Väga pikk, aga see-eest väga huvitav essee. Paberkandjas juba terve lehekülg pluss veel röögatusuur jagu netis. Küllap kogu see asi vääriks täispikkuses paberile väljatrükkimist ja üksikasjalikult, pliiats käes, läbi lugemist ja läbi arutamist.

Mõistan toimetuse muret avaldamisel - ei tea, kas Akadeemia või Looming avaldaks sellise essee. See jääks liig mahukaks isegi Sirbile, kus vahel ka mõni päris hea arutlus ilmub.

Isegi nädalalehe kohta mammutpikk kirjatükk! Mis muud kui paneme printeri käima... Seekordne Kesknädal on üldse üllatuslik - "tüsedam leht", nagu esiserval öeldud.

/Tänavu septembris tuli Tartust Kunda Ühisgümnaasiumi ajalooõpetajaks Karl Lust, kuid ei jõudnud isegi teise veerandi algust ära oodata, sest direktor pidi ta ametisse sobimatuse tõttu lahti laskma./
/Näiteks Karl Lusti puhul tõstavad nii õppealajuhtaja kui ka õpilased esile tema teadmisi, kuid heidetakse ette väärat õppemetoodikat ja hinnete panemist nii-öelda nägude järgi./

/Enne ka tihti koole vahetanud Karl Lust .../

/...Kooli õppealajuhataja Tiiu Millistfer, kes käis ajalootunde inspekteerimas, ütles murelikult, et Lusti metoodilised võtted ei vastanud kaasaja nõuetele/

Kibestumine kogu maailma peale iseloomustab punavaadetega erialaste teadmistega ajaloolastest demagooge.

SP pakub ülihuvitavat teavet. Selle põhjal võib järeldada: Karl Lust on õpetajana osutunud nii silmapaistvaks, et õppealajuhatajad ei saa maha salata tema erudeeritust, kuid pole rahul meie koolide tegevust praegu tüürivate eeskirjade ja reeglite järgimist. (Kindlasti ta eiras nõudmist koostada üksikasjalikke tööplaane ja vaevelda e-koolis.) Mõningatele enda kui kliendi õigustest teadlikele õpilastele aga ei pruugi ka meeldida liiga targad ja entusiastlikud õpetajad, kes pole veel loobunud igatsusest õppureid mõtlema panna ja nende maailmapilti avardada ning näevad vaeva tõlpide ajude teravdamisega. See ei käi mitte üksnes "punavaadetega" (nagu SP seoses Karl Lustiga peab vajalikuks rõhutada!) õpetajate kohta. Tean juhtumit, kus Eestis üldtuntud entusiastlik ja väga põnevas valdkonnas sügavalt erudeeritud ajaloolane võttis nõuks oma vanas koolis tunde anda, kuid oli sunnitud varsti loobuma - tänapäeva õpilaste enamikul puudub ajaloohuvi või on see kanaliseeritud teatud kindlatesse suundadesse. (Selgituseks - see ajaloolane pole küll vähimaltki "punavaadetega"; ta vaid lootis, et õppurite ajaloohuvi oleks vähemalt sellinegi, kui tema kooliajal oli.)

Kui Magnus mäletab siis ENSV-s olid just ajaloo õpetajad need kõige agaramad kommunismi propageerijad.
Vähesed julgesid rääkida aastatest 1918-1941 enam, kui seda rääkis imeõhuke ajalooraamat Eestist.
Kui nüüd hakkab õpetaja koolis läbiviima punapropagandat siis tema koht ei ole koolis. Kool peab olema poliitilisest kallutatusest vaba.

"Kui nüüd hakkab õpetaja koolis läbiviima punapropagandat siis tema koht ei ole koolis. Kool peab olema poliitilisest kallutatusest vaba."
SP toonist lähtudes julgeks arvata, et koolis tohib õpilasi poliitiliselt kallutada ainult reformierakondlikus vaimus või IRL-i traditsioone järgides. Võiks arvata, et varsti hakkavad usinad ja arad õppealajuhatajad kahtlustama silmaklappideta õpetajaid "punavaadete" levitamises ka laiskade ja kiuslike õppurite hinnangute alusel. Ning jõuame 1940-ndate koolis valitsenud õhkkonnani.

Kool peab olema poliitilisest kallutatusest vaba. kas siin on räägitud IRL-ist, Ref.-ist või kellegist veel?
Teil on mõttelaad nagu enamlasel, kõik kes ei arva nagu meie on vaenlased, ei sõber aga lapsed ikkagi tuleb poliitmängudest välja jätta.

Karl Lust on erakordselt aus ja korralik inimene. See talle saatuslikuks ongi saanud, nii nõuka ajal, kui teda kommunistid taga kiusasid, kui praegu, kui teisitimõtlejaid punasteks sõimatakse.

Tuttava teadet on rõõm lugeda. Seepärast tasuks mõistlikel lugejail mitte hoolida SP pahatahtlikust eneseväljendamisest ning süveneda Karl Lusti väga pikka, kuid üllatavalt meie igapäeva puudutavasse esseesse.

Tere üle pikaaja jälle.

See lugu oli nii pikk, et pool jäi lugemata, aga põhimõtteliselt sain ma aru, millest jutt käib.

Minu arvates peavad kõik kolm:
Rahvas, sotsiaalsüsteem ja raha, tasakaalus olema.

Kui ühte neist on vähe või palju, ongi häda käes.

njah.

sissejuhatus - ok.
viited - ok.
allikad - ok (va muidugi "rahvusvaheliselt tunnustatud" ruutsoo jt)
viidatud seisukohad - ok.
järeldused ja arendused - 0.

ehk siis nagu ikka punateadlastel - õigetest aistingutest valed otsustused. lisaks muidugi isiklikud kibestumised. ei ühtki mõtet, kuidas edasi. ei ühtki ideed, kuidas inimesi panna mõtlema. ja samas teeb nukraks kodaniku soov ikka veel roosamannaseid mõtteid välja kirjutada.

ei ole inimesed võrdsed. fakt, et 4/5 kodanikest teenivad 20% eliidi huve, on ja jääb. ei aita siin sotside häma väärtustest ja väärikusest. ainus tee sinna 20% sisse mahtuda on haridus. reaalainete põhine haridus (sellest autor lipsab libedalt üle, kuigi mainib Einsteini ja isegi kvant-teooriat).

aga ümberjagamise soov on ikka hirmus suur. ajaloolasena(?) võiks aga autor teada, milleni selline ümberjagamine viib...

Lugege tervikut, ärge kiskuge üksikmomente tervikust välja!

To Matt

/"ehk siis nagu ikka punateadlastel - õigetest aistingutest valed otsustused. lisaks muidugi isiklikud kibestumised. ei ühtki mõtet, kuidas edasi. ei ühtki ideed, kuidas inimesi panna mõtlema."/

Kas sina, Matt, pakud mingi idee välja, kuidas panna inimesi mõtlema.

Iga inimene on ju teistest inimestest erinev.

See, mis sobib ühele, ei sobi teisele,
ehk lihtsamalt:

Igaühe stardipakk on erinev.
-----------------------------------

ARVAJA

To: Arvaja
Olen sinuga nõus - stardipakud on erinevad. Seega, nagu ma kirjutasin oma meelest selgesti - ainus võimalus suurendada tõenäosust eliidi hulka sattuda on haridus. Eelkõige reaalainetes, mis annavad mõtlemisele reeglid ja arusaamise maailma asjade objektiivsusest.

Kui see ei osutu indiviidile sobivaks, siis on lihtsalt "kuri saatus". Aga ka sinikraesid on vaja...

Kas peab tingimata eliidi hulka kuuluma?

Ei pea ju.

Minu onudest ja tädidest pole ükski ülikoolis käinud,
nad on läbimud küll tehnikumi, kuid ülikoolis nad käinud pole.

Kuid kõikidel on peale koolihariduse ka "kuldsed käed".

Ning neil minu teada objektiivsusest puudu ei tule.
----------------------------------

Aga sul on õigus: Reaalained annavad mõtlemisele reeglid ja arusaamise maailmaasjade objektiivsusest.

Ning kui see ei osutu indiviidile sobivaks, siis on lihtsalt "kuri saatus".

See suur ja pikk essee on üks tüsedamaid tükke Kesknädala viimase aja produktsioonis. Küllap mõistlikud tulevad selle juurde taas tagasi ja ebamõistlikud koguvad viha või püüavad kurikavalalt seda kas maha vaikida või pisemana paista lasta.

Mis puutub "Eesti eliidisse", siis selle koosseis ja väärtus on enam kui küsitav.

Eesti põhiprobleem on see, et inimesed lähtuvad oma otsuseid tehes poolikust, et mitte öelda vääratele virvatuledele suunatud infost - Refi ja Irli hurraa peale tehakse valikuid, ja pärast istutakse pasa sees (pasa all mõtlen sotsiaalvaldkonna nõrkust, inimarengu aruande näitajad, parempoolsete lausedu valimistel jne).
Millegipärast tahan väga uskuda, et ükski inimene , kes on aastaid lugenud Kesknädalat ja otsinud siit valitsusmeediale vastanduvat või vähemalt oponeerivat informatsiooni (näiteks kasvõi seesama Karl Lust siin, kes pole ju keskerakondlane!), ei ole saanud teha valesid valikuid, näiteks võtta kanda ülejõukäivaid võlakoormaid, leppida madala palgaga või enese alandamisega ja valivad kui mitte Keskerakonda, siis vähemalt sotse või rahvaliitu, mitte rahvale vastu silmi valetajaid Laari ja Ansipit. Laril ja Ansipil on absluutne õigus oma maailmavaatele (nagu muide ka Lustil või Keskil), aga neil ei ole mingit õigust oma vaadete diktatuurile ja tsensuurile.

To minu meelest: /Laril ja Ansipil on absluutne õigus oma maailmavaatele (nagu muide ka Lustil või Keskil), aga neil ei ole mingit õigust oma vaadete diktatuurile ja tsensuurile.//

Mida sa mõtled vaadete diktatuuri ja tsensuuri all.