pole seni vel kättä puuttund aga juba ette ejj arrva allba . sest juba 3'osaline õpik ise oli üle kesskmise sest Miissa lähhtus russik'eelse õppia, mitte vilttuõpetatud õpsisejsukohalt .

aga tuttvuda tahaks kinndlasti sest koosstan ise pr'aegu samasugust ning ehhk saan midagi ka Miissalt äravirutada kujjgi minuoma on koosstamisel ooppis tejsel alusel . minul onn anttud ka 'ääldus kuj see ej kattu kirjakujuga .
näjttäks (ej saa siin t'uua eri värrvä: russik'eelne märkksõna rasvane punane, öhendis on rasvane põhisõna, eestik'eelne vaste sinine, 'ääldus roheline, selgitised sullgudes väjkksämas s'uuruses, lisaks tulevad ka omaloodud muuttkonndade nummbrid, siin toon ned vajd ilustiseks):
справка 1) (удостоверение) tõend³¹ t'õe.nd/t'õend (Om kohta k'ohhta)
2) (запрос) järelepärimine²³ järälebärimine • päring¹³ päriηg
3) (сведения) teadis** • teade**
письменная справка kirjalik** järelepärimine** kirjalik järälebärimine
наводить справки järele pärima¹³³ (-lt Om kohta k'ohhta) järälebärima [pärib järele pärib järäle] • teateid hankima*** t'eattejd'ankkima [hangib teateid angib t'eattejd]
получить справку teadist saama*** teadists'aama [Om: saab teadise s'aab teadise]
справка от врача arstitõend³¹ arsti t'õe.nd/t'õend / arstid'õe.nd/arstid'õend
приложить справку к Д -le tõendit lisama** t'õenditlisama [Om: lisab –le tõendi lisab t'õendi]

nurkksulud (valldavalt KiOlA3 - kinndlakõneviisi oleviku ajjnsuse 3. isik) on vajalikud sest umppk'eelne ru.ss ju ej tea sõnade järjäkorrda .
oletan et seda Miissa sõnastikus siisski pole .
samuti annan muuttvormid t'oonsel ja mittet'oonsel alusel:
kalts k'alts/kals 1- 1u 0u 0usse/1u; 1usid/1e 1ude 1ud'esse
1 tähistab t'oonsust ja 0 mittet'oonsust . k'alts/kals on vasstavad tüved millele lisanduvad lõpud . k'äändäd toon arukamas järjäkorras: nimetav - osastav - omastav - s'isseüttlev .
sageli on vaja t'uua ka s'isseüttlev sest võjmalusi on mitu ja on ka ebakorrapärasejd vorrme .

miss aga vapustas oli tõjkk et Tarttu kogudes pole Miissa õpikujd ja sõnastikke ava riiulil, ned on kõjkk pejdetud ojjdl'asse . ja Tallinaski vist ajnult 1 on riiulile ärapejdetud .

tubli, Stalnuhhin! Õnne autorile. Nii mastaapne töö väärib kiitust.

tubli, Stalnuhhin, teist peaksid eeskuju võtma ka teised venelased. Te räägite ju eesti keelt perfektselt. Nüüd jääb teile veel vajalikuks teha venelastele selgeks, et nõukogude kord on ammu lõppenud ja sellega ka venelaste üleolek Eesti territooriumil. Nüüd maksavad siin eesti seadused ja eesti keel, oled sa juut või korealane. Kui korealane saab selgeks eesti keele, kas venelased on siis juhmimad? Näidake välja, et te olete veelgi targemad.

http://www.litmir.net/bd/?b=49013
Русская бранная лексика: цензурное и нецензурное

http://www.litmir.net/bd/?b=132211
Русский МАТ

ääs usus loodan et vähämalt Miissa pole oma sõnastikku pannd sellist so.lkksõna nagu MAST''AAPPNE . eesti vaste peab olema ikkagi eestipärane . jäägu keelesolkkimine Inreku ja Urmi pärusmaakks, nemad ju eestikeeltt ejj osska .