kas streik, mis on üks demokraatia väljendusvorme ja normaalses ühiskonnas aktsepteeritav või Võsa P järgi "Õpetajate mäss tuleb", mis on demokraatlikus ühiskonnas mitte aktseteeritud vorm. Kui viimane siis see on rünne ühiskondliku korra vastu.

Pets eksib mõistekasutamisega . 'mäss' tähändab siiski muud kui arglik rusikaviibutis paksu seinataga .

Paistab, et õpetajad on tõesti selline jõud, mis paneb riigikogu liikmed kabuhirmus põgenema 25. 10.2011. Ainsana astus keskerakondlane Peeter Võsa õpetajatega läbi rääkima ja kutsus nad Riigikogusse. Kabuhirmus sulgesid refi-irl-i riigikogulased end oma tubadesse nende hirmsate lumpenite eest, sest ref-irl-i liikmed on peened prouad ja härrad, kellel ei sobi lumpeniga rääkida. Aga õpetajad pole mitte lumpen, vaid kõrgharidusega inimesed, kes on nüüd koondunud ja oma õiguste eest võitlema asunud. Juba sõeluvad valitsusel püksid püüli ja Aaviksool lubati õpetajate palka tõsta 15%. Õpetajad nägid, et nende protest mõjus kuid valitsus tahab neid ikka veel narrida jättes 5% maksmata. Kuid nüüd tuleb lõpuni võidelda, sest nagu näha on valitsusel raha küll. Valitsus väriseb, sest ta teab, et kui ta nõudmisi ei täida, siis järgmistel valimistel on nad Toompealt kadunud.

Kuid fosforiit on rahvuslik rikkus, mis peab kuuluma kogu rahvale ja kogu rahvale kasu tooma mitte aga mõnele suurettevõttele. Kuid kaevandamisele peab saama kohalike elanike nõusoleku. Ei tohi oma elupaikadest põliselanikke välja kihutada. Fosforiidi kaevandamine annab vaid ajutise efekti niikaua kuni maaki jätkub. Siis tuleb aga kulutada samapalju raha, et taastada endine olukord ja muuta maa jälle elamiskõlblikuks. Kui on fosforiit otsas, siis tuleb ikkagi jätkata põllumajanduse arendamisega, sest muud maaki meil ei ole. Aga nagu on selgunud, kahjustavad fosforväetised merevett, kuhu fosfor satub jõgede kaudu. Fosforväetiste kasutamine võib keelu alla minna.

Koolides on õpilaste arv vähenenud 1/3 ,õpetajate arv on jäänud samaks.Väiksem õpilaste arv tähendab ka väiksemat koormust. Väikesearvulised klassid tuleb liita ja õpetajad ei pääse koondamisest,see on siililegi selge ja see oleks normaalne ning loogiline asjade käik.
Osutan ,et õpetaja ametikoht ei ole sotsiaalne töökoht,see on täiesti tavaline amet.Inimesed ,kes läksid õpetajaks ,teadsid palgataset.

mu meelest groteskne, et riigikogulased kardavad oma valijaid ja peituvad nende eest kinniste uste taha. Üks ausameelene riigikogu saadik tuleks oma valijatele avakäsi vastu, neid naeratades tervitama, nagu Peeter ka tegi. Ilmneb, et õukonna saadikud on ühed vedelad käkid, kel pole julgust valijaile otse silmagi vaadata, mis siis kõnelda nende, valijate selajatagustest, sahkerdamistest. Need ei kannata üldse päevavalgust.

Aga kuhu nn. pronksiööl sm. Edgar ise ennast oma valijate eest peitis?

1. osa neelas Kesknädal tagastamatult ära ning uuesti toksi ei viitsi. toon siin 2. osa:

kipub kangesti sinnakanti et arukam oleks se kolkaselav lastega töötute pere täjjälikult ümberasustada suurema keskuse ning ka keskajuurde, äki tuleb taoline tegevus odavam kui täna neid koole ülalpidada ning lapsi edasitagasi loksutada . taoline üldrahvalik ümberasustamine on meil näitäksvõtta 30ndatest kuss uusasunikud said majad ning põllu ja einama ja loomad . tasateeniti metsatööga . pean silmas taas kodukandilähädast Alutaguse laant - Tudu, Oonurme, Peressaare, Aadomä, Lümatu jmt .
ka mina arvan et mõni kool tuleb kinnipanna ent laste kaugele loksutamiseasemel tuleks aridussäädust täjjändada koduõppe ja tubakooli sisseviimisega . täna on koduõpe erandlik, osale aga selline õppimisviis sobiks suure päraselt . tubakool oleks aga väikä koolituba klassidele 1-4, õpilasi mitte üle 5 . selle eraldab kass vald õpsile ühtlasi ka elamiseks või on se juba olemas . käiks sääl lähädalelavad lapsed . üldnõue oleks vaid see et järgitaks õppekava ehk tulemused oleks erapooletute indajate otsusel nõuetele vastavad . tubakool sobiks just kolgastesse, mõneskülas võiks olla ka mitu sellist . et igalt õpsilt ei saa nõuda kõike sis näitäks andeainetejaoks kas sõidetaks 2-3 korda kuus suuremasse kooli või käiks vahelduseks kohapääl andeaineõps ise .
ja ültse pole meil kõneallatuld nn rändõpsid . neile eraldaks valitsus väiksä vähäjoova auto ning nad sõidaks kavajärgi koolist kooli kindlat valtkondaõpetades . kaa saaks selline õps kaasavõtta labori et kohapääl ka katseitteha sest puudub ju mõte kuhjata igasse pisikooli vahendeid mida kasutatakse 1 või 2 korda aastas .
meil on palju teha aga olen ette kindel et tänased ...pääd arimatusministeeriumides pole sugugi arukamad oma juhtidest ning aur kulub valdavalt vilele .

oma kodus elamisväärse elu elamisest saab helesinine muinasjutt lastelastele kui nad selle võimaluseni elus veel püsivad?

kulla pets mis me sellest fosforiidist maa all mädandame, kaevame välja ja teeme rahaks, muidugi tingimusel, et mingisugune prohhorov koort pealt ei riisuks, aga nii et saaksid õpetajad, tuletõrjujad, politseinikud, terve vaene eesti rahvas laseme selle ühe sirtsu raba koos kaevandusega merre, uusi soid tuleb juurde, vene aegsed uudismaad on hooldamata ja varsti jälle võsas ja vee all

joodikust ja kusurist võsa paotab ka suud

Seni, kuni REF on valitsuses, fosforiiti ei kaevandata, valitsuse otsusel on isegi uuringute, st. proovisurfide, puurimine keelatud, kuna juba seegi tekitab korvamatut kahju põhjaveerežiimile.
Nii et unusta ära oma haige kaevamishimu.

püha müristus või REF ütles nii kui ikka tulevad mingid ref`i sõbrad lagedale,suure rahakotiga, unustab see sinu ref`i pätikamp kõik oma jutud see keelujutt on ainult neiukese pentuse ebalev sonimine, nägid ehk kui ta infotunnis vastas

Koolireform on hädavajalik, sest maamehesugused on sisuliselt kirjaoskamatud ja seega neil puudub võimalus aru saada kirja pandud Eesti seadustest.

Maamees võiks jääda oma kesikukarja juurede ega peaks toppima oma kärssa talle selgelt üle mõistuse käivatesse probleemidesse.

to maamehe sõimajale esiteks pole ma keskerakondlane, ammugi mitte reformikas, jah pigem pooldan ikkagi kesikute vaateid koolis käisin ma tõesti siis, kui teiesugustest reformijatest polnud keegi kuulnud ja neid polnud vaja ka - ühe aastaga klassi läbi ei saanud, pidid kordama, kasvõi kaks korda veel, niikaua, kui traktoristi iga kätte tuli, kes hakkama sai, käis rahulikult keskkooli läbi, aga vot kõrgemasse ei saanud enam nii sisse, et panid kümnesse ülikooli paberid sisse, kuhugi ikkagi õnnestus sisse saada, oled ehk kuulnud, et olid niisugused asjad nagu sisseastumiseksamid, ka tehnikumidesse ei saanud niisama.pidid ikka mittu aastat õppima, aga ikkagi nii peeneks meheks sa ei saanud kui baccalaurused jne. kõrgema hariduse "rerorm" oli vanasti niisugune, et stipist või hädapärast ära elada, ühiselamu oli kõigile ja ei maksnud praktiliselt midagi aga mina olen niisugune maamees, et mul on taskus tehnikumi ja tpi diplom, ja mis puutub seadustesse, siis niisugust seadust pole ju, et ei tohi näit. kasvõi sedasma fosforiiti kaevandada nii et noorhärra ära lahmi