Enn- kui sa Keskerakonnast lahkud siis rohkem sind siin lehes ei õnnitleta- pea seda meeles , kallis seltsimees !!!

siinkohal ka minu poolsed õnnitlused Enn Eesmaale. Ausaid ja intelligentseid inimesi polegi nõnda palju kui ootaks, aga Enn on kindlalt üks ausatest intelligentsetest inimestest. ÕNNE talle!

õnne muidugi aga aususest on see mees küll väga kaugel . ta ju kesik ja need on kaks iseasjaausus ja keskerakondlane

Tõnuke sõrmitses kitarri ja hakkas õrna häälega laulma:
„Mulk nopaga, mulk saraaniga,
sõidab valima oma saaniga.
Saanidest saab punavoor,
mida saadab taevast inglikoor:
„Valige kõik Edgarit,
siis ikka jätkub puskarit!“
Kui saaks veel kardulaid ja puid,
me igavesti talle truid!“
No mina jäin poisi etteastega igati rahule. Viisijupp ehk oli pisut liiga rahvalik, siin peab ettevaatlik olema, sellest rahvuslikuni on vaid kukesamm, aga natsionalismiga meie, keskerakondlased, end määrima küll ei hakka. Vähemasti mitte väikerahvaste omaga.
Deniska jäi kah Pilli-Tõnu etteastet imestunult vahtima, siis otsis välja värvipliiatsid ja suure paberilehe, heitis kõhuli põrandale ja hakkas keskendunult joonistama, endal keeleotsakene suust väljas. Nüüd oli minu kord imestada, polnud ma veel elu sees näinud, et Deniska midagi mõistlikku teeks või üldse paigal püsiks (välja arvatud siis, kui ta oma varjulises nurgakeses trepist ülesminevaid naisterahvaid varitses).
Ta joonistas uhke punavoori, see oli otsekui koopia mõnest viiekümnendate aastate plakatist. Vaat kus kivi all mõne poisirajaka andekus võib peidus olla! Paberile ilmusid hobused-vankrid koos lõbusate kolhoosnikutega, punalipud ja lõõtsapillid käes. Vankrite kohal lehvisid loosungid: „Kogu vili riigile!“ „Kõik lihtrahva hääled sm Savisaarele!“ ja „Kõik lapsed suveks maale!“
Oleksin tahtnud endale kohe kättpidi õnne soovida – no küll ma ikka olen andekas! Alles oli meil siin kaks kraaklejat, kes kõiki tüütasid ja segasid ja kellega isegi sm Savisaar hakkama ei saanud. Aga mina, vana naisrevolutsionäär, vestlesin pisut nende ülekäte kippuvate noortega, rääkisin tõsistest asjadest nagu võrdne võrdsega – ja juba ongi mul kõige ehtsam agiitbrigaad valmis, laulud, loosungid, õige ideoloogia, nooruslik entusiasm. Tuleb lihtsalt osata noori õigele teele suunata! Töö kaadritega on esmatähtis, seda rõhutasid ju kõik revolutsiooniklassikud eesotsas suure sm Staliniga.

Mäletan Enn Eesmaat noist 60 lõpust, kui see noor teletöötaja Tamsalu raudteejaamas rongilt tuli ja jala alevi teise otsa rühkis. Kahju, et mees oma suunitluse keskerakonnas leidis, aga õnnitlused ikkagi!

Õnnitlused härra Ennule!

Mitte Õnge Ennule!

Ma olen tõesti sügavalt solvunud, et vaagija mind ei õnnitle! Miks! Miks ometi olen sellisest tähelepanust ilma jäetud? Vajun musta masendusse...

Püüan lohutada Õnge Ennu tema mustas masenduses, aga paraku nii see on - elu on karm.