumal on vägev ka täitma seda,
mida on tõotanud.

lollharry 8. kiri Jürkale

Näited Aabrahamist
4Kuula
1 Mis me siis ütleme oma lihase esiisa Aabrahami leidnud olevat?
2 Sest kui Aabraham on mõistetud õigeks tegude tõttu, siis
tal on, millega kiidelda, kuid mitte Jumala ees.
3 Sest mida ütleb Pühakiri? „Aabraham uskus Jumalat, ja see
arvestati talle õiguseks.”
4 Tegude tegijale ei arvestata palka mitte armust, vaid vastavalt
võlale.
5 Aga sellele, kes tegusid ei tee, vaid usub temasse, kes teeb
õigeks jumalakartmatu, arvestatakse õiguseks tema usk,
6 nõnda nagu Taavet ütleb õndsa olevat inimese, kellele Jumal
arvestab õigust tegudest sõltumatult:

7 „Õndsad on need, kelle ülekohus on andeks antud
ja kelle patud on kinni kaetud.
8 Õnnis on mees, kelle pattu Issand ei arvesta.”

9 Kas see õndsusekuulutus käib nüüd ümberlõigatute või ka
ümberlõikamatute kohta? Me ju ütleme: Aabrahamile arvestati usk
õiguseks.
10 Kuidas seda siis arvestati? Kas siis, kui ta oli
ümberlõigatu või alles ümber lõikamata? Seda tehti, kui ta ei
olnud ümber lõigatud, vaid ümber lõikamata.
11 Ja ümberlõikamise tähise sai ta selle usu õiguse
pitseriks, mis tal oli juba ümberlõikamata põlves, et ta oleks
kõikide isa, kes usuvad ümberlõikamata põlves, et õigus arvestataks
ka neile,
12 ja et ta oleks ka nende ümberlõigatute isa, kes ei ole
üksnes ümber lõigatud, vaid käivad ka meie isa Aabrahami
usu jälgedes, mis tal oli ümberlõikamata põlves.
13 Jah, seda tõotust, et ta saab maailma pärijaks, ei antud
Aabrahamile ega tema soole Seaduse kaudu, vaid usuõiguse kaudu.
14 Sest kui need, kes on Seadusest, oleksid pärijad, siis
oleks usk muutunud tühjaks ja tõotus oleks tühistatud.
15 Sest Seadus soetab viha, aga kus Seadust ei ole, seal ei ole
ka üleastumist.
16 Seepärast siis on pärijaks saamine usust, et see oleks
armust ja tõotus jääks kindlaks kogu soole, mitte ainult
sellele, kes on Seadusest, vaid ka sellele, kes on Aabrahami
usust, kes on meie kõikide isa -
17 nõnda nagu on kirjutatud: „Ma olen su pannud paljude
rahvaste isaks!” - Jumala ees, keda ta on uskunud, kes teeb elavaks
surnud ja kutsub olematuid nagu olevaid.
18 Aabraham uskus, kui lootus näis lootusetu, et ta saab
paljude rahvaste isaks, selle ütluse järgi: „Nõnda peab olema
sinu sugu.”
19 Ta ei jäänud usus nõdraks, pannes tähele oma elatanud, ligi
saja-aastast ihu ja Saara surnud lapsekoda.
20 Ta ei kahelnud Jumala tõotuses uskmatuna, vaid sai
vägevaks usus, ülistades Jumalat
21 ja olles täiesti veendunud, et Jumal on vägev ka täitma seda,
mida on tõotanud.

lollharry 8. kiri Jürkale

Näited Aabrahamist
4Kuula
1 Mis me siis ütleme oma lihase esiisa Aabrahami leidnud olevat?
2 Sest kui Aabraham on mõistetud õigeks tegude tõttu, siis
tal on, millega kiidelda, kuid mitte Jumala ees.
3 Sest mida ütleb Pühakiri? „Aabraham uskus Jumalat, ja see
arvestati talle õiguseks.”
4 Tegude tegijale ei arvestata palka mitte armust, vaid vastavalt
võlale.
5 Aga sellele, kes tegusid ei tee, vaid usub temasse, kes teeb
õigeks jumalakartmatu, arvestatakse õiguseks tema usk,
6 nõnda nagu Taavet ütleb õndsa olevat inimese, kellele Jumal
arvestab õigust tegudest sõltumatult:

7 „Õndsad on need, kelle ülekohus on andeks antud
ja kelle patud on kinni kaetud.
8 Õnnis on mees, kelle pattu Issand ei arvesta.”

9 Kas see õndsusekuulutus käib nüüd ümberlõigatute või ka
ümberlõikamatute kohta? Me ju ütleme: Aabrahamile arvestati usk
õiguseks.
10 Kuidas seda siis arvestati? Kas siis, kui ta oli
ümberlõigatu või alles ümber lõikamata? Seda tehti, kui ta ei
olnud ümber lõigatud, vaid ümber lõikamata.
11 Ja ümberlõikamise tähise sai ta selle usu õiguse
pitseriks, mis tal oli juba ümberlõikamata põlves, et ta oleks
kõikide isa, kes usuvad ümberlõikamata põlves, et õigus arvestataks
ka neile,
12 ja et ta oleks ka nende ümberlõigatute isa, kes ei ole
üksnes ümber lõigatud, vaid käivad ka meie isa Aabrahami
usu jälgedes, mis tal oli ümberlõikamata põlves.
13 Jah, seda tõotust, et ta saab maailma pärijaks, ei antud
Aabrahamile ega tema soole Seaduse kaudu, vaid usuõiguse kaudu.
14 Sest kui need, kes on Seadusest, oleksid pärijad, siis
oleks usk muutunud tühjaks ja tõotus oleks tühistatud.
15 Sest Seadus soetab viha, aga kus Seadust ei ole, seal ei ole
ka üleastumist.
16 Seepärast siis on pärijaks saamine usust, et see oleks
armust ja tõotus jääks kindlaks kogu soole, mitte ainult
sellele, kes on Seadusest, vaid ka sellele, kes on Aabrahami
usust, kes on meie kõikide isa -
17 nõnda nagu on kirjutatud: „Ma olen su pannud paljude
rahvaste isaks!” - Jumala ees, keda ta on uskunud, kes teeb elavaks
surnud ja kutsub olematuid nagu olevaid.
18 Aabraham uskus, kui lootus näis lootusetu, et ta saab
paljude rahvaste isaks, selle ütluse järgi: „Nõnda peab olema
sinu sugu.”
19 Ta ei jäänud usus nõdraks, pannes tähele oma elatanud, ligi
saja-aastast ihu ja Saara surnud lapsekoda.
20 Ta ei kahelnud Jumala tõotuses uskmatuna, vaid sai
vägevaks usus, ülistades Jumalat
21 ja olles täiesti veendunud, et Jumal on vägev ka täitma seda,
mida on tõotanud.

lollharry 8. kiri Jürkale

Näited Aabrahamist
4Kuula
1 Mis me siis ütleme oma lihase esiisa Aabrahami leidnud olevat?
2 Sest kui Aabraham on mõistetud õigeks tegude tõttu, siis
tal on, millega kiidelda, kuid mitte Jumala ees.
3 Sest mida ütleb Pühakiri? „Aabraham uskus Jumalat, ja see
arvestati talle õiguseks.”
4 Tegude tegijale ei arvestata palka mitte armust, vaid vastavalt
võlale.
5 Aga sellele, kes tegusid ei tee, vaid usub temasse, kes teeb
õigeks jumalakartmatu, arvestatakse õiguseks tema usk,
6 nõnda nagu Taavet ütleb õndsa olevat inimese, kellele Jumal
arvestab õigust tegudest sõltumatult:

7 „Õndsad on need, kelle ülekohus on andeks antud
ja kelle patud on kinni kaetud.
8 Õnnis on mees, kelle pattu Issand ei arvesta.”

9 Kas see õndsusekuulutus käib nüüd ümberlõigatute või ka
ümberlõikamatute kohta? Me ju ütleme: Aabrahamile arvestati usk
õiguseks.
10 Kuidas seda siis arvestati? Kas siis, kui ta oli
ümberlõigatu või alles ümber lõikamata? Seda tehti, kui ta ei
olnud ümber lõigatud, vaid ümber lõikamata.
11 Ja ümberlõikamise tähise sai ta selle usu õiguse
pitseriks, mis tal oli juba ümberlõikamata põlves, et ta oleks
kõikide isa, kes usuvad ümberlõikamata põlves, et õigus arvestataks
ka neile,
12 ja et ta oleks ka nende ümberlõigatute isa, kes ei ole
üksnes ümber lõigatud, vaid käivad ka meie isa Aabrahami
usu jälgedes, mis tal oli ümberlõikamata põlves.
13 Jah, seda tõotust, et ta saab maailma pärijaks, ei antud
Aabrahamile ega tema soole Seaduse kaudu, vaid usuõiguse kaudu.
14 Sest kui need, kes on Seadusest, oleksid pärijad, siis
oleks usk muutunud tühjaks ja tõotus oleks tühistatud.
15 Sest Seadus soetab viha, aga kus Seadust ei ole, seal ei ole
ka üleastumist.
16 Seepärast siis on pärijaks saamine usust, et see oleks
armust ja tõotus jääks kindlaks kogu soole, mitte ainult
sellele, kes on Seadusest, vaid ka sellele, kes on Aabrahami
usust, kes on meie kõikide isa -
17 nõnda nagu on kirjutatud: „Ma olen su pannud paljude
rahvaste isaks!” - Jumala ees, keda ta on uskunud, kes teeb elavaks
surnud ja kutsub olematuid nagu olevaid.
18 Aabraham uskus, kui lootus näis lootusetu, et ta saab
paljude rahvaste isaks, selle ütluse järgi: „Nõnda peab olema
sinu sugu.”
19 Ta ei jäänud usus nõdraks, pannes tähele oma elatanud, ligi
saja-aastast ihu ja Saara surnud lapsekoda.
20 Ta ei kahelnud Jumala tõotuses uskmatuna, vaid sai
vägevaks usus, ülistades Jumalat
21 ja olles täiesti veendunud, et Jumal on vägev ka täitma seda,
mida on tõotanud.