Pronksmees jäi ellu ja kullati üle ca 7 miljardi väärtuses oleva kullaga.Ilmselt on see kõige kallim mälestusmärk maailmas ja saab Tallinna vanalinna kõrval üheks turismimagnetiks.

1.Sm.Lenk, Tallinna lahingute eest ei antud medaleid, sest Tallinn "vabastati" lahinguta.2. Tegelikult teate Teiegi, et asunuks Pronksmees kusagil kalmistul, nagu selle monumendi kunstilised eeskujud Saksamaal, siis ei oleks seal mingeid intsidente toimunud. 1990-te alguses, küsisid prantsuse ja rootsi ajakirjanikud minu käest, kas me ei karda, et selle monumendi juures, mis on nii kesklinnas, kui üldse saab, ei hakka midagi toimuma. Vastasin tollal, et seda pole mõtet puutuda, kuni Venemaa väed pole lahkunud ja et eestlased ei pane seda kuju eriti tähelegi. Arvan siiani, et kui Vabadussõja võidusammas ja kõigi II maailmasõjas võidelnute mälestusmärk oleks juba sajandivahetuseks valmis olnud, siis poleks eestlaste poolt mingit torkimist ette võetud. Et Venemaal kujundab Putin võidust midagi religioonitaolist, seda ei osanud ma tollal üldse karata.

Vabandust, viimane sõna on "karta".

eestlaste poolt poleks selle samba torkimist ka siis olnud kui Ansip pronksmeest häälte saamiseks valimisvankri ette hobuseks poleks rakendanud. Kompartei aparatšiku suurusehullustus viis viimasegi mõistuseraasu minema ja täna oleme selle hulluse tulemustega silmitsi.

Kahjuks peab riik teinekord ka näitama, kelle käes on võim. Ei ole eestlased ehk põhielanikud kunagi tolereerinud seda "arhitektuuri shedöövrit". Kui teatud seltskond sellest HEAGA ARU EI SAA, SIIS NÄIDATAKSE KURJAGA. Nii lihtne see ongi.

tark inimene suudab oma ideed ellu viia läbirääkimiste ja kaasinimeste kaasamisega. Ainult rumal vehib rusikatega ja laamendab oma tegemistes. See kehtib nii reformikate kui sammast kaitsnud märatsejate kohta. Mõlemad nad on üheväärselt lollid, kes pole võimelised rahumeelselt olukordi lahendama. Kurb, et meil nii loll erakond valitsuses on.

oleks 9. mail võinud juhtuda midagi hullema kui nendel aprilliöödel? Ei usu.

9.mail oleks võinud sammas õhku lennata, näiteks. Eestlaste hulgas on hulle nagu igal pool küllalt ja provokaatori saab palgata ükskõik kust. Kas või nende kriminaalide hulgast, kes kuju kaitsmise ettekäändel mõnuga politseinikke kividega pildusid. Need tüübid vihkavad igasugu mundrimehi, ka oma riigi sõjaväelasi, sest need ju neid valvasid teisel pool traati. Olin sõjaväes laagritest ümbritsetud Siberi linnas, kus pool rahvast olid endised vangid ja kus "pronksmehe" mundris üksi õhtuti liikuda oli eluohtlik. Pole üks mundris soldat kogu vene rahvale mingi puujumal, paljudele sümboliseerib ta ikka vägivalda, mis sest et riigisisest ja "oma", aga ikkagi vägivalda. Muuseas, originaalsetel " pronksmeestel" saksa kalmistutel ei ole mundrit seljas ja seetõttu on nad kuidagi inimlikumad. Vaatad neid ja mõtled lihtsalt noorte meeste kurvale saatusele, mitte mingile riigile või ideoloogiale, mida munder alati kajastab. Alas ja Roos võtsid eeskujuks klassikalise hauamonumendi ja kujundasid sellest sotsrealismi kribu-krabu abil Stalini võidu monumendi. Ei kukkunud väga hästi välja, ehkki ida poole vaadates oli klass omaette.

selle ebastabiilse närvikavaga marurahvuslase oleks pidanud 9ks maiks lihtsalt inimestest ellimineerima, kui eluohtliku maniaki ja kogu protsess oleks lahenenud rahumeelselt.

Keset eestlaste pealinna seisnud pronksmeest võib psühholoogilises plaanis võrrelda korraliku kodukoeraga lasterohkel plaažil. Ega ta ei tee enamasti midagi, kuid alati on närvilisi ja foobiatega lapsi ja nende vanemaid, kellele miski selgitus ei mõju. Ja seetõttu on täiesti õige, et koeri tavalisse randa ei lubata. Pronksmees oleks tulnud ammu ära viia. 2007 aastal oli seda võimatu vaikselt teha, kuid iga päev viivitamist tegi asja hullemaks. Pronksmees on ikkagi vaid kuju, asi, kuid too nõrganärviline rahvuslane , keda "teema" oleks soovinud "ellimineerida" on inimene. Inimese väärtus ei ole igas kultuuris ühesugune, kuid eestlastel on õigus omas riigis inimesi koertele ja kujudele eelistada, et rahu oleks majas ning nõrganärvilised päris hulluks ei läheks.