23. august on alates aastast 2009 üleeuroopaline kõikide totalitaarsete ja autoritaarsete režiimide ohvrite mälestuspäev.
Eestis kehtestati totalitaarne ja autoritaarne režiim 1934. aasta 12. märtsil....

Riigipöördekatse Moskvas oli alanud, kuid 19. augustil rahvasaadikud iseseisvuse taastamise otsust vastu võtta ei suutnud.
Venitamise peamine põhjus oli kuue kristliku demokraadi (eesotsa Mart Laari ja Illar Hallastega) ning 14 sõltumatu demokraadi (Jaak Allik, Indrek Toome, Mikk Titma jt) vastuseis iseseisvuskuulutusele.
Illar Hallaste: «Iseseisvus? Mis see meile annab? Kas tahate end teist korda okupeerida lasta?»
Jaak Allik: «Mis mõtet sellel on, kui rinnaga kuulipilduja pesa ette viskume?»
Ülo Nugis on meenutanud, et oli vaja veenda neid iseseisvuse pooldajaid, kes tahtsid riigi staatuse määratlemisel esimese iseseisvuse täpset koopiat, ja teisi, kes olid täiesti uue riigi poolt, et saavutada kahe vastandliku seisukoha vahel kompromiss ja võtta iseseisvumise otsus vastu võimalikult suure häälteenamusega. Järgmisel päeval, 20. augustil õnnestus see kompromiss ka ellu viia.
«Tuli mõelda ka selle peale, et halvemal juhul tuleb pärast võib-olla Nõukogude Liidu õigusruumis hakata arveid klaarima,» meenutab Nugis. «Veel pidasime silmas, et otsus oleks vaja vastu võtta 70 poolthäälega, et kinnitada nii-öelda konstitutsiooni muutmist Nõukogude normide järgi. Siis poleks putšistidel olnud oma Nõukogude õigusruumis väga lihtne meid pärast selle eest seina äärde panna. Saime 69 häält. Üks tubli inimene meie hulgast oli küll kohal, aga jättis hääletamata, kuidas ka ei palutud. Mul on lihtsalt kahju, et Kaido Kama niimoodi tegi.»

Seda Eesti Vabariiki, mis kuulutati välja 24. veebruaril AD 1918 ja mis okupeeriti 17. juunil 1940 sai taastada ainult EV õigusjärgne kodanikkond ja ta tegi seda vabadel valimistel 28. juunil 1992. Asjaolu et see tähtpäev pole ei riiklik püha ega märgita seda ära üheski ametlikus kalendris on enam kui häbiväärne. Eesti Rahvuslike Konservatiivide Malev tegi neljale riigikogu fraktsioonile - Isamaaliidule, ResPublicale, sotsiaaldemokraatidele ja Reformierakonnale ettepaneku algatada eelnõu 28. juuni riiklikuks pühaks kuulutamiseks. Eesti Kirikute Nõukogule ja Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule tehti ettepanek tähistada 28. juunit võrdväärselt 24.veebruariga.