täjjästi juhuslikult juhhtusin siis ka ise Tarttus Kasstani tänaval kastitagaolema . tänaseks on 99% saattest mujdugi ununend aga mälätan ässti et Ettkar võjttles kõhhkluste ja kahhtlustega ent siisski võttis end kokku ja saatte lõpueel üttles ära (visst isegi jällgis oolikalt k'ella et mitte l'iiga vara mõtet välljak'äjja) .

tunnistan et mina Ettkari ja ta kambaga k'aasa ej läjjnd sest see ejttas Eesti isesejjsvumist .

Tartus juhtub muudki ja mujal kui Kastani tänavas:

Laupäeval, 13. aprillil kell 14 tähistatakse TÜ ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudis Eesti avalikkuse struktuurimuutuse 25. aastapäeva. Konverentsil „25 aastat Eesti avalikkuse struktuurimuutust“ meenutatakse aega, mil Eesti NSV tsenseeritud ja kontrollitud avalikkus murdis välja Eesti vaba ühiskonna avalikkuseks.

„1988. aasta aprillikõnede järel ütlesid tsensorid, et nende töö on otsas: tänavatel toimuvad reaalsed sündmused ja peetakse kõnesid teemadel, mille nimetaminegi ajakirjanduses ja avalikus tekstis oli aastakümneid rangelt keelatud. Totalitaarriigi tsensuur oli murtud, kui tekstides tsenseeritud mõtted olid korraga avaliku arutluse teemad. Poliitiline ajupesu oli lõppenud,“ räägib konverentsi korraldaja, TÜ meediauuringute dotsent Maarja Lõhmus.

1980-ndate lõpul oli Eesti ajakirjandus refleksiivne ja inimesekeskne, osales aktiivselt ühiskonnas ja kõnetas inimest. „Kui 1980-ndate lõpus tundus ajakirjandusliku refleksiivsuse kasv loomulik, hakkas see 1990-ndatel taanduma. Miks?“ küsib Lõhmus. „Seega see, mis praegustele, 1990-ndatel sündinud tudengitele on enesestmõistetav, pole olnud eelmiste põlvkondade Eestis. Eesti avalikkuse murrang kõnetab otseselt-kaudselt kõiki põlvkondi,“ sõnab Lõhmus „Sealt Eesti NSV totalitaarriigist on pärit ka mõned praeguste noorte jaoks kummalisused: küüniline poliitvalitsemine, avalik ignorantsus ja lugupidamatus, ideede marginaliseerimine, inimeste naeruvääristamine, tekstide ja sõnumite tsenseerimise püüded, arutluste vähesus,“ loetleb Lõhmus, lisades, et praeguse pildi kujunemine on konverentsi arutluskoht.

Paraku-paraku, nüüd on hakanud tekkima neotsensuur, mida tekitab ja süvendab nn eurokord. Enam ei tohi meenutada ühte ja teist, teatud asjad tuleb maha salata, mitmed meile võõrad suhtumised aga peavad hakkama mahtuma Eesti ellu ka siis, kui nad sinna ei mahu mitte.

Kas Kesknädal'al ei olegi t s e n s u u r i?

Tsensuur oli eestlaste aladel aastast 1934 kuni aastani 1990.