Kindlasti ei unusta.Aga keda valida?Mina küll ei tea.Enne valimisi tulevad parteidele meelde inimesed ja kõik hakkavad üksteisevõidu ennast kiitma.Võta mind,vali mind!Aga mina tahan olla kindel ja valida õiget kes ka tegelikult sundüürnike eest seisab.Kahjuks sellist parteid MA EI TEA.

18. veebruaril 2011. Tallinna Linnavolikogu saalis toimunud rahvusvahelisel ajalookonverentsil rääkis Leedu Seimi õiguskantsleri nõunik Leedus läbiviidud omandireformi printsiipidest. Leedu riigivõim deklareeris kohe omandireformi alguses, et Leedu Vabriigil puuduvad vahendid endistele omanikele tagastatavtes majades elavate üürnike õiguste kaitseks ning kodude õiglaseks asendamiseks. Seepärast annab riik igale tagastatud maja üürnikule vastava setifikaadi näol riikliku garantii õigusele oma kodus olemasolevatel tingimustel tähtajatult edasi elada! Endistele omanikele tagastatakse elamuid ainult selle seniste üürnike huve kaitsva tingimustega nõustumisel. Leedus põhineb kogu tagastamisprotsees kahel eeltingimusel 1) Leedu Vabariigi kodakondsus, 2) Vara tagastamist taotlev isik peab ise elama Leedu Vabariigis. Need printsiibid ei ole, erinevalt Eestist, Leedus omandi tagastamise alaseid olulisi kohtuvaidlusi põhjustanud - ei isikute ega rahvusvahelisel tasandil. Ilmselt tõestab see asjaolu igaühele Leedu omandireformi õiglust ja loogilisust võrreldes Eestis toimepanduga mida teatavasti saatis pöörane hulk kohtuvaidlusi. Selge tõsiasi on ju see, et ka Eesti riigil puudusid ilmselgelt vahendid omandireformis tagastatavate majade sundüürnike elementaarsete õiguste õiglaseks tagamiseks - kuigi kohustus asendada tagastatud majast lahkuma sunnitud isikule samas asumis ja samaväärne kodu, oli esialgses seaduses teatavasti sees. Sõnamurdlikult see "Isamaa" ajal sealt kiiresti kõrvaldati ja riigi õiglase vastutuse asemel mindi kõige vastutust välistavamat teed ning võimaldati olukord - kus "ajaloolise õiglus taastamise" ülla mõiste äranaermisena võimaldati "Õigluse" nime all olukord kus poliitilise suva alusel ühtedelt kodanikelt lihtsalt võeti , - ja teistele lihtsalt anti. Nii on lood Eesti moodi õiglusega, seda isegi needsamad jaloolised protsessid ja kannatused läbi elanud Leeduga võrreldes.

Ühinen täiesti artikli selle lausega: Üks asi, mida me Eesti Vabariigis veel näha tahame, on see, et IRL tunneks kord ise sedasama, mida meie pidime tundma oma kodust lahkudes !

Inimesel on õigus olla loll, laisk ja vaene.
http://rahvuslane.blogspot.com/2010/11/aarne-meensalu-raagib-savisaare.html

Enne valimisi tasub meenutada, et uue töölepingu seaduse poolt hääletasid just IRL, Reformierakond ja Rohelised.

nii teemegi, et ei vali IRL.i. suguvõsa ka ei vali, niisiis 30 häält läheb kellelegi teisele.
Aga sooviks kogu südamest IRL-i tegelastele kannatusi omas kodus.

to Lollipüüdja

Eelkõige kehtib see just seal kõneleva isiku kohta!

Kogu erastamise ja sellega kaasneva ebaseaduslikkuse tekitamise eest (võrdse kohtlemise prinsiibi rikkumine) on vastutavad peaminister M.Laar, reformiminister L.Hänni, justiitsministrid K. Kama ja U.Arumäe, kes institutsiooniliselt kinnitasid korra, et omandireformi viib läbi ainuisikuliselt omavalitsus, kusjuures õiguskantslerilt, kapolt ja riigikontrollilt võeti õigus kontrollida omavalitsuste tegevust ja omandireformi vastavust põhiseadusele. Omavalitsuste tegevust kontrollis sisekontroll, mis allus omavalitsuse juhile!
Kuritegelikule teele suunas omandireformi Eluruumide erastamise seadus, mis võeti Riigikogus vastu 6.mail 1993.a. ja mille poolt hääletasid 22 “isamaalast”, 7 mõõdukat, 6 ERSP-last jt. Keskfraktsioonist hääletas seaduse vastuvõtmise poolt vaid Ignar Fjuk.
Uusomanike ja pärijate ringi hakati 1992 aastal laiendama. Võeti vastu 30 seaduseparandust. Ilmavalgust nägid " Mati Pätsi parandus", "Betlemma tädi parandus" jne.
Julmima neist, nn Pärtelpoja paranduse, “…mis oleks tagastatud majade üürnikud praktiliselt põgenikelaagrisse või endistesse Nõukogude sõjaväekasarmutesse saatnud”, otsustas Riigikogu uus koosseis 27. juunil 1995 tühistada.
Riigikogu, võttes 13. märtsil 1996. a vastu seaduse “Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kait­­se konventsiooni ja selle lisa­proto­kollide ratifitseerimisest”, tegi reservatsiooni, et konventsiooni ja selle lisaprotokollide sätted ei laiene Eestis omandireformi seadustele!
Sellega seadustati Ees­tis euroopalike inimõiguste ja põhivabaduste rikkumine oman­­direformi läbiviimisel.

Huvitav, kas ikka vel rahvas ei mõtle, kelle ta on valitsema valinud. Nii rahvavaenulikku seadust nagu see parandustega ORAS, pole kusagil maailmas. Kui lisada veel endiste saksa parunite järeltulijate ees lömitamine ja nendele tagastada juba väljamakstud vara, siis on näha kui julmad ja oma eesti rahvast vihkavad on praegused võimuerakonnad. Nad on ennast müünud kitsale väliseesti-sakslaste kambale, kes on Eestist teinud omale kullaaugu. Nad on lõhestanud eesti rahva ja suurendavad mõnuga seda lõhet kuni vaesemad eestlased Eestist põgenevad. Eesti riik on määratud hukule Ansipi valitsuse ajal.

Hüvitada tuleb ka 1922. aasta bolševistliku maareformiga Saksa mõisnikele Eestis tekitatud kahju.

http://www.vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=11734
Jüri Toomepuu: „Nii põhjalikult kui Mart Laar ei ole rahvast petnud ükski järgnev valitsus”

http://www.kodueest.ee/
kodulehekülg

“Eesti Ekspress” 9. veebruaril 1996. Eesti riiklikku suveräänsust kaitsvas salapolitseis töötasid 1996. aastal järgmised KGB töötajad: Vladimir Veitman, Valeri Titov, Uno Puussepp, Aleksandr Repkin, Tatjana Valtbach, Aleksei Posledov, Vladislav Preitlov jt. Eesti Vabariigi valitsus on neile endistele “kagebiitidele”, kel kodakondsus puudus, selle loomulikult andnud – “eriliste teenete eest”.
Endisi “kagebiite” hakati “organisse” tööle värbama Mart Laari isamaaliseks kutsutud valitsuse ajal, mil siseministri koht kuulus ERSP-le (Parek, Arike). Sel ajal tehti endiste KGB-laste töötamisest kaitsepolitseis riiklik saladus, millest üldsus ei tohtinud midagi teada.

2005. aasta 9. septembril avati Laiusel mälestusmärk eesti alasid okupeerinud Rootsi kuningale Karl XII. Tänapäeval on Karl XII Rootsi neonatside iidol, kes korraldavad oma ürituse kuninga surmaastapäeval 30. novembril.
Mälestusmärgi avamisel osales ka tollane kaitseväe juhataja Tarmo Kõuts, kes aasta hiljem astus IRLi liikmeks.

Enne valimisi on hea meenutada ka Laari I valitsuse Iisraeli relvatehingut!
Juba 1992. aasta juulis volitas Tiit Vähi I valitsus Eesti kaubandusesindajat Iisraelis Leonid Apananskit pidama relvaostu läbirääkimisi. Kuid ettevõtmise elluviimine jäi uue valitsuse juhi Mart Laari hooleks.
Õhutõrjekahurid olid silmnähtavalt kasutamiskõlbmatud, kuigi nende hinnaks oli märgitud 5 miljonit dollarit ehk umbes 70 miljonit krooni. Pärast ekspertide esmahinnangut võttis Kaitseministeerium ühendust relvafirma TAASiga, mille asepresidendilt saabus juba järgmisel päeval üllatava vastus, et Tallinna saabunud 50 töökorras õhutõrjekahuri näol on tegemist kingitusega!
Koos kahuritega saabus Eestisse 210 vene päritolu kuulipildujat, mida meie pool polnud üldse tellinud. Relvi uuriv komisjon avastas, et kahurite torudel ja nende muudel koostisosadel olid erinevad numbrid, mis viitas sellele, et need olid kokku pandud mitme erineva kahuri osadest. Kõigele lisaks olid need kuni 27 aasta vanused relvad mõlkis ja valesti reguleeritud. Värske värviga kaetud mürsud olid nähtavate kahjustustega. Vananenud laskemoon oli pärit aastaist 1971 ja 1981.
Oli muidki puudusi: kontroll-laskmistel ei valgustanud ükski proovitud valgustusmiinidest; automaatide Galil komplektis puudusid sihiku reguleerimise võtmed; 81-mm miinipildujad saabusid ilma lasketabeliteta jne.
Kaupade viimane partii pidi saabuma 1995. aastal, kuid viimane lepingu alusel saabunud relvakogus saabus Eestisse alles 5 aastat hiljem, 2000. aastal.
1993. aasta suvel käis Mart Laar Iisraelis koos Tiit Pruuli, Toomas Sildmäe ja Leonid Apananskiga, mille kohta Eesti ajakirjandus oletas, et just peaminister käis tol korral oma lepingupreemia raha turvalisse kohta ära paigutamas.

Rublatehing oli aastatel 1992–1993 rahareformikomitee dekreediga rahareformi käigus kogutud rublade müümine Tšetšeeniasse, millega rikuti lepet Venemaaga rublade tagastamiseks. Eesti sai rublade eest 1,89 miljonit USA dollarit. Tehingut vahendas firma Maag, mille omanikud olid Marek Strandberg ja Agu Kivimägi. Tehingu varjamise tõttu puhkenud skandaali tagajärjel astus Mart Laari valitsus 26. septembril 1994 tagasi.
Laar valetas, et rublad on Eesti Panga varahoidlas. Toimunu sai avalikuks, mispeale peaministrit süüdistati valetamises ning ta langes kriitika alla ja kaotas lõpuks oma ametikoha. Eesti Panga president Siim Kallas ei teadnud mõistagi mitte midagi!
Rublade eest saadud raha maksis Laari valitsus väidetavalt pensionideks.
Süüdistuskokkuvõtte kohaselt korraldasid Tiit Pruuli, Marek Strandberg ja Agu Kivimägi 1992. aasta 23. detsembrist kuni 1993. aasta 21. märtsini Tallinna lennujaama kaudu 1,46 miljardi rubla varjatud väljaveo Eestist, kusjuures Pruuli esitles rublasid diplomaatilise postina. Ametlikes dokumentides nimetati seda 40 kuni 50 tonni teisese toorme müügiks 24 000 USA dollari eest, kuid tegelikult laekus 1994. aasta talvel selle tehingu eest riikliku sotsiaalfondi arvele ligi 2 miljonit dollarit.
Venemaa külmutas omakorda Eesti ettevõtete arved VEB - is.
Kas rublatehinguga finantseeriti ka islamiterroriste?

Ka omandireform näitas ilmekalt, et mingit Nõukogude okupatsiooni polnud. Näitas sedagi, et omandireformi valdkonnas Eestis on Eesti ise Nõukogude Liidu õigusjärglane.
Siit lähtuvalt ongi nii, et 1990. aasta 13. juuni omandireformi seaduses ja 1991. aasta 13. juuni ORAS-es kirjapandud nõuded, mis algselt oli mõeldus Nõukogude Liidu valitsuse vastu, tulebki eestlastel endil kinni maksta ja ei saagi esitada nõudeid Venemaa ja tema tollaste liitlaste Inglismaa, Prantsusmaa ja USA vastu!
Ainsad okupandid olid vaid põliseestlastest sundüürnikud! Isegi punaveteranid said juulilepete alusel elamispinna ja maa EVP-de eest erastada ja muutuda omanikeks ja peremeesteks Eestis, Lasnamäe jt "mägede" elanikest rääkimata.

Miks te sundüürlased ise devalveerite oma väidetavalt õiguspõhiseid nõudimisi. See on häbiväärne, et ühte kategooriasse pannakse küüditatud, kui sundüürnikud. On ikka vaks vahet??!!

kÕIKI, ESMAJOONES IRL PATTUSID SILMAS PIDADES TULEB S...A MAITSE SUHU, ET SELLISED JULGEVAD VEEL OMA SUUD LAHTI TEHA.Sundüürnikega toimuv oli äriühingut EV juhtiva, varasema Isamaaliidu operatsioon sundüürnike deporteerimisel oma kodudest, nii nagu seda tegi Hitler juutide ja mustlastega.

to glavlit 2011-03-04 17:43:41
Kuna praegu Siberisse küüditada ei saa, siis tuleb piirduda vaid Eesti piiridega.