... oluline roll sünnijärgsete kodanike registreerimisel???? Mis asja alla need sada tuhat rohelist kaarti sünnijärgsetele muukeelsetele käivad? Täna võib ju mingite kriteeriumite järgi püüda EKd defineerida, omas ajas oli see kooslus täielik rosolje, mis ei omanud tegelikkuses mingit tõsiseltvõetavat rolli.

to glavlit;
//legitiimsuse andis sellele Põhiseaduslik Assamblee ning kompromiss Eesti Kongressi ja ENSV ÜN vahel ning rahvusvaheline tunnustus!//
Põhiseaduslik Assamblee ? See oli ju kõigest TÖÖRÜHM, kes kirjutas Põhiseaduse teksti ! Tekst pandi 1992.a. juunis rahvahääletusele.
Ülemnõukogu ametlik nimetus oli juba alates 8.maist 1990.a. EV Ülemnõukogu.
Sa paned asjad vastupidisesse järjekorda ! Rahvusvahelised tunnustused tulid, sest välisriigid pidasid ÜN otsust seaduslikuks !

//Ei ole mõtet ka ületähtsustada ÜN rolli, kui RESK-tegelastel poleks närv üle visanud ja poleks nad selle riigipöördega jantima hakanud, siis ei teaks keegi, milline seis oleks iseseisvuse küsimuses praegu?//
Seis oleks selline, et ERSP (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei) ootaks valget laeva USAst. Nagu ootas ka laulva revolutsiooni ajal (see laev ei tulnud).

Eesti vabanemisel N.Liidust oli otsustava tähtsusega Eesti tipp-poliitikute tihe koostöö Vene demokraatidega, kelle üheks liidriks oli Boriss Jeltsin. Kui B.Jeltsin poleks Eestit tunnustanud, poleks seda teinud ka lääneriigid. Näiteks Leedu ÜN kuulutas Leedu N.Liidust lahkunuks juba 11.03.1990! Paraku pidi Leedu ootama tunnustusi umbes poolteist aastat. Lääneriigid andsid oma tunnustuse alles pärast B.Jeltsini allkirjastatud tunnustusotsust.

To osutaja: Mille vastu sa siin nüüd jalle protesteerid. Nii, et Põhiseaduslik Assamblee ei omenudki mingit otsustavat tähtsust, vaatamata et see oli ristlõige Eesti poliitilistest jõududest. Seega meie põhiseadus on kehtetu või ise tekkinud tühja koha pealt? Mis asi see põhiseadus siis oli? Suvaline dokument, mille võttis vastu suvaline mitte kellegi poolt volitatud ega ametisse seatud "firma"? Kas seda tahad öelda?
Millest sa seda järeldad, et ÜN-l oli juba enne 1991. aasta augustit rahvusvaheliselt tunnustus??? Ei tunnustanud seda keegi, peale Läti ja Leedu, kes ise olid samas õiguslikus staatuses! Kui mingi välisriik tunnustas seda kõrgema võimu kandjana, siis ainult de facto ja sedagi mitte avalikult!

to glavlit

Saa ometi osutajast aru, ta tahab lihtsalt tähelepanukeskmes olla. Kuskilt on midagi õige natuke kuulnud, sellest hulga unustanud. Siin ta nüüd kirjutab ulmet, mida püüab teistele tõe pähe kaela määrida.
Vana inimese ajud+suust sisse kallatud vedel kodukeemia=?????

to glavlit 2008-12-28 00:09:42;
Ja mis tähtsus on siis dokumendi teksti kirjutaval töörühmal, ehkki selles on esindatud „ristlõige“ kogu ühiskonnast ??

Põhiseadus võeti vastu RAHVAHÄÄLETUSEL !!! 28. juunil 1992.

//Millest sa seda järeldad, et ÜN-l oli juba enne 1991. aasta augustit rahvusvaheliselt tunnustus???//
Parlamente ega valitsusi ei tunnustatagi. Tunnustatakse riike ! Välisriikide tunnustused tulid Eestile, sest need välisriigid pidasid ÜN otsust SEADUSLIKUKS !

Läti ka Leedu tunnustasid Eesti iseseisvust pärast 20.augustit 1991, sest alles sellel päeval kuulutas Ülemnõukogu Eesti taas iseseivaks.

Kuidas sa küll NII võhik Eesti ajaloos oled ?!

to Mög;
Kuidas sa küll NII võhik Eesti ajaloos oled ?! ?!

Otsus Eesti Vabariigi Põhiseadusliku Assamblee tööülesannetest ja töökorraldusest
Ülemnõukogu 03.09.1991 otsus
jõustumiskuupäev 03.09.1991

EESTI VABARIIGI SEADUS
Eesti Vabariigi Põhiseadusliku Assamblee
tööülesannetest ja töökorraldusest
Lähtudes oma 1991. aasta 20. augusti otsusest "Eesti
riiklikust iseseisvusest", otsustab Eesti Vabariigi Ülemnõukogu:

1. Eesti Vabariigi Põhiseaduslik Assamblee on normiloova
õiguseta organ, kelle ülesanne on välja töötada Eesti Vabariigi
põhiseaduse eelnõu.

2. Põhiseaduslik Assamblee tuleb kokku 1 nädala jooksul
pärast selle moodustamist Ülemnõukogu esimehe kutsel, kes juhib
Assamblee tööd juhataja valimiseni. Organisatsiooniliselt tagab
Assamblee töö Ülemnõukogu Kantselei.

3. Põhiseadusliku Assamblee juhatajal on õigus Assamblee
nimel sõlmida tööettevõtulepinguid teadlaste ning ekspertidega
Assamblee töö tagamiseks.

4. Põhiseadusliku Assamblee sisemise töökorralduse
küsimused otsustatakse lihthäälteenamusega.

5. Eesti Vabariigi põhiseaduse eelnõu Ülemnõukogule
esitamise tähtaeg on 1991. aasta 15. november. Ülemnõukogule
esitatakse põhiseaduse eelnõu, mille esitamist pooldab enamik
Assamblee liikmeid. Ülemnõukogu otsustab eelnõu rahvahääletusele
paneku.

6. Põhiseadusliku Assamblee tegevus lõpeb rahvahääletuse
väljakuulutamise päeval.

7. Põhiseadusliku Assamblee liikmele makstakse tema
osavõtu eest Assamblee tööst päevaraha ja kompenseeritakse muud
kulud vastavalt kehtivale korrale.




Eesti Vabariigi Ülemnõukogu
esimees A. Rüütel

Tallinn, 3. septembril 1991

III Omariikluse taastamine



20.aug. kuulutas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Eesti iseseisvuse taastatuks. Uue põhi- seaduse väljatöötamiseks otsustati moodustada Põhiseaduslik Assamblee, mille liikmed valiti Ülemnõukogust ja Eesti Komiteest.



21. augustil jõudsid vene sõjaväeüksused Eestisse. Osaliselt vallutati teletorn. Õhtuks suruti riigipöördekatse Moskvas maha ja sellega normaliseerus olukord ka Eestis.

Esimene riik, kes tunnustas Eesti iseseisvust, oli Island. Üsna pea tegi seda ka Venemaa (Jeltsin). 6.sept. 1991. tunnustas Balti riikide täielikku iseseisvust NSVL Riiginõukogu. Sept. võeti Eesti vastu ÜRO-sse.



28. juunil 1992. võeti rahvahääletuse teel vastu Eesti Vabariigi põhiseadus (jõustus 3. juulil).

to veits kronoloogiat;
Sõjaväeüksused jõudsid Tallinnasse 20.augusti südapäeval. Tallinna piirile läksid neile vastu toonane Tallinna linnapea H.Aasmäe jt.
Riigipöördekatse suruti Moskvas maha 21.augusti ennelõunal.
Sõjaväelased ründasid teletorni veel 21.augusti kella 17 paiku. Siis kihutas sinna E.Savisaar.

Tillukese Islandi tunnustusavaldused ei mõjuta teisi riike. (Island tunnustas Leedut juba 1990.a. märtsis, teised lääneriigid ei teinud sellest väljagi).
Lääneriikide tunnustustelaviini Eestile avas B.Jeltsini 24.augustil 1991.a. allkirjastatud tunnustus
„Välisministeeriumi töötaja Müllerson: „Arnold Rüütel ja Indrek Toome sõitsid pärast augustiputshi (1991) Moskvasse, et Venemaa presidendilt Jeltsinilt Eesti iseseisvuse tunnustuse paber kätte saada, mind võeti kaasa. Seal selgus, et pole kedagi, kes dekreedi sõnastaks. Siis kirjutasingi kõrvallaual need neli-viis punkti valmis, sekretär trükkis mustandi ümber ja Jeltsin kirjutas alla. Enne Jeltsini tunnustusdekreeti oli Eesti iseseisvust tunnustanud vaid Island, kuid selle järel hakkasid seda tegema kõik riigid üksteise järel“. Hakkasid, sest Jeltsini dekreet sisaldas üleskutset maailma riikidele (ja N.Liidu president Gorbachovile) tunnustada Eestit. See üleskutse kirjutati dekreeti Arnold Rüütli palvel. (Allikas: meedia detsembris 2000)

N.Liidu Riiginõukogu otsuse Eesti tunnustamise kohta valmistasid ette Eestist valitud N.Liidu Rahvasaadikute kongressi saadikud (kellest enamik olid sinna valitud Rahvarinde toel) koos M.Gorbachovi abi A.Jakovleviga.

näh, nii juhtub, kui ilma süvenemata kopipeistida. Sul on õigus. Sry ja nagistame uuel aastal edasi.

Nahistame jah uuel aastal edasi. Kõigile kommenteerijaile head kriisitalumist 2009ndal!!!