Kas tõesti leidub rahva hulgas neid, kes arvavad teisiti?

Entsüklopeedia "Tallinn" 2. köites on Niguliste kiriku kohta öeldud: "N. k. kuulus Niguliste kogudusele, mis lõpetas tegevuse 1939, kui koguduse liikmed lahkusid Saksamaale. Kirik süttis 1944.a. märtsipommitamise ajal ning suur osa hoonest ja ajaloolisest sisustusest hävis. Taastamistööd alustati 1953. 1958 ennistati kiriku võlvid, 1973-74 tornikiiver. 1981 sai kirik Tšehhoslovakkias (firmas "Rieger & Kloss") valmistatud oreli [---]. 1982 puhkes N. k-s tulekahju, mis hävitas tornukiivri ja osa katusest, need taastati 1983-84. Muuseum-kontserdisaaliks kohandatud hoone avati 1984 EKM-i filiaalina. Ekspositsioon koostati a-st 1964 Kadrioru lossis eksponeeritud keskaegse kunsti väljapaneku alusel [---] N. k-s korraldatakse regulaarselt orelikontserte. Dir a-st 2000 Tarmo Saaret."
Niguliste koguduse kohta on samas kohas kirjas: "[---] N. k. oli kuni II maailmasõjani saksa kogudus. Niguliste kirik loodeti pärast sakslaste lahkumist1939 anda eestlaste kogudusele, kuid seda ei jõutud enne 1940. a. võimuvahetust teha. 1944.a. märtsipommitamise ajal hoone purustati."

"Taotledes 1710. a. kapitulatsiooni tingimuste järgi Tallinna põliste privileegide kinnitamist, konfiskeeris magistraat 1711 N[iguliste] m[monstrants]i ning saatis selle tsaar Peeter I-le kingituseks. Seejärel võetigi 12. IV 1712 soovitud ukaas vastu. N. m-i säilitatakse Ermitaažis." Tegemist on hõbeastjaga (valmistatud 1474-77) armulaualeivakeste hoidmiseks. Sellestki on kirjas Eesti Entsüklopeediakirjastuse kaksköitmikus "Tallinn".

Ehk sünniks EELK-l seda tagasi tahta? Või nõuda Eesti riigilt või Tallinna praeguselt linnavalitsuselt vähemalt kompensatsiooni?

Laupäevases "Postimehes" leiab ülipõnevaid andmeid Niguliste kohta. Kogu selle "püha vaidluse" juured ulatuvad 1939. aastasse. Tasub uurida ja analüüsida!