Need veiderdajad võisid endale seda luksust ju lubada, kuid mittehääletamine ei vabasta nad vastutusest... Vastutada tuleb tervel riigikogul olenemata, kus keegi viibis...

Heimar hakkab üha rohkem meeldima. Peale selle, et ta oskab muusikat valida, saab ta ka tõepäraselt aru, et iseseisvusega on selleks korraks kööga. Kindlasti läheks Heimar kaugemalegi, kui seda kuradi Edgarit ees poleks!

See silmakirjatsejate bande, kes puudus neile nii tähtsalt hääletamiselt peaksid EL ASJADES SUU VETT TÄIS VÕTMA. NÜÜD ON eESTI INIMESEL NEILE ARVUKALT EBAMUGAVAID KÜSIMUSI.

Silme ees on kaadrid kuidas Svennu ja Peeter tatti pritsisid, kui Keskerakond ei suutnud otsustada, kas olla Euroopa poolt või vastu. Nüüd siis on samad vennikesed ise kahevahel.

Alaküla on tõesti allakäinud vanapaksu suuvooder. Oleks väike vaimusädegi - aga ei, vennike on anekdootlik lõuaväristaja ja ei muud.

Nojah, niipaljukest on siis alles jäänud kunagisest ajakirjanikust Alakülast. Aeg on tegeleda iseendaga, enne kui igasugune eetika ja professionaalsus minetatud on

Ühte siiski peab tunnistama, et Kesknädal on Eestis ainuke leht, kes üldse märkas, et üks osa vennikesi puges PSL hääletuseks põõsasse. Ütleks isegi, et häbi kogu ajakirjandusele.

See, et need reeturid ei hääletanud, ei tähenda, et nad Eesti vaenlased poleks. Kogu see reeturitest kõnts tuleb nagunii seina äärde panna.

Väga tahaks teada, milline rahastaja siis ikkagi tegelikult seisab selle taasiseseisvunud Eesti vabariigi nn. parempoolse ehk neoliberaslitliku poliitika, (ehk úhiskonna vóimaliku arengu nimel inimkatsete läbiviimise) näilise edukuse taga. Miks on Eesti ikka ja jälle see katsestruktuur kus saavutatakse surnult súndinud vói Uncle Sam`ile meelepäraste otsuste ikka ja jälle vastuvótmine, kuigi rahva enamus neid ei toeta. Kuidas saavutatakse näiline rikkus åhiskonnas mis praktiliselt mitte midagi ise ei tooda ja kus puudub edukale, tóeliselt iseseisvale vabaturumajandusele tingimusteta omane kapitali genereering ja akumulatsioon ning sotsiaalne turvalisus? Millise propaganda ja agitatsioonitrikiga saavutatakse eesti úhiskonnas seisund mis vóimaldab virtuaalselt rehabiliteerida ning reinkarneerida Euroopa demokraatia ja Inimóiguste kodumaal just Poola odava torumehe ja kassikullasärast palavikus Eesti, Inimóiguste úllaid póhimótteid sisuliselt mitte móïsta ega väärtustada suutva odavtöölisega kaasa tuleva umbparempoolsuse tulemusel igasuguse lepingu mótte devalveeriva, prúgikasti visatud phiseaduslepingut, sellisena, et see eesti on esimene kes vaimustunud neoliberalistide käteplagina saatel ratifitseerib tema enda mentaalsuse pärast ajaloo prúgikasti visatud dokumendi?