Praegustest aktiivpoliitikutrest kõige eestimeelsem on E.Savisaar. Teised on väljastpoolt juhitud hüpiknukud ja Ilves on siia saadetud vaid nn !"investoreid" rikastama, Venemaaga tüli norima ja iseendale batja elu nautima.
Kahju et meie pimedad kultuuritegeleased sellest aru ei saa.
Kui laulva revolutsiooni ajal olewks olnud sama lollid "tegelased", poleks mei lvabadust tulnudki, või oleks tankid lömastanud hulga rahvast.
Seda ei juhtunud. Vabaduse ja veretu võimupöörde eest tuleb surmani tänada Rüütlit, Savisaart , Vaino Väljast ja ka Marju Lauristini.

to " arvan et" 12 punni

Kibe tõde on aga see, et nõnda ei kujunenud meil märtreid, kelle veri oleks kuidagigi õigustanud kogu seda pikka ja segast "välisvõitlust", mida Läänes erinevatel viisidel ja igasuguste rühmituste vahelises konkureerimises edendati. Veretu võimupööre on teatud tegelastel seniajani hinge peal ega lase neil taluda neid, kellel jätkus tarkust ja meelekindlust ajada asju risti vastu nende huvidele, kes pidid nüüd rahulduma näruse "omandireformiga", kuid kes jätkavad ulgumist ja hammaste kiristamist, lootes oma unelmaid ellu viia võimuleronimisega vähemalt pealinna valitsemises.

totutajale

keeleS ej kirjutatta, kirjutatakse keelTT . ja tehakse seda KIRJAS .

õpi 'enne keel sellgeks ja alles siis tule m'aak'eeli aukkuma .

"Kõige enne õpi selgeks kuidas õieti kirjutada eesti keeles siis räägime edasi "
keeleS ej kirjutatta, kirjutatakse keelTT . ja tehakse seda KIRJAS .

Kõige eestimeelsem poliitik on E Savisaar --kas see on must huumor ?? Pakkuda E Savisaart kohalike venelaste suurt Batjat eestimeelsena ? See on tõeline naerukoht . Eestlastel on hea huumorimeel ka siin "Kesknädalas"

kipub korduma. Kas mitte taoline "intelligents" eesotsas Lauristinide ja Varestega ei tervitanud omal ajal rõõmuhõisetega nõukogude võimu saabumist?

korrdan et keeleS ej kirjutatta, kirjutatakse keelTT sa ...pää .

nii nagu ej sõjdeta jallgrattaks vajd jallgrattaga .

Maitse asi, kes käib Selveri poeS, kes läheb Sita poTTi.

ejj ole majttse asi . seda kinnitad isegi nüüd õjjgejd k'äändäjdvalides . aga asi on siin ooppis selles et kiri ja keel onn erinevad asjad ning keel ej sõlttu kirjast mida saab vabalt valida .

Enn Oja võiks grammatika ja kirjutamise kohalt üldse vait olla. Olen tähelepannud et sinu kirjastiil muutub igakuu aina loetumatuks, varsti ei saa sa ise ka sellest aru. Mis selle ülesanne on, kui kardad libasid, pane oma email kirja ja pole hullu, ära sodi kommentaariumi.

tegelikult olete kattse jänäsed . katsetan 'äälduslähist õjjgekirrja jusst tejje ja mujal ka tejstenahal . üllatiseks onn olld aga vasstuk'ommiate ülim arimatus, ej suudeta eristada keeltt kirjast ja usskumatult võhikud ollakse keelet'eaduses, rääkkimatta omap'oolsest l'oomevõjjmest vigast paremaksmuutta .

Vat selle pärast polegi häälduspõhist kirjakeelt olemas kuna igaüks hääldab omamoodi. Enamus siinsetest kommenteerijatest ei saa aru ka sinu matsi hääldusest mida sa nii usinalt siin reklaamid.

mina pole tejste lajsskuses ja l'o.lluses s'üüdi . onn nad ju kõjkk õppind sama õppekavajärrgi ja samadest õpikutest miss minagi . et tulemused erinevad on juba inimese ennda manndumise põhjus .
pilttlikumad on näjttäd elust . õpeta nejd rajssku palju tahad, ikka usub ligi kolmandik (najsed oma 3 korrda meestest rohhkem) posiajd ja mujtto.ntte . ka paberitejärrgi "kõrrgelt"aritud tegelased lähävad Nig''eeria kirrjadeõnnge . kõjkk koolilapsed t'eavad mida tohib ja mida mitte, miss on kasulik ja miss kahjulik . aga ikka tehakse . järälikult t'eadlikult ning tahhtlikult .
no mida on mejje aridusel nendejuhul väärttust ?

vale vabandus onn omam'oodi 'ääldus . onn olemas sihuke asi nagu 'riigikeel' . 99% sõnadest on kõjgil kooliaasstatega sõnade 'ääldus sellgekstehtud ja saand . kuj vel arvestada et tegemist on sagedajmate sõnadega sis 99,99% peakks osskama ühhtm'oodi 'ääldama . t'eadma kuss on too.n (tänase valeõpetusejärrgi nn "ülipikk" ehk 3. kesstusaste), kuss p'äärõhhk . kujj inime 'ääldab loomulikult sis ise enesest muuttub mõneskohas e>ä ja ü>ö (järäle, öhendab). samuti muuttub mejje keel lihtsustumisesuunas ning liikkset j'õuduvajav sõna'alu 'h' kaob . seda juba 17.'st sajandist p'äälä sest vasstav teave on pärit jusst tollastelt keelekirjeldajatelt musstvallgel kirjas . ett aga mejjl minngi klikk kusskil kabinetis onn ajjge p'ääga otsustand et lass se rajsa rahvas 'ääldab Hobune, Hoone, Higi siis on ta kult''uurne . sellise "kultùuri" villja me mälume kogu aeg aga välljasülitada ej tohi, sest olet kohe abakult'uurne . mejjl õpetatakse seda ahhitamist massijutlustajatele ja näjttläjatele, mõnele onn ehk küllgegijäänd . samuti ej vea vällja võrokate ahhitamisenäjttäga sest võrokeel onn omaette keel, mitte eesstikeele murre nagu mejjle pol`iitiliselt k'aelamääritakkse . keeleajal'ooga on kokkupuuttund ehk 1 inime 100'st aga nejsstki suuremosa on selle tejse kõrvak'audu välljalasst sest õppimine inndenimel on nejjle tähhtsam .

ma pole kunagi ejttand et ma ma.ttsolen . sest ma olen eesstlane, mitte minngi iseakand jänkissi tallalakkuja . ausstan nejjd kess ausstavad oma esivanemate keeltt ja tavu ja kes korraldavad oma elu ise ega looda orrjadena koogutades ja anudes minngitele annetistele .

mis puuttub minu igapäävakeele eestilikkust sis sobivate vastete p'uudumisel olen kasutand vajd sellisejd so.lkksõnu:
Nig''eeria - võõrnimi
klikk - siin äjrib kl- ehhki selline äälikuöhend onn eestikeeles võjmalik, näjttäks elisidmattkivajs sõnus
kabine.tt
kult''uur
pol`iitiliselt
jänkiss - jänkiliku inglissiees kummardamine

silmajäjj ka 1 tokksimisviga - abakult'uurne - ebakult'uurne

Oled täielik idioot, kus tuli alles tark välja kes eesti keelt solgib oma "hääldusega". Hale debiilik kes tahaks ka "väljapaista" millegagi kuid ei oska, püüdes siis siin eesti keelt solkida . Täielik kloun. Kas arvad tõesti ,et keegi soovib Sinu soperdisi lugeda millistest keegi eespool kommenteerijatest õieti ütles----- ei saa Oja Enn ka ise aru enam mida kirjutab.

eelmisele 2012-09-14 11:05:23

Ole nüüd kena mees ja kasuta oma kaunist ja õiget eesti keelt millekski muuks kui sõimamiseks! Mida sa siin juba mitmendat kommentaari järjest teed.

Hariduselt filoloogi ning mitmete keelte valdajana, kes veel hunniku raamatuidki avaldanud, näib Enn Oja eksperiment täiesti tähelepanuväärivana. Sisuliselt pole see midagi muud kui edasiarendus omaaegsetest Ariste ideedest, kes näituseks leidis et ka H tähe kasutamise eestikeelses kirjasõnas sõnade algustähena võiks rahumeeli ajaloo kolikambrisse heita. Sest kesse ikka hobune ütleb? Ikka obune öeldakse ju.

Seda mida Enn Oja praktiseerimas, võiks ehk väheke irwlikult nimetada teoreetiliseks lingvistikaks. Aga keelesolkijaks nimetati omal ajal ka Aavikut. Ning tema uudissõnu soperdisteks mida keegi lugeda ei tahtvat sest loetust arusaamine olevat võimatu - näitena toodi tollases aavikuvastasuses esile tema uudissõnu laip, laup, relv, tõik, netima jne.