Matiga kindlasti nõus selles et me peaksime lõpuks akkama ka ELAMA. Vähämalt mejjeümber on kõike küllaga ning loodut ja loodavat arukalt jaotades saaks me kõik rahulikult töödata ja puhata. Kuhu meid on juhtind ja juhib ka edaspidi mejje ahnus ja kadedus teab juba igaüks ise.

Härra Väärtnõu on üks neist inimestest kelle mõtteavaldusi on väärt lugeda,väärt nõu võib sealt ikka saada aga eestlasele omaselt tahaks ikka kasuka pahupoolt kah järgi kaeda, egas pörsast kotis osteta.
Millised on need eestlase juured kuhu tagasi peaksime pöörduma? Muinasajas? Esimese Wabariigi aegadel leiti, et just seal ja "riiklik-poliitilisel tellimusel" meile tollast õnnepõlve ka ette maaliti. Ei saanud ju meie juured ometi välja areneda ja kosuda "Ordu orjuses ja Vene Keisri kanna all"? Viimasest olime hiljaaegu vabanenud ja punased "õnnetoojad" ka tagasi pressinud "aasia avarustesse" Ei jõudnud me korralikult juurduda sessamas Wabariigiski, kus valitsused vahetusid kiiremini kui saunamees särki vahetas. kui meile pakuti juurdumiseks uut pinnast, paradiislikku tulevikku loovat kommunismi ehitamist, ikka "vormilt rahvuslikult ja sisult sotsialistlikult" Kas võiksime sealt omi juuri otsida kuhu eestlase Ilmapuu end kinnitada võiks? Seega vast langeb kah ära ja seega jääbki, nagu Härra Väärtnõugi ära mainib, maa. Otseselt, viljelemist võimaldav mullapind, seal on meie juured ja seal on meie "kangelaslik" ellujäämine. Eestlane ei jäänud läbi sajandite ellu ei mingite aadete ega rahvusliku uhkuse või võõrastele vastupanuvõime tõttu, eestlane pandi tollase seisusliku maailmavaate kohaselt talupojana-pärisorjana talle kuulunud maad harima millelt ta lahkuda ei tohtinud, et võõrsillt paremat põlve otsida ja oma seisuslikust viletsusest vabaneda. Talupoeg soovis vabaneda ja "saksaks" saada, mitte vabaks eestlaseks. See viimane tõusis päevakorda alles nõndanim. ärkamisajal kui Balti parunite ülemvõimu vastu oli vaja talumeeste ridu koondada. Rahvusliku eneseteadvuse õhutamine oli selleks hea võimalus. Venitama hakkan ja sestap püüan nüüd lühemalt: Eesti rahvuslikud ja sellega rahva juured on põllumajanduses aga sealt on meie rahvas lahti kistud. Isegi kommunistliku režiimi tingimustes oli meie rahvas maaga hoopis rohkem seotud, praegu ei seo meid sellega enam miski muu kui ainumalt "kaunis mälestus" Kas peaks olema võimalik oma kuivavad juured sinna tagasi siblida? - Ei ole ju meie juured kuhugi maha jäämud, et nende juurde tagasipöördumisest rääkida, meie juured on pinnasest lahti ja me peame leidma koha kuhu need uuesti kasvama panna ja hea veega kastetud saaks, et eetlaste Elupuu ära ei kuivaks, vaid sirguks, õitseks ja vilja kannaks. Kas euroopalikud väärtused, kus rahvuslusel, üldse rahvuslikkusel tänapäevase propaganda toel mingit tulevikku ei planeerita.

Arvamus Delfist:
otsetuli
21.12.2011 21:40
ikkkirjutas:
Kas on siis midagi viga?Pool aastat tagasi rahvas ju ise valis sellise klikivalitsuse - sai,mis tahtis.
1 vastus
Vaatame seda siis lähemalt.
Valimistel on end üle seadnud ports üksikkandidaate ning parteisid siit ja sealtnurgast. Valimiskünnise ületavad mõni partei ja see on kõik. Teiste hääled arvesse ei lähe, neid ega nende valijaid nagu poleks olnudki valimas- KES NENDE ÕIGUSTE EEST SEISAB?
Riigikokku jõudvatest parteidest osa moodustavad koalitsiooni, osa opositsiooni. Kuna meie riigikogu töötab „automaatreziimil“, siis läbi lähevad üksnes koalitsiooni eelnõud. Opositsiooni jäänud rahvaesindajaid ja nende valijaid nagu poleks olnudki olemas- KES NENDE ÕIGUSTE EEST SEISAB?
Siit küsimus- kui pole vahet, kas sa osaled valimistel või ei, sellest olenemata sinu õigusi jõhkralt eiratakse... ma arvan, et neid inimesi ei saa kuidagi liigitada / EI TAHTNUD ühiskonnaelu puudutavates küsimustes seisukohti kujundada või neid väljendada./.

Tegelik probleem on palju sügavam.
Kui laias laastus võtta, siis erakondade toetus% jaguneb:
- oravad- 30%
- IRL -20%
- Kesk -25%
- Sotsid -25%
Aga sealjuures „unustatakse“ paraku ära, et ca 40% kodanikest ei käigi valimas. Ja see kontingent ei käi valimas, sest nad pole nõus vastutama tolvanite eest. Piltlikult öeldes, kui ees on valik- kas liiklushuligaan või varas, siis vastutustunnet omav isik ei vali mitte kumbagi. Väärikus kohustab!
Ometi riiklikul tasemel püütakse valimas mittekäinud inimesi alatult idiootideks tembeldada, ehkki selline püüe on ju riiki ja vastutustundlikke kodanikke alavääristav.
Kui nüüd võtta arvesse kogu kodanikkond, siis erakondade toetus% muutub üsna palju:
- oravad -18%
- IRL -12%
- Kesk -15%
- Sotsid 15%

Siit järeldub väga selgelt kogu Eesti traagika:
- praegune valitsus kaitseb üksnes 30 %-i(!) kodanike huve;
- 70% kodanikke on alatult „pekstud“ opositsiooni, neil pole ühiskonda mingit väljundit
- tasakaalustav jõud Presidendi näol on olematu, sest praegune president sellega ilmselgelt hakkama ei saa/ei tahagi.
Ja see on eesti jaoks probleem .

Se arvamus pole tõsiselt võetav. Kellegi või millegi toetustarvestades polegi vaja teadasaada KÕIGI arvamust, talutavalt pisikese veaga saab selle teada ka pisteliste valimikeabil. Nii ei saa me ka kuulutada et mitteäälätanud on kohe sisimas vastu. Asi ikka rohkem laiskuses ja põhimõttes. Mina ei ääläta põhimõtteliselt sest valimissäädus on vastuolus põhisäädusega ning tulemus ette ebasääduslik. Kui mull on võimalus valida sääduslikkuse ja säädusetusevahel sis miks ma peaks oma vabal tahtel valima säädusetuse?

Samuti tuleb arvestada et kõik ei jagagi riigikorraldusest midagi ja osa neist ei soovi ka sellest osavõtta. Se on nende õigus sest mitte igaüks ei lähä tunnetega oma rumalust näitama et valib kedagi kuskile lipsu ja persejärgi.

Mati Väärtnõu ütleb: "Milline on see parem haridus ja mis me sellega peale hakkame?! Mida annavad meile need paremad võimalused?! /---/ See, et suur osa ühiskonnast enam ots otsaga kokku ei tule, võitjaid ei huvita. Selle peale, et suur osa võitjatest võivad homme juba ise kaotajateks osutuda, mõtelda ei osata. Tegelikkuses sööb ainult materiaalsele edule üles ehitatud süsteem varem või hiljem oma lapsed. /---/ Meil ei ole vaja olla viie rikkama riigi hulgas, sest nii võime varsti olla rikas ainult oma rahva väljasuremise tempo poolest. Meile on vaja riiki, mis suudaks end ise majandada; meile on vaja riiki, mis väärtustaks inimese, pere, kogukonna;"
Jah, oskame oma lastele paremat haridust anda küll, aga ei oska sellega midagi mõistlikku peale hakata - oleme nagu mingi äraspidine riik: kulutame haridusele suuri summasid ja lisaks õpetame viimastel kursustel selgeks ka soome, saksa jne keele, et siis pärast diplomi taskusse saamist... hüvasti sünnimaa! Isegi aitäh unustatakse...
Et suur osa ühiskonnast enam ots-otsaga kokku ei tule, seda näitavad meie supiköökide ja varjupaikade klientide arvu igaaastane kahekordistumine - kas sellise Eesti nimel tegime Laulvat Revolutsiooni?

Mida sa Vaagija vingud pidevalt ?? Maailmas ongi elu raske, mida sa pidevalt virised- väga palju saavad oma eluga hästi ka hakkama, v.a see käüutäis kesikuid kes hommikust õhtuni ainult kurdavad, virisevad, sõimavad kõiki teisi ja käivad pikettidel- neil on tõesti eluke vähe raskem.

...ja miks sa siis vingud ja virised minust kümneid kordi rohkem?

Autor räägib iseendale vastu elik peab iseendaga dialoogi. Ühel pool on see inimene, kel pole vaja ei asju ega haridust, kes tahab lihtsalt ainult elada ja teisel pool on see inimene, kes lisaks elamisele tahab elamisele ka kvaliteeti.