Ameeriklased on oma presidendi ja selle poliitikaga rahul, üks väliseestlane aga pole. Kah mul probleem. Eriti hea on seda juttu rääkida Eestis, kus asi palju hullem - reformierakond lakub suurärimeeste teatavat kehaosa ja lihtinimestest ei hooli keegi. On selge, et 10-aastasele majandustôusule pidigi järgnema teatud seisak. Arvestades aga ameeriklaste üldist rikkust ja head sotsiaalabi, pole see vôrreldavgi eestlaste vaesusega. Olen ise siin, aga ameeriklaste hinges küll mingit segadust ei näe. Elavad oma vaikset ja igapäevast elu isiklikele eesmärkidele vastavalt ja poliitikast hoolivad môôdukalt vähe.arvan, et see on läänelikule väärtussüsteemile, kus kôige olulisem on igaühe individuaalse elu väärtutamine tunduvalt lähedam, kui Eesti väheste vôimalustega ülepolitiseeritud elu. Üldiselt tuletab see jututükk meelde veneaegseid artikleid Ameerikast, mille pôhieesmärgiks oli näidata, kui halvasti ja valesti seal maal elatakse.

Olles täielikult nöus autori mötetega, tahaks ainult natuke vaielda vastu ütluse üle:"Vladimir Putinile ja Vene valitsusele pidi olema suureks üllatuseks, kuivõrd kiiresti ja tõhusalt USA sõjavägi tegi ära mõne nädalaga, mida Nõukogude Liit ei suutnud 15 aastaga". Köigepealt faktivead: 1. N.liidu söjavägi viibis 10 aasat Afganistanis (dets.1979 - suvi 1989). 2. Afganistani mässulisi toetas nii rahaliselt, kui ka nöuandjatega kogu läänemaailm eesotsas USA-ga - seega södisid Afganistani valitsus ja Nöukogude Liit kogu lääne vastu. Ilma sellise söjalise abita oleks tollal jäänud Afganistani valitsus eesotsas Nadjibullaga vöimule. "Tänu" USA rahadele (mitu miljardit!) kestis see söda tookord nii kaua. 3. Mingit üllatust ju polnud Moskvas, sest söda Afganistanis pole löppenud, see on alles algus, kui araabia maade rahad hakkavad sinna voolama, siis kestab see söda jälle edasi ja jänkidel see jalutuskäik läheb kalliks maksma. Praegu lihtsalt ajutiselt osteti rahadega ära söjapealikud.