pole SUNDUSLIKKE valimisi, sellepärast peakski kõik ise taotlema hääletamisõigust. Praegune vaimult jobude kastide juurde toomine on mittevastavate tulemuste peapõhjus.

Põhiseadust nö garanteerib hoopis Lissaboni leping, mis on Eesti põhiseaduse suhtes ülimuslik.
http://europa.eu/lisbon_treaty/full_text/index_et.htm

Riigikogu 8.juuni 2006 stenogrammist loeme Riigikohtu esimehe, Märt Raski poolt saksamaale ümberasunute varade e. ORAS § 7 lg 3 kohtuasja kohta öeldut: ... Vaadeldava kohtuasja raames tõusetusväga printsipiaalne põhiseaduslil küsimus sellest, kuidas tuleks hinnata seadusandja tegevusetust, kui (Riigikohtu Üldkogu poolt) põhiseadusvastaseks tunnistatud norm kehtib edasiüle kolme aasta, sest seda pole kehtetuks tunnistatud. Ilmsik tulnud põhiseadusevastast olukorda ei saa otsustamatuse tõttu kuidagi põhjiseaduspäraseks lugeda, mis tähendab seda, et seadusandja (Riigikogu) ise ei täida põhiseadust...

Omandireformi valdkonnas on Eesti ise Nõukogude Liidu õigusjärglane.

Meil pole üldse valimisi olemas, sest kehtib ülekantavate häälte süsteem ja sellega Riigikokku satuvad ETTEMÄÄRATUD isikud

Ka president Ilves ütles, et presidendi valimist ei saa rahvale usaldada.

Ja mis sa sellega siis nüüd öelda tahtsid? Kesknädala lugejad ja omandireformiga isiklikult kokku puutunud inimesed teavad seda nagunii. Selliseid asju on mõtet välja öelda seal kus kuulajateks need kes omandireformist ning muudest tänase eesti edu aluseks olnud võtetest põhiseaduse ega kodanike põhiõiguste kaitse raames rääkida ei taha ja selle tegelikku olemust kuis võimalik maha vaiklida ning unustada püüavad.

Kui Eesti iseseisvus, tuli ette võtta rida majandusreforme, mis pidid baseeruma Lääne demokraatia printsiipidel ja olema kooskõlas Eesti Vabariigi seaduste koguga.
Nagu nüüd on selgunud, oli omandireformi sisuline eesmärk poliitiliste otsuste alusel õigusjärgseteks omanikeks tunnistatud isikutele kompenseerida väidetavaid anneksioonikahjusid siinsete eestlaste vahendite arvel, et vältida mistahes nõudmisi Venemaa ja tema tollaste liitlaste USA, Prantsusmaa ja Inglismaa vastu, sest de jure Nõukogude okupatsiooni ei olnud ja teatud küsimustes on Eesti ise Nõukogude Liidu õigusjärglane.

Kogu erastamise ja sellega kaasneva ebaseaduslikkuse tekitamise eest (võrdse kohtlemise prinsiibi rikkumine) on vastutavad peaminister M.Laar, reformiminister L.Hänni, justiitsminister K. Kama, kes institutsiooniliselt kinnitasid korra, et omandireformi viib läbi ainuisikuliselt omavalitsus, kusjuures õiguskantslerilt, kapolt ja riigikontrollilt võeti õigus kontrollida omavalitsuste tegevust ja omandireformi vastavust põhiseadusele. Omavalitsuste tegevust kontrollis sisekontroll, mis allus omavalitsuse juhile!
Kuritegelikule teele suunas omandireformi Eluruumide erastamise seadus, mis võeti Riigikogus vastu 6.mail 1993.a. ja mille poolt hääletasid 22 “isamaalast”, 7 mõõdukat, 6 ERSP-last jt. Keskfraktsioonist hääletas seaduse vastuvõtmise poolt vaid Ignar Fjuk.
Uusomanike ja pärijate ringi hakati 1992 aastal laiendama. Võeti vastu 30 seaduseparandust. Ilmavalgust nägid " Mati Pätsi parandus", "Betlemma tädi parandus" jne.
Julmima neist, nn Pärtelpoja paranduse, “…mis oleks tagastatud majade üürnikud praktiliselt põgenikelaagrisse või endistesse Nõukogude sõjaväekasarmutesse saatnud”, otsustas Riigikogu uus koosseis 27. juunil 1995 tühistada.
Riigikogu, võttes 13. märtsil 1996. a vastu seaduse “Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kait­­se konventsiooni ja selle lisa­proto­kollide ratifitseerimisest”, tegi reservatsiooni, et konventsiooni ja selle lisaprotokollide sätted ei laiene Eestis omandireformi seadustele!
Sellega seadustati Ees­tis euroopalike inimõiguste ja põhivabaduste rikkumine oman­­direformi läbiviimisel.

Eestlast diskrimineeriv ja ebaõiglaselt läbiviidud omandireform on väga vajalik ja valus teema rahva jaoks, aga antud momendil räägiks ka teemast, mida antud artikkel kajastab.
Olen püüdnud läbi oma silmade analüüsida kõiki neid seadusi, mängureegleid ja valitsuskoalitsiooni ettevõtmisi, eriti viimasel ajal, mis on läbi surutud valitsuskoalitsiooni teerulliga, siis kerkib küsimus, et need peaksid ju loogiliselt võttes lähtuma soovist meie riigi käekäiku ja rahva elu edendada, aga võta näpust - võta või jäta - vaata nende tegemisi nii- või naapidi - need ettevõtmised on pühendunud kõik vaid ühele eesmärgile - kuidas nullida riigi opositsioon ja kuidas tagada igikestev võim, võimulpüsimine senisele võimule...
Tundub, et sellest lähtuvalt kutsuti ellu ka meie e-valimised. Kõik demokraatlikud riigid maailmas, kes on seda ka mõni katsetanud, on selle, kui usaldust mittevääriva, kõrvale heitnud - meie aga vist ainsana (!?) järjekindlalt vaid "edendame" e-valimisi. Selle negatiivsem pool on veel selles, et e-valimised ei saa olla läbipaistvad - valija annab oma hääle, ja see rändab teadmatusse...vaid ühe (või mõne) IT-spetsialisti haldusse-valdusse... Isegi kui me kutsuksime kohale valimiste välisvaatlejad, näiteks OECD vaatlejad, ei suudaks nad kõiki e-valimiste telgitaguseid jälgida, mis on vaid e-spetsialistide pärusmaa. Samuti raskendab valimiste vaatlejate tööd juba ainult see, et me viisime oma traditsioonilised ja ühetaolised valimised turvalisematest valimisjaoskondadest välja - uulitsale, nurgatagustesse, kõrtsidesse, firmajuhi kontorisse, hooldusasutustesse, kusiganes... Ei tea kas kaastundest või murelike maharahustamiseks ütles minister Lang, et inimesed kõikvõimalikes hooldus- või raviasutustes hoiaksid IT-kaardid vaid enda käes ja ei usaldaks neid ei administratsiooni- ega muude tegelaste kätte - tule taevas appi!! Lihtne inimene usaldab oma hooldajat ja seega paraku sageli, ka küsimise peale, usaldab oma dokumendi minutiks ka ilma pudeli õlleta teise kätte... Häid valimisi!

Kuna Eesti on omandireformi valdkonnas ise Nõukogude Liidu õigusjärglane, siis tulebki kõik sellest lähtuv hüvitada eestlastel endil!