On aga haige mõtteviis see Raavel.

politseil oligi kõige õigem mitte midagi teha, sest mis tegi vastastele enam kahju kui politsei? nad ise! oma vandaalitsemisega karjudes venemaa nime nullisid ära kõik enda kavatsused ja loomulikult ka organisaatori omad. see oli olulisem, kui kaotatud miljonid!

Ansipil on käigus 5 sõda: a) politseisõda osa venekeelsete maksumaksjate v nende pärijatega; b) opositsiooni hävitamise meediasõda koostöö kõige eesrindlikuma osaga ajakirjanikest; c) majandus ja meediasõda Vene Föderastsiooniga; d) kübersõda FSBga e) meediasõda Tallinna Linnavalitsusega. Lolluse nimi on Ansip. Ansip näib enam mitte ka lihtlausetest arusaavat.

Kivirähk esitatu häda oli selles, et ta asus samas ka kohe valitsust kangutama, millega nullis ära oma vaimuka vandenõuteooria, tehes end kokkuvõttes lolliks. Muide selle teooria väikene nõrkus on see, et midagi samalaadset toimus Tallinnas ka järgmisel ööl, mis ei kinnita kuidagi Kiviräha teooriat, vaid seda, et jõudu tõepoolest nappis. Oletaks siiski, et valitsus tõesti läks sellise küünilise avantüüri peale välja. Sellisel juhul oli plaan sise- ja välispoliitiliselt propagandasõjas lausa geniaalne. Pronkssõduri kaitsjad taandati suvalisteks laamendajateks, kellega läbirääkimine (st järelandmiste tegemine) ei oleks endast lugupidaval valitsusel kõne allaggi tulnud. Sama signaali sai edastada ka oma liitlastele. Pronkssõduri kaitsjad said samas tuge Venemaalt, kus rünnati saadikut ja saatkonda, mille diplomaatilisi tavasid arvestades võiks võrdsustada sõjakuulutamisega. Lisaks vene riiklikest serveritest edastatud netirünnakud jätavad Venemaast küll riiaka banaanivabariigi mulje. Kokkuvõttes kogu asja ainulkene reaalne tulemus oligi see, et lõpuks saadi pronksmees Eesti mainele liiga palju kahju tegematta minema. Ülejäänu oli kõik juba varem teada.

Raivo sõnumist õhkub kadedust et eestlus on olnud edukas ja keskstagnandid omas skepsises on mööda pannud ja Savisaar ei suutnud kinni pidada vanasõnast "Rääkimine hõbe, vaikimine kuld". Selle asemel ajas Edik suumulgust oma kahtlusi ja demonstreeris sellega alasti äraostetavust, mis on vennikese maine viinud peale lindskandaalitsemise tasemele. Ja mida ta saiakeldris koerajuttu ajavate duumasaadikutega tegi? Kõige eeltoodud läbikukkumiste rea taustal on Raivo lugu küllati elujaatav ja kohati vägagi nutikas poliitfantaasia.