Ei maksa ka seda unustada, et oravad ja sabarakud pärdikud oskavad ju valimisi ka võltsida, neil selleks võimalused olemas!

See Kesknädala hale kari, kes abirahadel elab, püüdis Keskerakonda võimule upitada. Aga ei õnnestunud.

Keskerakonda ei õnnestunud võimule valida, aga see eest valisid harimatud abiraha saajad sinu sõbrad võimule ja see õnnestus neil väga hästi.

kriibu ütleb: "Pole midagi teha, kuidas koer külale, nõnda küla koerale."

Kui vaid viitsiks arhiivist kokku lugeda, kui palju solki on kriibu siia Kesknädala kommentaariumisse jõudnud tassida selle ajaga, mis ta siia komandeeritud on. Niikaua oli kõik okei, kuni keegi tõsiselt vastu ei hakanud ja küllap kriibud juba karistamatuse tunne valdas. Aga siis tuli julge mees omaan2 ja vastas kriibule, kui siia meie õuele trüginud kontvõõrale, samaga ja selline enneolematu "ülekohus" ajas muidugi kriibu tagajalgadele. Nii et su enda ütlemine, kriibu, sobib ülihästi su enda kohta.

RK-le tuletaks meelde, et hingearst "diagnoosi" panemiseks kutsuti välja hoopis meie eelmisele lugupeetud presidendile. Kas keegi on selle eest vastutanud?
Kui Riigikogu tarkadest ja rikastest räägid, ehk meenutad ka seda, et miks ei läinud läbi seal seaduse eelnõu, millega oleks härradele liivestele kehtestatud 90 tuhande kroonise kuupalga ülemmäär? Ei läinud läbi - nad ju ei saanuks vist nii väikese palgaga hakkama - hakka või sotsiaaltoetust neile vallast juurde maksma?!? Samas nägi seaduse eelnõu ette ka kõigi rikaste riigikogulaste endi palga optimaalset alandamist läbi astmelise tulumaksu. Millal hakkame Põhjamaade kombel elama?
Mis puutub keskide valitsemisalasse, siis mina küll julgen väita, et keskide rivis jääb umbkeelseid iga päevaga vähemaks - aktsiendiga rääkijaid on veel küll, aga paljud meie riigi kodanikud räägivad eesti keelt puhtamalt, kui mõnikord me ise, kui oma eesti keele oleme hoopis ingliskeelega ära risustanud.

See lugu on magus-valus-valus tõde lugupeetud autorilt meie kalli Eestimaa saatusest .

See lugu näitab keskerakondlaste jampsimist, pimedas rapsimist. See näitab seda, kuidas keskerakondlased ei suuda aru saada oma valimiskaotuse põhjustest ja ajavad selle kõik "haige" Eesti rahva kaela. Seesama haige rahvas saab miskipärast aru, et erakonda, kes ei saa oma enda rahaasjadegagi hakkama, ei tohi riigitüüri juurde lasta, keskerakondlane aga ei saa.

Vaagija, kas see siin ei olegi siis rahva poliitikaleht? Kui see on ainult kesikute oma ja siin ainult kesikud üksteisele õlale patsutada võivad, siis peaks kuskil vastav märge olema. Vastasel juhul ära räägi siin "meie õuest".
Solgist ja valamisest: loe ikka hoolega mu kommentaare ja ära valeta. Kus on solk? Kui tõde on sinu arvates solk, siis küll, jah. Aga valetamine ei ole ilus, onu.

Ametlikult kuulutas armsa eesti rahva haigeks (s.t vagura allumisega mitte leppijaks) meie kõige armastatum riigijuht, esimene Eesti Vabariigi president Konstantin Päts, kes 1940. aastal omakäeliselt asendas Uluotsa valitsuse Varese valitsusega.

Ärge jah kriibuga norige! Tema on ju kah omamoodi "proletaarlane" - seekord on tal selline tööjobi, Kesknädalat ja selle sõpru kõigiti maha teha ja mustata. Kahju ka sihukesest! Otsekui vanas vaimulikus laulus linnukesest oksa peal: "Kust ta saab, mis ta sööb, kas ta nälga sureb? Tema loodab Looja (kes see on, kas esimees või peasekretär või mõni muu leivaisa?) peale, hüppab siin oksa pääl, rõemsast tõstab heale."

Ma arvan, et isegi kui Jüri Ratas saab paksu asemel pukki, siis ei murra kesikud senikaua ikkagi isolatsioonist välja kuni seal on vaagijad, ambujad ja omaanid.
Hoidku jumal selliste "valitsejate" eest.

Nentija, esita mulle faktid, et Kesknädalas kommenteerimine on minu töö. Ja siis veel mõned faktid minu rahalise olukorra kohta.
Kui sul neid ei ole, või kui need faktid näitavad sinu väidetule vastupidist, on tegemist laimuga.

Mida see kriibu siin ähvardab? Ta on Kesknädalas kommenteerimas ju eriti suure isuga. Ega nii agaralt ikka lihtsat tööd tehta. Küllap ju on ikka väga suur asja armastamine selle taga?

No on ju!Euro on ka kukkumise äärel-vt.Hardo pajula, PM.
Sellises Eestis me elada tahamegi!Uraa, seltsimehed irla-serlatistid!
Toit on Eestis aastaga kallinenud mitu korda rohkem kui ELis (30)

Enamik toiduained on viimase aastaga Eestis kallinenud mitu korda enam kui Euroopa Liidus keskmiselt.
Vaata, mille tõttu hinnad juunis tõusid! (8)

Euroalas tõusid juunis hinnad eelmise aasta sama kuuga võrreldes 2,7 protsenti. Eurostat arvutas välja, mille kallinemisest inflatsioon ennekõike tingitud oli.
Eesti hinnatõus juba pool aastat euroala kiireim (11)

Juunis kerkisid tarbijahinnad eelmise aasta sama kuuga võrreldes Eestis 4,7 protsenti, mis on kiireim tõus euroalas.

...hea liitlane Mikser pole rahul:Delfi

Sven Mikser: Ansipi valitsuse sada tühja täis päeva
(123)
Sven Mikser
www.DELFI.ee
13. juuli 2011 21:00

Sven Mikser USA iseseisvuspäeva tähistamisel
Foto: Andres Putting

Carinthia Reisen: Austria bussireisid al. 165 €

Neil päevil saab „uuel“ valitsusel täis sada päeva. Tuleb tunnistada, et need pole olnud päriselt kriitikavabad, aga samas pole ka valitsus olnud mingil moel uus ega värske.

Kuigi mõne ministri kabinetiuksel vahetus nimesilt, on kõik ministeeriumid mehitatud samade erakondade poolt nagu enne kevadisi valimisi. Eeldades, et minister teostab mitte isiklikku, vaid koalitsiooni ja erakonna poliitilist programmi, ei ole ju õigupoolest vahet, kas ministritoolil istub Jänes või Lang, Lukas või Aaviksoo.

Valitsusliitlaste suurem energia kulus esimestel töönädalatel sellele, et kirjutada koalitsioonileppesse sisse IRL-i — täpsemalt vist küll Res Publica — kolm suurt valimislubadust ning teha seda viisil, mis võimaldaks hiljem väita, et midagi lubatuga sarnast on justkui ka ära tehtud.

Läbikukkunud kodukulu-kampaania

Mitmed kaunid eesmärgid lükati leppes eeldatava valitsemisperioodi teise poolde, ent ühega — kodukulude „piiramisega“, asuti kohe tegelema — ja äparduti haledal kombel. Paatosest polnud puudust: Eesti kuulutati koduomanike ühiskonnaks, kus inimeste vaba eneseteostust ja jõukuse suunas sammumist pärsib ennekõike kohalike omavalitsuste eelarvesse laekuv maamaks.

Ent seaduseelnõu, mis riigikogule esitati, oli selline, et sõna „käpardlik“ ei ole selle iseloomustamiseks mitte hinnanguline, vaid erapooletu. Eelnõu õnnestus riigikogus pisut kobedamaks kõpitseda, enne kui koalitsioon selle lõpphääletusel läbi surus, kuid olulised otsad, esmajoones omavalitsuste saamata jääva tulu kompenseerimise kord, on tänaseni lahenduseta.

Halvamaigulist seadusloomet saatis ühe koalitsioonipartneri valimisjärgse aja kohta tavatu kinnimakstud enesekiitmiskampaania. Ent vaevalt suutis see kedagi uskuma panna, et koduga seonduvad kulud lähitulevikus kahanevad. Vastupidi — paralleelselt maamaksu alandamisega valmistab valitsus avalikkust ette elektri hinna oluliseks tõusuks.

Lisaks kergitab otsus hakata Narva elektrijaamas koos põlevkiviga ahju ajama hakkpuitu nii lihtsate küttepuude kui ka hakkpuidul ja biomassil põhineva kaugkütte hinda. Valdava osa inimeste jaoks tähendab see koduga kaasnevate vältimatute kulude olulist kasvu. Ent valitsus, kes maamaksu puhul rääkis maksukirvest süütute koduomanike turjas, hoiab Eesti elektriaktsiisi jätkuvalt Euroopa Liidu miinimummäärast enam kui neli korda kõrgemana ega kasuta võimalust rakendada kaugküttele tavamäärast madalamat käibemaksu. Valitsusliidu lubadus mitte karistada koduomanikke ülejõukäivate maksudega ootab niisiis endiselt täitmist!

Kõrgharidusreform — kas PGS II?

Ka teine respublikaanide valimislubadus — tasuta kõrgharidus — käib mõneti sarnast rada. Tasuta kõrgharidus riigi poolt tellitud mahus ei ole printsiibis võrreldes senise süsteemiga midagi uut. Tasuta õppekohtade arvu mõningane suurenemine leiab eeldatavasti samuti kõigi poliitiliste jõudude toetuse. Ent riigikogu kultuurikomisjoni liikmed, kellele haridusminister kavandatavat kõrgharidusreformi hiljuti tutvustas, võrdlesid kavandatavat reformi lahtiste otste ja vastuoluliste detailide hulga poolest eelmise riigikogu koosseisu ajal kurikuulsaks saanud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) eelnõuga, mille algsest tekstist ei jäänud parlamendimenetluses kivi kivi peale.

Kõrgharidusreformi suurim lahenduseta küsimus on vajaduspõhiste õppetoetuste süsteemi loomine, mis valitsusliidu nägemuses peaks juhtuma oluliselt hiljem, kui rakendub tasuta haridust saavate tudengite nominaalajaga edasijõudmise nõue. See on tekitanud ärevust nii tudengite kui kõrgkoolide rektorite seas. Nõutust lisab tõsiasi, et senini on äärmiselt ähmased nii vajaduspõhiste toetuste maksmise alused kui selleks vajamineva täiendava eelarveraha hulk.

Vorm, sisu ja stagnatsioon

Tervikuna võib valitsuse „suuri samme“ vaadates öelda, et pea kõigis eluvaldkondades on kavandatavad algatused pigem poliitilised kui sisulised. Tihtipeale on üksikmeetmest (maamaksu kaotamine) tehtud propagandistlik eesmärk, samas kui tegelik eesmärk (perede maksukoorma kergendamine) muutub teisejärguliseks või ununeb hoopis. Ses mõttes ei ole mitte üksnes IRL, vaid tegelikult kogu valitsuskoalitsioon üha enam kunagise Res Publica nägu.

Kindlasti on selle üheks põhjuseks asjaolu, et valitsusliidu formaalne juhtpartei on käed rippu lasknud ja otsustanud passiivselt oodata, millal Eesti Euroopa rikaste sekka jõuab. Oravapartei ministrite tagasihoidlikku toimetamist vaadates meenub vana anekdoot. Küsinud koolipoiss õpetajalt: „Ega inimest ei või ju karistada asja eest, mida ta tegelikult teinud ei ole?“ — „Muidugi mitte!“ kostnud õpetaja. Seejärel tunnistanud poiss häbelikult, et tal on kodused ülesanded tegemata.

Autor on SDE esimees ja riigikogu liige.

Keegi arvab, et inimesed ei oska Kesknädala saidilt välja minna ja mujalt midagi ei loe. Rohelistes telkides vast ikka õpetati internetis liikumist või piirduti ainult valimisega?

Toon mujalt infi lootuses, et siinsed serlatistid kommenteerivad ka seda.Muidu on objektiks vaid Tallinn, Savisaar ja KE.

Lugege seda artiklit Õhtulehest ja selle juures olevaid kommentaare.Lugesin ja masendus tuleb peale, mis maa see meil küll on?

Võõrsil töötajad: Eestis on vilets elada, aga hea puhata (31)