Leo to osutajale.Tola mina!Laulev revolutsion vabastas-Eesti-Läti-Leedu-Poola-Ukraina-Ida-Saksamaa-Ungari ja palju teisi maid!Mina oma lolli peaga mõtlesin,et see "SUUR ja LAI MAA KUS NII VABALT HINGATA VÕIB RIND" läks lihtsalt pangrotti ja mina kaugel Austraalias vahtisin TV!Mida laulev revlutsioon aitas,et tõstis eestlaste moraalia ja tahet vabatuse järele!!!

Meg, seda kurikuulsat "laari kalendrit" võite imetleda internetist aadressil www.newvizv.ru/ ja sealt võtke arhiivist 4. dets number ja seal on äratoodud kõik 13 kalendris olevat pilti. Aga arvutis võite neid suurendada ilma luubita skolko ohotno...

to Leo;
//Mina mõtlesin,et see "SUUR ja LAI MAA KUS NII VABALT HINGATA VÕIB RIND" läks lihtsalt pangrotti//
Niisugust muinasjuttu vestavad need, kes laulva revolutsiooni ajal pöidlaid kõhu peal veeretasid.

to arno;
Pole vaja mind õpetada,kus ja mida vaatama pean,saan kalendri,siis vaatan. Aga vene keelt kasuta mujal,mitte minuga suheldes siin.

Iseseisvus tuli järk-järgult ja väga paljude inimeste kaasalöömise toel.
See, et nad kõik nüüd lavale ei trügi ennast näitama ja vastu rinda taguma, ei tähenda, et neid ei olnudki.
Tavaliselt need köige suuremad hiljem püüne peal hüüdjad olid tegemiste ajal ainult suured jutupaunikud.

To" mälestustega tagasi "-paremini ei saagi öelda, ka mina olen veendunud ---need nüüd vastu rindu tagujad ja karjujad meie tegime "Laulvat Revulutsiooni" ,tegid ise väga vähe,õiged tegijad siia ajalehte ennast kiitma ei tule.

Antsule: tollel ajal trügisid esirinda ensv ajal körgetel toolidel eputanud ja siis järsku punase parteipileti püksisäärde libistanud tegelasi.
Rahvast oli palju tegutsemas, aga neid kameeleone vaadati sarkasmi ja põlgusega.

to Ants;
Netikommentaariumid on olnud täis kiitlejaid, kes taovad virtuaalselt rusikaid rinnale, et nemad olid kõrvalehoidjad, seega olid nemad vabadusvõitlejad !
Ainult talongid, mis seati sisse selleks, et ka töölkäija saaks midagi riigipoest kätte, ei lasknud „vabadusvõitlejail“ täiel rinnal elu nautida. Seda pole nad unustanud! Hala (et mitte öelda räuskamine) talongide pärast kestab siiamaani ! Noored järglased löövad vihaselt lokku kaasa.

to Ants;
Kommenteerija 'Mälestustega tagasi' esindab just sedasorti "vabadusvõitlejat" kellest kirjutasin. Pigem on küll tegu noore järglasega, kes siin rinda õieli ajab; teadmata, kes oli kes ja mis oli mis.

Talongiperioodil ja olles pikemat juba enne majandusringkondades tööl, teadsid seal kõik, et toiduainetega probleeme ei olnud.
Eesti riigil mingit näljahäda karta ei olnud.

Suhkruvati ärikad tarbisid küll liialt, aga seda oleks saanud teisiti piirata kui suhkrutalongide sisseviimisega.
Sellega anti just ärikatele roheline tee ja inimestel võeti ära võimalus aiasaadusi sisse teha.
Mis aga talongide mõte oli, paneb siiani naerma.
Viina-ja suitsutalonge vahetati millegi muu vastu...
Seepi ja pesupulbrit jagati nagu oleks maailma pesumajad siia kokku korjatud.
Kes seebitalongid ära realiseeris, kasutas veel 10 aastat neid tükke.

osutajale: aga teie kirjutage meile siis, kes oli kes ja mis oli mis.

Paistate omavat ainuõiget informatsiooni vabadusvõitlejatest.

suhkur sai poes otsa nii, et minusugusel boheemlasel oli seda napilt pool suhkrutoositäit kodus. Kui siis talongidega suhkrut hakati jagama, olin ülihäpi. Kuna ma polnud suur küpsetaja-magustoidutegija, hakkas seda pikapeale ülegi jääma.
Seepi-pesupulbrit jäi üle neis peredes, kus oli rohkem liikmeid. Tolleaegsed pesumasinad võimaldasid teatavasti ühes vees ära pesta mitu masinatäit pesu ehk pesupulbrikulu ei olenenud tegelikult pere liikmete arvust, kui just suurperega tegu polnud. Seepi sai meil ühe tualetseebi ja ühe majapidamisseebi nina peale kuus. Sellega tulin vaevalt ots otsaga kokku. Samas tean, et ühes teises rajoonis, kus mul sugulased elasid, oldi selle jaotamisega hoopis lahkemad.
No viinatalongid olid muidugi anekdoot, neid jagati rinnalapsest vanurini ühe mõõdupuu järgi. Aga eks see seadus kehtis ka mujal. Kui ilmus nt esimene Maaleht, said seda osta ainult titeemad (linnas!), sest seadus oli nad sõja- ja muude veteranidega ühele pulgale pannud.
Aga Mälestustega tagasi kommentaari algus paneb asjad paika:
/Talongiperioodil ja olles pikemat juba enne majandusringkondades tööl, teadsid seal kõik, et toiduainetega probleeme ei olnud.
Eesti riigil mingit näljahäda karta ei olnud. /
Ei olnudki majandusringkondade ja käsi-peseb-kätt võrgustike jaoks mingit näljahäda. Aga poeriiulid olid küll üsna nukrad.

to Mälestustega tagasi 14:54
to Mälestustes ujudes 16:22

Kaubapuudus oli, talongid olid. Sinu kaubandusalaseid mälestusi on huvitav lugeda.
Aga kas laulva revolutsiooni ajal (suure ühiskondliku pöörde tegemise ajal) oligi kaubajaht sinu elu sisuks ?

Mälestustes ujudes: huvi pärast võtsin välja alleshoitud kasutamata talongid.
Viinatalonge jäi järgi meil ja ei käinud ilmselt siis ka neid vahetamas.

" Alkohoolsed joogid kuni 20`1 pudel"
Tallinn, september 1990.

Aga seebitalongid, mis mul alles, ei ole kuu peale vaid " Mai - september " "September - detsember" 1990. Tükiarvu ei ole, aga mäletan, et selle puudust Tallinnas nagu ei olnud.

Mis puutub toiduainetesse, siis läks siit venemaale meie liha ja vorstiga ronge veel küllaga.
Ensv Ministrite Nõukogu aga ei pidanud kohalike elanike varustamist oluliseks ja poelettide olukord neid ei huvitanud.
Midagi tuli aga lõpuks teha ja siis trükiti talongid.
Selle asemel, et liha-piima kombinaatidele anda korraldus oma riigi kaupluste varustamiseks.

osutaja 2008-12-09 16:42:54
to Mälestustega tagasi 14:54
to Mälestustes ujudes 16:22

Kumbale esitad küsimuse?

to: Mälestustega tagasi:
/Talongiperioodil ja olles pikemat juba enne majandusringkondades tööl, teadsid seal kõik, et toiduainetega probleeme ei olnud.
Eesti riigil mingit näljahäda karta ei olnud. /
Defitsiidi võti peitub just siin: Mitte partokraatia ei rabanud kõike endale, vaid just nn majandusringkonnad. Sel ajal oli tavaline, et maapoodi jõudis kaks latti vorsti, sularaha ja saateleht, mille peal kirjas nt 20 kg vorsti.

_Selle asemel, et liha-piima kombinaatidele anda korraldus oma riigi kaupluste varustamiseks._
Kui lihtne kõik tundub... Aga huvitav, miks küüditatud endale ikkagi miilitsat appi ei klutsunud?

haigutajale:
_Defitsiidi võti peitub just siin: Mitte partokraatia ei rabanud kõike endale, vaid just nn majandusringkonnad._

Võti peitus parteiladvikus.
Majandusinimesed teadsid kuidas olukord oli.
Teati, palju toodeti ja kuhu toodang saadeti PARTEIladviku poolt.
Nii lenini puiestee kui plaanikomitee juhtkond tegutses käsi-käes.
Majandusringkonnad ei rabanud midagi, sellist toodanguhulka polekski võimalik mingil ringkonnal rabada või tarbida.
Lenini puiestee ja Toompea puhvetid (2 taset!)olid küll olemas, aga need kogused olid suhteliselt väiksed võrreldes riigi liha-ja piimatööstustoodanguga.

Oojeele: tundub lihtne? Praegu tundub lihtne jah, sest tol ajal toidupuuduse likvideerimine oli ainult kohaliku punaladviku kätes.
Loomulikult seda ei tehtud.
1990. talongimajandus oli samuti hämamiseks. Kunstlikult tekitatud kriis.

ei mina küll ei usu, et parteiladvik sõi neid vorstitooteid, mis pidid külapoodidesse jõudma. Nende poodide kaubavalik koosnes ju enamasti supikontidest, süldikomplektidest ja odavast vorstist. Ja needki jõuti enne pihta panna. Nüüd tagantjärele on hea parteiladvikut süüditada.