Vaatasin uuesti seda aruannet. Tõepoolest, Laanet ei ole eelmise aasta 4.kvartalis liikmemaksu maksnud. Küll aga on ta teinud annetusi üle 1000 euro. Samas ei leia sealt, et Edgar Savisaar, Rainer Vakra ja vaagija (ja veel palju-palju teisi) ei ole maksnud ei liikmemaksu ega teinud ka annetusi.

Vaata-aga vaata, kriibu, kas oled Kapo palgal, et juba võõrastes isikuandmetes tuulad? Näita mulle ka neid, kas on ka 450 lehekülge, või rohkem?

paneb mötlema- eks siis mötle edasi, uks hääl vähem, seda enam tuleb keserakondlasi juurde. Arge arvake, et pidevalt saab -ja Ansipi elu löpuni e-hääletusega völtsida ning selle mehe löusta valitsuses näha. Jooksikud tormavad ikka reformikate kaissu, mida nad kellegile on andnud, ainult salaja sahkerdavad köik maha mis veel alles on jäänud.

vaagija, ma ei tuhla võõrastes isikuandmetes, ma kasutan täiesti avalikku teavet. Vaata ise http://www.keskerakond.ee/images/stories/2011_4kv_Annetused_ja_liikmemaksud_aruanne.pdf

Pole mõtet kilgata mis see üks hääl vähem kui Laanetid pole . Vale--- paljud eriti Saaremaal astuvad nüüd välja Keskerakonnast(Saaremaal vist juba kusagil 30 liiget on väljaastunud.) Ja tublist langenud on ka Keskerakonna populaarsus. Esikohal 30 % -ga on "Sotsid" . Usun järgmine peaminister on Sven Mikser , kui ta lubab eesti rahvale mitte teha koostööd Savisaarega .

IME põhiliseks küsimuseks NSVL aparaadist lahtisidumise kõrval oli muidugi Eesti oma raha. Edgar Savisaar oli miskipärast krooniga tugevas opositsioonis. 1987. aastal ajalehes „Edasi“ ilmunud Savisaare, Mikk Titma, Siim Kallase ja Tiit Made IME-ettepanekus oli selgelt kirjas: „võetakse kasutusele konverteeritav rubla kui rahvusvaheliselt aktsepteeritud arveldusvahend. Selle abil toimuvad ka kõik arveldused NSVL teiste piirkondade ja ettevõtetega.“
Konverteeritava rubla ideed Eesti oma raha asemel pidasid majanduseksperdid arusaamatuks. Aga Savisaar ajas oma jonni. Võimalust blokeerimiseks ei tulnud tal kaua oodata. Juba 3. aprillil 1990 asus Savisaar tollase valitsuse etteotsa ning sellega olid kõik teed avatud. Kuigi Eesti Pank otsustati taasluua juba 1989. aastal ja 1990. aasta esimest päevast juhtis seda Rein Otsason, asus Edgar Savisaar valitsusjuhiks saades pangajuhiga konfrontatsiooni. Olid ainult Savisaare ideed ja valed ideed. Kui Savisaar tahtnuks, sündinuks Eesti kroon juba 1990. aasta sügisel! Venitamistaktika tõttu toimus rahareform aga alles 20. juunil 1992, kui Savisaar oli juba tagasi astunud. Kuna oma raha oli tollal üheks olulisimaks omariikluse sümboliks, tundub selline käitumine tagantjärele kummaline.
Teine oluline punkt meie lähiajaloos on iseseisvuse taastamine ning Savisaare roll selles.
Järgneb.

Savisaart teatakse kui Rahvarinde loojat ja põhilist ideoloogi. Ei ole mõtet pikemalt peatuda rahvarinnete ajalool, vaid konkreetselt Eesti näitel. Ilmselt oli 1988. aasta 13. aprilli ETV saate „Mõtleme veel“ lõpuminuteil Savisaare poolt välja käidud idee kaval lüke haarata perestroika ehk uutmise tuultes võtmepositsioon Eesti NSV-s. Sellest on Savisaar alati unistanud — juhtida, juhtida ja veel kord juhtida.
Rahvarindele püütakse näiteks omistada 1988. aasta kuumadel suvedel toimunud öölaulupidusid, kuigi alguse said need Tallinna vanalinna päevade stiihiliselt korraldatud koosviibimistest. Savisaar oskas lihtsalt taas olukorda enda huvides ära kasutada ja seda ei heida talle täna keegi ette. Ta oli poliitiline selgeltnägija.
Teisalt avaldus tema tõeline iseloom 11. septembril 1988, kui Rahvarindega koostööle asunud Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Trivimi Velliste nõudis „Eestimaa laulul“ peetud kõnes Nõukogude Liidust väljaastumist ja Eesti iseseisvuse väljakuulutamist. Savisaar mõistis selle kõne karmilt hukka. Tõenäoliselt ei läinud see kokku tema strateegiaga. Savisaare arvates oli veel liiga vara selliseks loosungiks. Ilmselt pidi selle tegelikult välja ütlema Savisaar ise, kuid veidi hiljem ja kaalutletumas situatsioonis. Toimus ju Rahvarinde enda juriidiline asutamiskongresski alles samal sügisel.Savisaare püüdlustest kõike ISE otsustada annab märku kas või püüe allutada Eesti Kongress Rahvarinde mõju alla. Eesti kodanike esinduskogu Eesti Kongressi valimistel 1990. aastal saadi küll kõige enam kohti, kuid selle pinnalt moodustatud Eesti Komitee juhatusse ei pääsenud jälle ainsatki Rahvarinde kandidaati. Selle võitluse oli Savisaar kaotanud. Rohkest propagandast ja osavast isiklikust oraatoritööst hoolimata.
Jätkub.

Ka samal aastal toimunud Ülemnõukogu valimistel sai Rahvarinne 105-liikmelises parlamendis vaid 25 kohta. Kui Lätis ja Leedus saavutasid sarnased rahvaliikumise mäekõrguse ülemvõimu, siis Eestis läks miskipärast teisiti. Koos teiste Rahvarinde toetatud kandidaatidega ei piisanud sellest enamuse saavutamiseks. Ometi valiti just Savisaar valitsusjuhiks, sest lähimad võitluskaaslased olid otsustanud anda võimaluse noorel filosoofil kätt proovida.
Tollane saadik Tiit Made kirjutab oma raamatus „Ükskord niikuinii“, et „Rahvarinne näitas võimule pürgimisel üles suurt sihikindlust ja manööverdamisoskust. Edgar Savisaar paistis silma osava läbirääkijana. Vastavalt vajadusele kohtus ja vestles ta silma pilgutamata ka oma vaenlastega. Mis tahes kokkulepped võisid sündida vastavalt vajadusele ja kellega tahes. Sama kiiresti võisid need kokkulepped olla unustatud ning ärakasutatud „sõber“ või kolleeg minema visatud ja unustatud.“
Et Savisaar oli sügavalt egoistlik, näitab seegi, et kohe pärast valimisi hakkas Rahvarindest lahkuma seniseid võitluskaaslasi. Poliitika ei saa kunagi olla ühe-mehe bänd. Poliitika on kompromisside, läbirääkimiste ja kokkulepete küsimus. Kes seda ei suuda, on halb poliitik.
Järgneb.

SP, osa ütled päris tõeselt, osa aga on õeldud puhtalt Savisaarele ärapanejalikult. 1987. aastal rääkida keset NSVLiitu avalikult Eesti oma rahast - see oleks võrdunud enesetapuga - Gorbatšovi toetust oli võimalik saada IME-le vaid ühel tingimusel - kõike võite teha, aga ainult suure liidu sees. IME oli pigem petekas, et liikuda edasi samm-sammult keelatu-lubatu piiril nagu noateral balansseerides, vastasel juhul oleks meid nullitud juba eos. Rahareform toimus meil 20. juunil 1992 ja tundub, et see oli vägagi optimaalne aeg, kuhu olime oma samm-sammulise edasiliikumisega jõudnud, aga selle ettevalmistamisega tegeles ammu juba ka Savisaare valitsus, 1987. aastal aga võisime sellest vaid oma mõtetes unistada, ei enamat.
Savisaare eestvedamisel toimusid esimesed suured Laulva Revolutsiooni meeleavaldused lauluväljakul - vist 14. juunil 1988 Kirill Vainoffi "pidulik ärasaatmine" ja Vaino Väljase koju naasmise - olime sel momendil esimest korda läbi "raudse eesriide" pääsnutena Stocholmis ja vaatasime hinge kinni pidades seda televiisorist - täditütar kiljatas, et kuidas eestlased küll vene tanke ei karda - vastasin, et kardame küll ju, näete, pagesimegi ju tankide eest teie juurde varju!!
Järgmine suuraktsioon oli 11. septembril 1988 - Eestimaa Laul 88, nüüd olime ka meie kohal, kui kolmandik eesti rahvast mahtus lauluväljakule, emotsioonid olid suured. Mäletan selgelt Trivimi Velliste sõnavõttu - see erines suuresti üldisest laulva revolutsiooni õhustikust lauluväljakul - see nagu lisanuks siia ka püssirohu lõhna - aga seda ei pidanuks me mitte tegema - kaugeltki ei olnud veel aeg käes, kus me võisime endale vastu rinda põrutada - nõuame Eesti vabariiki, ja kohe! See tundus siis lubamatu provokatsioonina, sest vene väed olid ju Eestis ja me ei tohtinud riskida kohalviibiva 1/3 eesti rahva elu ja tervisega - samuti küllap oli ka palju KGB nuhke kohal.
Ka järgmisel aastal toimus samas sarnane üritus, kuid suurem Laulva Revolutsiooni entusiasm oli selleks ajaks juba raugenud. Samal hetkel toimus Pirita Olümpiakeskuses ka Kristjan Palusalu ärasaatmistseremoonia - õnnestus nendel mõlemalgi üritusel osaleda.
Lätlate ja leedulaste taasiseseisvumine toimus üksmeelsemalt kui eestlastel - nende peamine vastane oli laguneva impeeriumi võim, meie aga omakorda jagelesime veel lisaks omavahel - Läti ja Leedu taasiseseisvusid ilma meiesuguste Kongresside ja Komiteedeta - nemad nägid meie topeltstandartides pigem segajat kui abistajat - mäletame ju küll, milline kemplemine toimus meil enne iseseisvuse väljakuulutamist. Kuid Rahvarinne läks Eesti Komiteega kaasa ja kõik me registreerisime ennast kodanikeks - Rumesseni pass, kui mälestus, on mul ikka riiulil aukohal.

Oh vaagija, kui sa oleksid naine, võiks öelda, et oled Savisaarele kuldse kuu selga mõelnud. Aga sa vist armastad teda? Mh? Ah? Ega seal pole midagi imestada, inimestel on erinevad soovid ja vajadused. Aga ma soovitan sulle, et jää ikka reaalsuse piiridesse ja ära omista Savisaarele teiste inimeste tegusid.

kriibu, ma ei astunud Keskerakonda Savisaare pärast, vaid erakonna tsentristliku inimkeskse maailmavaate pärast - kui Savisaar hakkab homme ajama kriibulikku 'rikkad rikkamaks, vaesed vaesemaks' paduparempoolset neoliberaalset poliitikat, siis astun kohe Savisaare parteist välja. Selge?

Aga kuidas sa, vaagija, ikkagi seletad seda, et sinu väited ja Keskerakonna ametlik aruanne ei lähe kokku?
Mina näen siin kahte varianti:
1. Sa oled maksnud liikmemaksu, aga Keskerakond ei ole seda deklareerinud ja seega on sinu liikmemaks läinud kuskile "vasakule".
2. Sa valetad.
Kumb?

et vaeseid ei saa rikkamatest rikkamaks teha sest siis oleks vaesed rikkamad kui rikkad ning selsimes vaagia taas lõhkise künaees et peab reetma oma senised selsimehed sis tema elu unistuseks onn ja jääb üks traktor ja üks tekk nagu Iljaapoeg Vladiimir oma paljas ja näljas usukaaslastele lubas .

kriibu, avaldan sulle südamest kaastunnet, et oled endale nii ebaõnnestunud elukutse valinud - sulle sobinuks tuhat korda paremini amet, kes nuusib, jälitab, urgitseb, luurab, kaebab, uurib, koputab, nuhib jne jne - siis ehk veel tänagi me ei peaks mõistatama, kuhu see lõunaeesti ärimees-provokaator selle kadunud sajaeurose pani. Avaldan kaastunnet!

Aga vastust, sul, vaagija ei ole.....
P.S. Kadunud sajaeurose kohta oleks aukohus ju Toobalilt küsida võinud, eks ole?
Aga miks sa liikmemaksu maksmise kohta ikkagi valetad, vaagija?

Aga vastust, sul, vaagija ei ole.....
P.S. Kadunud sajaeurose kohta oleks aukohus ju Toobalilt küsida võinud, eks ole?
Aga miks sa liikmemaksu maksmise kohta ikkagi valetad, vaagija?

kriibu, jookse ruttu Kaposse teatega, et lõunaeesti ärimees on süütu ja hoopis vaagija varastas 100 eurot.

Tubli, vaagija! Aus vastus ei tule siis kõne allagi? Just samamoodi nagu su suurel Juhil ja Õpetajalgi.
Teie ei tea, mis ausus on.

Kriibu, Keskerakonnas on üle 12 tuhande ja alla 13 tuhande inimese (12648) ja kõik on kuulekad puudlid?

(Sinu enda sõnad).

Kas nagu liiga paljuks ei lähe?

Kui sa ütleksid, et Keskerakonnas on 2 või 3 puudlit, saaksin ma veel aru, aga 12648 "puudlit"? Terve erakond koosneb ainult "puudlitest"? Sul on suurushullustus, on sulle seda varem öeldud?

Eksid rängalt need 12648 inimest on kahjuks Keskerakonnas ainult paberil .Mitte kedagi (või ehk Laanet väljaarvatud) ei kustutata Erakonna nimekirjast ,ehk ka surnud . Vot Tak