![]() Ainult Keskerakond seisab reaalselt omandireformi lõpetamise eest
meg
2007-09-22 23:01:35
Ma ei ole sundüürnik aga ma pakuks välja kopsaka
üüritoetuse.Miks? Vaata IRL, vanemad inimesed ei taha
loobuda oma kodust,nad on sinna palju pannud,igal kodul on
oma hõng,seda ei tohi kelleltki võtta.
yyritoestus
2007-09-22 23:03:37
toidaks vaid omanikku. enne maksan riigile kui sinusugusele
vereimejale. miks paen mina sinu tyhja korteri parast
muretsema? ja kas sul yyrituludelt juba paregu ikka maksud
ka makstud?
ja kuhu ma selle yyritoetusega
2007-09-22 23:04:51
siis ikka koliksin? vaga huvitav lahenduse pakkumine..
ainuke vastuvoetav lahendus
2007-09-22 23:06:26
oleks turuhindaes valja maksta korterid, mis on praegu ja
on olnud sundyyrnike kasutuses..
toetan
2007-09-22 23:25:03
ainuke vastuvõetav lahendus - toetan sind! Algusest peale
on üürnikud rääkinud et turuhinnass tuleb kompenseerida. On
ómanikke, kes oleksid korterid müünud siis sundüürnikele,
sest enamik neist ju müüs kättesaadud maja maha. Palju jama
oleks vähem olnud.
250 000
2007-09-22 23:28:18
Minule ostis omanik 1996. aastal 2toalise korteri peaaegu
et Tallinna kesklinnas ja korter maksis sel ajal 13 500
dollarit ehk 152 000 krooni. Täna on see vaid natuke vähem
kui 1,52 miljonit. See tähendab et 250 000 on ka
tillitamine. Arvan et need inimesed, kes said ilma rahata
oma korteid evp-de eest erastada, ei peaks üldse midagi
arvama. Muidu mul tekib nende erastajate vingumist kuuldes
tahe nõuda ka nendelt sisse korteri turuhind ja panna peale
müügikeeld, nagu nad nõuavad sundüürnikelt.
ave
2007-09-23 00:55:03
See kopsakas üüritoetus on kuidagi kahtlase maiguga asi.
Kas mitte kinnisvaraärikate lobby järele ei lehka see?
Samas, Lasnamäe munitsipaalsesse getosse vanglast
vabanenute jms kontingendiga kokku elama kolida siit,
tagastatud arhitektuurimälestisest Toompea külje all ei pea
ma ka õigeks.
Olukorrad on sundüürnikel tõesti väga erinevad. Kuna ma ei
suuda uskuda Keski poolt algatatud kompenseerimisseaduse
vastuvõtmisse Riigikogu poolt, siis, viimases hädas - ja
häda on suur, leping peagi lõpeb - ehk aitab mu praegust
kodu välja osta (omanik tahab korteritest lahti saada)see
IRL-i pakutud summa.
Jah, õiglane sunnitud pangalaen loomulikult pole - mult on
võetud ju 1,5 miljoniline kodu. Kuid tundub, et aeg hakkab
minu jaoks otsa saama ja peagi peab pankamineku ette võtma.
Sest ma lihtsalt ei taha siit Lasnamäe getosse lahkuda.
Paljuski sarnaneb
2007-09-23 09:20:06
põliseestlasest hättajäänu kolimine Lasnamäe
munitsipaalgetosse oma olemuselt ja eeldada võivalt sisult
samaväärne 1949. a. toime pandud küüditamisega Siberisse
(ka siis olla mõnel pool võetud äraviidavatelt allkiri, et
nad vabatahtlikult asuvad ümber teise elupaika). Igatahes
on kannatused ja haavad, mida on eestlastele löönud teised
(võimule pääsenud) eestlased, palju valusamad nendest, mida
aegade jooksul on põhjustanud võõrad.
Sundüürnike parastajad
2007-09-23 09:24:54
kuuluvad ühte ritta küüditajatega!
IRL
2007-09-23 11:46:22
Üüritoetus ei saa väga ärikate lobby olla, kuna keegi ei
tea ju ette kuhu majja üürnik otsustab kolida või kas jääb
oma koju. Munitsipaalehitus on aga 99% kinnisvaraarendajate
lobby igal pool maailmas, sest sel puhul pole vaesematel
üürnikel mingit muud valikut.
to ave
2007-09-23 12:01:48
Praeguste suurte Tallinna munitsipaalehituste puhul on ju
samuti tegemist üüritoetustega, mida makstakse
välisinvestoritele kuuluvatele firmadele. Mille poolest
tavaline kohalik korteriomanik Skanska EMV rootslastest või
Raadiku Arenduse singapurlastest suurem vereimeja on? Võib
arvata, et kohalik omanik üldjuhul ei küsi linnalt 136
krooni ruutmeetrilt kuus nagu Raadiku Arenduse AS ja linna
maksumaksja saaks selle võrra rohkem ja kiiremini
sundüürnikke aidata.
ave
2007-09-23 14:45:20
Munitsipaalehitus (mitte diilid erasektoriga) peab jääma!
Linnamajade osakaal on praegu niigi üliväike. Kuid
sundüürnikele peab leidma ka muid alternatiive - juhul kui
Keski eelnõu Riigikogus läbi ei lähe.
yyrnikule pole ju vahet
2007-09-23 15:12:01
kelle tasku ta maksab, kuidagi eetilisem on siiski
riigikassat taita kui eraomanikku.
see kohapelene
2007-09-23 15:53:19
korteriomanik, kes nyyd sundyyrnikele korterid yyrib ja
muudele yyrilistele ka, on ju sisuliselt sundyyrnike eest
elamispinnad ara krabanud, erastanud voi arastanud voi
suisa varastanud..
pidi ju igayks saama erastada talle senini kuulunud, tema
kasutuses olnud elamispinna. nyyd on monel nii palju, et
yyrilised otsa saanud, ja teistele ei saanud midagi osaks.
ei leia, et peaksin kaasa aitama rikkal veel rikkamaks
saada.
Lemme Krimm
2007-09-23 16:28:15
Üüritoetus ei ole lahendus. Lahendus on kompensatsioon
turuhinnas vastavalt korteri m2-tele+ nendele, kes
siiamaani on oodanud riigipoolset lahendust, kompensatsioon
tervislike ja majanduslike kaotuste eest 15 aasta jooksul.
Siia peaksid mahtuma veel need, kes sundüürnikuna ise said
oma probleemi lahendatud, sest ega see , kui jõuti osta
omale korter, ei lahendanud selle inimese, kui sundüürniku
probleemi.Seda saab tõestada arhiivi andmete alusel ja
dokumentide alusel, mis tõestavad sundüürnikuks saamise
käiku.
Munitsipaalmajadest
2007-09-23 19:32:23
Soomes ja Rootsis on munitsipaalmajades üür kõigest
neljandiku võrra väiksem, kui tavalistes üürimajades. Kuid
hoolduskulud on jälle munitsipaalmajades samavõrra
suuremad, kui eramajades. Linn ja riik ei ole ka
ülikorralikes Põhjamaades nii hoolikas peremees kui
eraomanik. Avalikule sektorile kuuluvad majad on ka seal
veidi kulunumad ja mustemad, kui eramajad. Lihtsameelsed on
need, kes usuvad, et munitsipaalmajad aitavad linnal
kuidagi maksumaksja raha kokku hoida. Linnale on nad
vajalikud eelkõige kui laenutagatis. Sotsiaalelamispinda
saab linn üürida ka erasektorilt. Mõne linna ajaloos on
olnud perioode, kus erasektor ei ole jõudnud piisavalt
eluasemeid ehitada ja siis on linn appi tulnud ja
munitsipaalmaju ehitanud. Tallinnas oli selline puudus
1990-tel, kuid praegu on elamispinna pakkumine erasektoris
piisav.
copi,13 juuni 2007
2007-09-23 20:56:48
7. Eluasemepoliitika
Aseesimees Jüri Ratas
Liigume edasi 7. küsimuse juurde, mis on esitatud valitsuse
liikmele Juhan Partsile. Palun, Helle Kalda.
Aitäh! Lugupeetud majandus- ja kommunikatsiooniminister!
Täpselt 17 aastat tagasi, 13. juunil 1991. aastal võttis
siin sama saal vastu seaduse, omandireformi aluste seaduse,
mille tulemusena tagastati omanikele nende vara. Ja riik
võttis kohustuse, et kõigil nendel üürnikel, kes elavad
nendel elamispindadel, lahendatakse küsimus ära, kui nemad
soovivad uut elamispinda. Möödunud on 17 aastat, see
küsimus on lahendamata. Pöördusime õiguskantsleri poole.
Õiguskantsler oma kirjas viitab, et pöörduge
majandusministri poole. Miks on lahendamata küsimus? Miks
pole eraldatud raha? Ongi täna sellel 17. aasta sünnipäeval
või surmapäeval küsimus teile: kunas see küsimus
lahendatakse? Kui pikka aega veel peavad inimesed ootama
ilma koduta?
Aseesimees Jüri Ratas
Härra minister, palun.
Majandusinister Juhan Parts
Aitäh selle küsimuse eest! Aga see küsimus annab mulle
muidugi võimaluse vastata vähemalt kaks tundi. Aga ma olen
lakooniline, ma küsin: miks te seda küsimust lahendanud ei
ole? Kui kaua me peame taluma seda, et Tallinna
Linnavolikogus on keskfraktsioon, kes parseldab Tallinna
linna kortereid? Miks te ei ole andnud neid kortereid
nendele inimestele, kes on väidetavasti saanud kannatada
omandireformi käigus? Miks majandus- ja
kommunikatsiooniminister, kes on olnud majandusminister, ei
ole siis seda küsimust riigi tasemel lahendanud? Kui kaua
te lollitate Eesti rahvast ja lõhute seda ja räägite, et on
olemas selline klass nagu sundüürnikud? Kui ma teie kohta
ütlen sund-riigikoguliige, kas see kõlab hästi või? Ma olen
täiesti veendunud, et Tallinna linn suudab selle lahendada
kohe, kui ta tahab. Vaadake, milliseid tehinguid te seal
Tallinna linnas teete! Kas teil häbi ei ole, Eesti rahva ja
oma valijatega niimoodi mängida?! Aitäh!
Aseesimees Jüri Ratas
Esimene täpsustav küsimus, Helle Kalda, palun!
Ärge pahandage, aga ma ei saa teid tänada! Minu teine
küsimus. Pean ütlema, et ei pane imestama teie erakonna
solvamine nende sundüürnike suhtes, kes on pidanud kaotama
eluaseme. Mul on teile küsimus. Vastavalt omandireformi
aluste seadusele tuli uus seadus, eluruumide erastamise
seadus. Ja sellest tulenevalt kogu selle raha, mis pidi
minema sundüürnikele, teie poolt juhitava koalitsiooni
liige, teie erakonna liige peaminister Mart Laar kustutas.
Palun öelge, kuhu need rahad läksid, miks see raha ei
läinud Tallinnale ja miks see küsimus ei lahendatud nende
rahadega sundüürnikele, mis pidid otseselt minema. See oli
1999.-2000. aasta. Kuhu need rahad pani teie erakond?
Aseesimees Jüri Ratas
Härra minister, palun!
Majandusminister Juhan Parts
Kas te tahate, et ma veel kord selgitan teile selle
probleemi tegelikku olemust? Ma usun, et mitte. Teate, ma
tõesti ei tea, mis juhtus kaheksa aastat tagasi. Mul ei ole
mingit põhjust arvata seda, et Mart Laar või Mart Laari
valitsus pani kuhugi raha kõrvale. Ma ei arva seda. Ma
arvan, et ta püüdis probleemi konstruktiivselt lahendada.
Kuid siiski ma teeksin veel ühe osunduse. Lõpetame selle
sundüürniku mõiste kasutamise. Ma olen nõus rääkima
munitsipaal-, üürielamufondi riigi toetusest ja me
kindlasti jätkame seda. Kui hakkame käsitlema kõiki elanike
gruppe, kellel on võib-olla tekkinud probleemid oma
elamufondiga, mille poolest on siis ütleme samamoodi suur
lastega pere või need, kes on jäänud ilma vanemateta, või
need, kes kinnipidamisasutusest on tagasi tulnud ja ei leia
endale elamuaset. Need on kõik need, keda omavalitsus peab
võrdselt aitama. Aga te 17 aastat tänitate teemaga, et
võita endale valijate hääli ja ei taha seda probleemi
lahendada. Kui te oleks tahtnud selle probleemi lahendada,
oleks te seda ammu juba teinud. Kui te tahate täna seda
lahendada, siis helistage härra Edgar Savisaarele ja las ta
hakkab sellega tegelema. Aitäh!
Aseesimees Jüri Ratas
Teine täpsustav küsimus, Helle Kalda, palun!
Helle Kalda
Ma pean ütlema, et kui te tahaksite nüüd vaielda mingis
muus teemas, siis palun. Kuid omandireformi aluste seaduse
puhul pole meil mõtet vaielda sundüürnike, nende
kannatajate nimel. Teisi kategooriaid on seadusega ette
nähtud teistpidi lahendada. Sundüürnikud elasid oma
elamispindadel ja need elamispinnad võeti nendelt vastavalt
sellele seadusele ära. Ja riik võttis endale kohustuse anda
teine elamispind. Tänase päevani neid viidi sundüürniku
staatusesse, teised ei ole sundüürnikud. Mina küsin ikkagi,
kunas majandusminister, kuna te olete täna valitsuses,
selle küsimuse lahendab. Ja ärge hakake mulle vastama, mida
Tallinn teeb või mitte. Ma küsin, kunas see küsimus saab
lahendatud.
Aseesimees Jüri Ratas
Härra minister, palun!
Majandusminister Juhan Parts
Vastavalt seadustele on selle vastutus kohalikel
omavalitsustel, me saame riigina kaasa aidata. Muide, ma
toon teile veel ühe näite, hea küll. Need vahendid, mis on
eraldatud munitsipaalüürifondiks ma juhin tähelepanu,
munitsipaalelamu üürifondiks KredExi kaudu , jäid eelmine
aasta osaliselt kasutamata. Need vahendid ja seda
programmi, mida meie valitsuskoalitsioon tahab arendada,
võeti ära poolteise tunniga! Poolteise tunniga! Need olid
vahendid, et aidata Mustamäel korterelamute
rekonstrueerimist, samamoodi Õismäel ja igal pool, kus on
olemas need elamud, mis vajavad muutmist
energiasäätslikumaks jne. Teie aga tegelete kogu aeg ühe ja
sama jutuga, et sellega saata pilti. Aitäh!
Aseesimees Jüri Ratas
Ja nüüd kaks viimast kohapeal registreeritud küsimust,
Marika Tuus, palun!
Aitäh! Lugupeetud minister! Me kindlasti kasutame edasi
mõistet sundüürnik. Sellepärast, et sundüürnik erineb
tavalisest üürnikust just nimelt sellepärast, et ta ei ole
üürnik mitte omal soovil, vaid riigi poolt tekitatud
poliitilise tahte tulemusena. Ja me teame, et Eestis on
tegemist täiesti erakordse omandireformi aluste seadusega.
Siin tehti totaalne restitutsioon, tagastamised väljaspool
üldkehtivat pärimisõigust jne. Kuid isegi väljaspool seda
ebaõiglast seadust otsustati, et ümberasujatele ei
tagastata vara. Isamaa, Res Publica ja Reformierakonna
häältega otsustati seda siiski teha. Ma küsin: kuidas teil
on kavas nendele uutele sundüürnikele kompenseerida või
ehitada elamuid? Tallinn on ehitanud just nimelt
sundüürnikele, siin paluks mitte vassida. Mida kavatsete
teha ja ma paluksin, kui teie lastetuba lubab, siis ilma
karjumata.
Aseesimees Jüri Ratas
Härra minister, palun.
Majandusminister Juhan Parts
Aitäh teile! Ma veel kord ütlesin, selle eest vastutab
kohalik omavalitsus. Võibolla teil on midagi vastu Eesti
Vabariigi tekkimisele, Eesti Vabariigi taastamisele? Aitäh!
Aseesimees Jüri Ratas
Heimar Lenk, palun.
Heimar Lenk
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Kuna meid nimetati
sundrahvasaadikuteks, siis ma pöördun ka teie poole, härra
Parts, lugupeetud sundminister! Öelge siiski konkreetselt,
mida teil on kavas teha sundüürnike probleemi lahendamiseks
Eestis sel ajal, kui te valitsuses olete? Aitäh!
Aseesimees Jüri Ratas
Härra minister, palun!
Majandusminister Juhan Parts
Samamoodi te võite küsida, mida mul on kavas teha, et
Tallinna tänavatel parandatakse tänavaauk näiteks. Andke
andeks, meil on Eesti Vabariik, kus on olemas riik ja
riigil oma vastutus, kus on olemas kohalik omavalitsus ja
omavalitsustel oma vastutus. Ennekõike peavad selle
küsimuse lahendama Tallinna linn ja ka vastavad teised
omavalitsused. See on omavalitsuste vastutada. Riigil on
teatud toetus ja seda toetusprogrammi sõltuvalt sellest,
sõltuvalt omavalitsustest, kui suur on see probleem,
kavatseme me mõõdukalt jätkata.
Aseesimees Jüri Ratas
Sellega lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Arhitekt
2007-09-23 21:02:01
19. ja 20.sajandi alguses oli elamumajanduses probleemiks
eraomanike vanamoelisus ja konservatiivsus. Nimelt peeti
avaliku võimu tasemel vajalikuks tõsta elukvaliteeti
hügieenilisema ja tervislikuma elukeskkkonna abil. Linnad
tellisid siis headelt arhitektidelt odavaid, kuid
otstarbeka plaanilahenduse,hea valgustuse ja mugavate
pesemisvõimalustega kortermaju. Erasektori majades puudus
sel ajal sageli isegi majaperemehe korteris vannituba.
Viimane asus tavaliselt keldris ja oli mõeldud kasutamiseks
kogu trepikoja korteritele. Just 20.saj. esimesest poolest
on pärit suur hulk linnamaju. Teine suur linnamajade
ehitusbuum algas pärast II Maailmasõda, kui omaette
mugavustega korterit hakati lugema iga pere elementaarseks
vajaduseks. See kõik on ajalugu ja tänapäeval üldiselt
peetakse otstarbekaks riigi sekkumist korterite müüki ja
üürimisse, kuid mitte ehitamisse.
to: copi
2007-09-23 21:17:45
Juhan Partsi ametikorterite muundumine eraomandiks
1993. aastal, sügaval Isamaa valitsusajal, andis
Justiitsministeerium Juhan Partsile Tallinnas Lasnamäel,
Alvari 35 majas kaks kõrvuti asuvat korterit 2- ja
3-toalise. Osa sellest elamust oli Justiitsministeerium
ostnud oma ametnikele ja kohtunikele tööandja-eluruumideks,
mida seadus ei lubanud elanikele erastada. Parts erastas
erandkorras siiski oma elamispinna, müüs korterid maha ja
ostis Tallinnas Nõmmele maja.
Segased on ka tema korterimüügi asjaolud. Tehing toimus
1997. aasta 24. märtsil, mil Parts müüs korterid Endel
Mahlapuule justkui ühe 5-toalise elamispinnana 120 000
krooni eest. 25. augustil 1997 müüs Parts ühte neist
korteritest (nr 8) veel kord, aga nüüd juba Valeri
Filippovile 220 000 krooni eest ning Mahlapuu volikirja
alusel. Mõni päev hiljem, 1. septembril 1997 müüs Parts ka
teise korteri (nr 7) samal viisil ja 178 000 krooni eest,
seekord Terje Smirnovale.
Kuidas ühest korterist, mis müüdi 120 000 krooni eest, sai
mõne kuu pärast jälle kaks korterit, mis müüdi nüüd juba
kokku 398 000 krooni eest? Kuidas sai selle kinnisvara hind
tõusta viie kuuga 3,5 korda? Kas Justiitsministeeriumilt
Partsile ja hiljem Partsilt edasi müüdi elamispind ühe
korterina seepärast, et vältida seadusest tulenevat
kohustust maksta tulumaksu erastatud korterite puhul siis,
kui tehinguid on ühe aasta jooksul sooritatud rohkem kui
üks?
Miks üldse oli tollal Justiitsministeeriumi asekantsler,
hilisem riigikontrolör Parts kahe viimase tehingu osaline,
kui ta mõni kuu varem oli need korterid juba Endel
Mahlapuule ära müünud ja ühe korterina? Kes maksis
tulumaksu Partsi kahe viimati nimetatud tehingu järel? Kas
Partsi ja Mahlapuu esimene tehing kannab juriidiliselt
teeseldud tehingu tunnuseid? Kui esimese tehingu tulemusena
läksid need korterid Mahlapuu valdusesse, siis miks pidid
Filippov ja Smirnova müügilepingu kohaselt tasuma korterite
hinna Juhan Partsi arveldusarvele Eesti Hoiupangas
IRL
2007-09-24 21:54:53
Copi stenogrammist on näha, et noriti tüli mitte ei
loodetud lahendust leida. Oleks ju võinud küsida, kuhu
riiulile minister Savisaare aegne töö on pandud, aga
ilmselt teadsid küsijad, et midagi polnud tehtud. Kesk
ilmselt pingutab, et ministeeriumis midagi ei muutuks ja et
mingit lahendust ei otsitaks. Kalda, Lenk ja Tuus on ehk
kenad inimesed, aga sundüürnikele nad küll midagi head tuua
ei oska. Ratas ilma nende segamiseta suudaks rohkem.
|