![]() Dmitri Bruns: Olümpia tuletas meid Läänele meelde
Victor
2010-12-15 08:47:34
Vana mees mäletab asju valesti või kallutatult.
... Tallinn ja Eesti said üle maailma tuttavaks nendele, kes olid ammu unustanud, kus on Eesti ja kus on Tallinn. Olümpiamänge, sealhulgas olümpiaregatti, vaatas televisiooni vahendusel 2 miljardit inimest üle maailma. See on statistika. See on kallutatud statistika. Õlümpiaregatti näidati-vaadati imevähe, inimeste jaoks toimusid olümpiamängud Moskvas ja NSV Liidus, mitte Eestis. ... Tallinn sai selle eliidi ja paljude ärimeeste kaudu kontaktid Läänega.... Olümpiaregatti boikoteerisid paljud riigid kes küll osalesid Moskva mängudel. Regatil osalesid vaid 15 riigi sportlased, needki peamiselt idablokist. Kroonitud päid ja jõukaid ärimehi siin ei olnud. ... nii palju poleks me eluilmaski saanud rajada ühiskondlikke ja kultuuriasutusi - teletorn, lennujaam, peapostkontor, hotell, linnahall, Pirita tee jm... Õigus, kuid nende objektide ehituskvaliteet oli alla igasugust arvestust. Ehitajad toodi NSVL avarustelt ja siia nad jäidki osana sovetiseerimispoliitikast ...Vanalinn vuntsiti värskete värvidega säravaks nagu prillikivi!... Tõepoolest, kuid ainult korraks. Kasutati Jugoslaavia mittehingavaid sünteetilisi värve mis kiskusid nende all olnud krohvikihi lahti. Hiljem tuli kõik uuesti üle teha.
eelmisele
2010-12-15 10:52:58
Need boikottijad ei teadnud, et ka Rahvasteliit ja ÜRO käsitlesid Balti riike NL-i ametlike liiduvabariikidena.
Klaus Völler
2010-12-15 11:04:57
Victor ütles peamise ära, mis ise öelda tahtsin. 10:52 kirjutajale soovitaks aga jätkuvalt tablette, klistiiri, hiniini ja ka mõni Spritz ei teeks paha.
:)
2010-12-15 11:35:10
to Klaus Völler
Ravi aga ennast selliste vahenditega edasi!
paneuroopa
2010-12-15 11:36:17
_Ehitajad toodi NSVL avarustelt ja siia nad jäidki osana sovetiseerimispoliitikast _
See vastab ka praegu EU põhimõtetele!
Ants
2010-12-15 12:04:10
TO -paneuroopa -- Ehitajad toodi NSVL avarustelt ja siia nad jäidki osana sovietiuseerimispoliitikast . Nii ta täpselt oli, siia Eestisse oli saadetud genotsiiti -eesti rahva hävitamist läbi viima Kirill Vainovits kes seda ka püüdlikult tegi . Kui eesti rahvas taastas uuesti Eesti Vabariigi põgenes see seltsimees paaniliselt Eestist kuna teadis oma süüd .Ja EU põhimõtted on hoopis midagi muud seltsimees --ei too nemad Eestisse meie põlisvaenlasi läbi ajaloo -venelasi .
üügu
2010-12-15 12:08:31
VICTORILE ILMSELT MEELDIKS PRAEGULTKIliikuda munakiviteedel ja imekitsastel tänavajuppidel.Muuseas-ega boikoti pärast spordihuvilised telekast olümpiamänge vähem vaadanud! poliitika on üks,elu hoopis teine asi!
Klaus Völler
2010-12-15 13:57:02
"VICTORILE ILMSELT MEELDIKS PRAEGULTKIliikuda munakiviteedel ja imekitsastel tänavajuppidel."
Kas sulle ei meeldi vanalinnas liikuda?
Victor
2010-12-15 14:19:24
VICTORILE ILMSELT MEELDIKS...
Mis see üügu asi on mis Victorile meeldib või ei meeldi? Meeldib ehk hoopis korralik kvaliteet, mitte soveti-pask nagu need olümpiaehitised kokkuvõttes olid. Telekast vaadati Moskva olümpiat, mitte Tallinna regatti. neid friike, kes telekast purjetamisvõistlusi vaatavad, on imevähe.
?
2010-12-15 14:19:54
to Klaus Völler 2010-12-15 13:57:02
Arvad, et terve Tallinn võiks olla üks suur munakivitee?
Oskar
2010-12-15 14:21:10
to Ants
Kas praegu lahkuvad tuhanded eestlased läände, et tunnetavad oma süüd?
JB
2010-12-15 15:49:33
to Oskar
Täna lahkuvad tuhanded eestlased läände, kuna neil on selleks võimalus, sinusugused ei seisa enam piiril püssi ja rohelise mundriga ees.
paneuroopa
2010-12-15 16:17:41
to JB 2010-12-15 15:49:33
Tänapäeval pole enam püssimehi vajagi, sest tänu tehnilistele vahenditele saab inimesi kontrollida ja jälitad palju paremini kui KGB ajal. Lisaks aitab see ka rahvustel vabatahtlikult seguneda! :)
glavlit
2010-12-18 20:17:36
Egas midagi - täname parteid ja valitsust. Olümpiahartaga läks see nali igal juhul vastuollu. Ei saa olümpiat pidada okupeeritud riigis. Nõukogude võimu mõõdutundetu ülistus - meil poleks vastaval juhul seda ja teist ... Kas tõesti... oleksite keeles on ju alati tore suhelda. Äkki meil oleks praegu mugavam lennujaam kui praegu? Äkki poleks totrat linnahalli? Äkki oleks Pirita siiamaani tore külakene?
eelmisele
2010-12-19 12:45:28
Mis Nõukogude okupatsioonist sa jahud? Teatavasti oli vaid Saksa okupatsioon, mis okupeeris NLiidu seaduslikke liiduvabariike! Seda on ka praegune Eesti tunnistanud, allkirjastades erinevaid rahvusvahelisi dokumente. Pööblile võib muidugi igasugust plära ajada.
glavlit
2010-12-19 15:11:58
to eelmisele: Või nii et Nõukogude okupatsiooni polnudki???!!! Siin pole mõtet isegi vaidlema hakata - me elame erinavas õiguslikus ruumis.
Teatud riigid ikka nägid regati korraldamises vastuolu rahvusvahelise õigusega. St oma riigilipu all nad ei esinenud. Suuna oma protest nende riikide vastu. Minu sõimamine ei tee sind ju olulisemalt targemaks?
eelmisele
2010-12-20 12:06:28
Need teatud riigid ei teadnud lihtsalt ajalugu.
Eesti on alates aastast 1991 ise allkirjastanud hulga rahvusvahelisi dokumente, milles tunnistab, et Nõukogude okupatsiooni polnud.
glavlit
2010-12-20 19:54:37
eelmisele: Ok nimeta siis mõni selline, kus Eesti oleks otsesõnu välja öelnud, et okupatsiooni polnud??? Kindlasti on siin nn juulilepped. Ja see siis peaks tõestama, et okupatsiooniväed polnudki okupatsiooniväed. Mis asjad nad siis olid, mis siin kolm aastat peale iseseisvumist tolgendasid. Ega mitte ometi "rahuvalvajad"? Vastupidine näide on samas piirileping, kus Eesti andis selge signaali, et praegused piirid on jõuga peale surutud. Kellel seda lepingut siis rohkem vaja on - kas sellel kes võttis või sellel kes andis!
:)
2010-12-20 23:32:06
Ka omandireform näitas ilmekalt et mingit Nõukogude okupatsiooni polnud!
AJALOOLISE TÕE HUVIDES
2010-12-21 13:15:25
oleks patt jätta meenutamata, et 1980. aasta olümpiaregati Tallinnas toimumise võimalused ei sündinud tühjalt kohalt.
Juba 1944. a lõpul asuti Tallinnas ENSV Ministrite Nõukogu otsesel toel taastama purjespordi harrastamise võimalusi. Algul polnud muud, kui üks kirjutuslaud Kadriorus Rohelise aasa selles majas, kus nüüd seltsimaja, ning loodava jahtklubi ülem Ilmar Maksim, pitsat püksitaskus. Siis aga saadi juba kontoriruumid Koidula tänavasse, kus hoovil oli suur kuur, milles sai hakata sõja üle elanud väheseid purjekaid taastama ja peagi ka uusi ehitama – see siis oligi tulevase spordilaevade eksperimentaaltehase hakatus. Seejärel saadi jahtklubi käsutusse Pirita jõe vasakkaldal suvilahoone praeguse TOP-i kohal. Selle juurde, tollal kitsukese ja süvendamist nõudva jõe suudmesse hakatigi rajama sadamakohta Vabariiklikule Jahtklubile. Hilisemat "Kalevi" jahtklubi, mida praegu püütakse kujutada mingi purjespordihällina, polnud veel paistmaski, kuigi võib-olla ehk keegi kalevlastest nägi sellest und. Vabariiklik Jahtklubi taastas purjespordiga tegelemise võimalusi ka mujal, näiteks Kuressaares. Kuna kaader otsustab kõik, oligi esmase tähtsusega kunagiste purjespordiharrastajate ja paadiehitajate ülesotsimine ja tegevusse rakendamine. Ehkki tollase ülikeeruka piirivalverežiimi oludes alles terendas ülima õnnena võimalus pidada kunagi Tallinna lahel üleliidulisi purjetamisvõistlusi, oli Vabariikliku Jahtklubi tollane ülem ehk kommodoor Ilmar Maksim ühel järjekordsel hoogtööpäevakul aastal 1947 või 1948 tollastele noortele sportlastele kuuldavalt ja igatahes väga meeldejäänult välja öelnud sel ajal enam kui superlennuka mõtte: "Aga miks ei võiks siin ükskord olümpiavõistlusi pidada!? Peame pingutama, et selleni jõuda…" Nii et – visioon olümpiasõitudest Pirital on märksa vanem kui praegu tavaks arvata. Seda maksimalistlikku ettekuulutust meenutasid kaks kunagist noort purjesportlast mulle Siberis Baikali ääres, kuhu olime 1980-ndatel saabunud Tallinnast turismirongiga. T. MAKSIM |