Peetril on täiesti õigus, kui ta viitab arenenud riikidele. Meie süsteem tugineb vaid lauserastamisele ja -tagastamisele. On halvemgi nõuka-aegsetest korterijärjekordadest. Noorte kooselu puruneb elamispinna puudusel ja lapsed jäävad sündimata. Kinnisvarahinnad on lakke lükatud; ükski mõistlik noor ei orjasta ennast.

Munitsipaalelamute ehitamine on ainult üks ja väga vanaaegne variant eluasemeküsimuse lahendamiseks. Munitsipaalelamufond on vanades heaoluriikides suur ajaloolise pärandina 100-50 aasta tagustest aegadest, kui erasektor ei pakkunud turule nõutaval hulgal nõutava kvaliteediga või nõutavas asukohaga elamispinda. Kui vähegi võimalik üürib või ostab kaasaegne omavalitsus erasektorist või ehitusturult eluasemeid ja annab neid soodsalt allüürile või müüb sooduslaenudega väiksema sissetulekuga peredele. Tänases Tallinnas on pakkumine turul igas mõttes hea ja mingit majanduslikku vajadust munitsipaalelamuid ehitada ei ole. Pigem vastupidi. Ehitamine võtab ju aega, aga üürida ja osta saaks kohe. Demokraatlikes ja väga madala korruptsioonitasemega riikides valivad abivajajad turult endale ise sobiva elamispinna, omavalitsuse osaks jääb vaid rahaline abi. Lisaks ei teki ka üht massilise munitsipaalehitusega kaasnevat halba ilmingut - kuritegevuse kasvu ja getostumist suure hulga vaesemate inimeste kunstlikult ühte kohta koondamise tagajärjel.

Arenenud riikides töötas veel üsna hiljuti omavalitsustes üsna palju eesti pagulastest ehitusinsenere, arhitekte ja majandusasjatundjaid. Erakondade noortekogud võiksid neid esinema kutsuda, pensionäridel ju aega on. Noored vajavad eluasemepoliitika kohta teadmisi, mida ükski Eesti kõrgkool täna ei paku. See valdkond jääb kuidagi klassikaliste erialade vahele ja seetõttu paljudes endistes sotsmaades tundmatu. Kuni eluasemeküsimusega ei tegeletud ei paistnud ebakompetentsus välja, kuid nüüd paistab ja läheb maksumaksjale kalliks maksma.

Ei ole nõus, et pakkumine turul igas mõttes hea on! Hinnad on kordades ülevõimendatud! Kas oled kinnisvaraarendaja, et sellist juttu räägid? Ja vatist-papist kastid tarvis kähku maha müüa? Miks peaks kohalik omavalitsus sellele saastale peale maksma?

Turul on täna Tallinnas ka vanemaid, aga väga korralikke kortereid, mille nii müügi kui üürihind on linna munitsipaalhangete omadest odavam. Lasnamäe, Mustamäe ja Õismäe korterid näiteks. Tegelikult kõikjal peale vanalinna on üsna häid pakkumisi. Miks Eve arvab, et sundüürnik endale koduks just mingi vatist-papist saasta valib? Sundüürnikul võivad küll tänaseks närvid läbi olla aga ehitusest taipavad nad üle keskmise.

Vastan Eve küsimusele, et olen arhitekt ja arhitektidele on munitsipaalehitus väga mokkamööda. Linn on hea tellija ja arhitekt saab näidata, mida oskab. Eriti on arhitektidele meeldinud tervete munitsipaallinnakute ehitamine ja kunstiliselt on need tõesti enamasti hästi välja kukkunud. Kuid kuna munitsipaliteedid on neisse ilusatesse hoonetesse majutanud peamiselt probleemidega inimesi, siis on allakäik olnud paratamatu. See pole arhitektide süü. Kaasaegsed munitsipaliteedid püüavad ka munitsipaalelamutes tekitada segaasustust (rikkad+vaesed, kultuursed+ebakultuursed, jne.) Kui te mind ei usu, siis küsige Tallinna Ülikoooli sotsiaalteadlastelt. Statistika näitab, et segaasustusega asumid on turvalisemad kui ainult vaeste või ainult rikaste rajoonid. Niigi probleemsetesse Koplisse ja Lasnamäele munitsipaalehitusega probleeme juurde toota on linnaehituslik raske viga. Lasta vanalinna ainult rikasterajooniks kujuneda oli samuti viga, aga noorele riigile ja haldamist alles õppivale linnale andestatav.

Kohe tulen ja korraldan riigipöörde. Kevadel jäigi pooleli. Siis on jälle rikkad-vaesed segamini ja igaüks vaatab, kuidas saab. Ja on diktatuur ja vaikiv ajastu.

Muuseas, juba 1923 aastal ehitas Tallinna linn imeilusaid munitsipaalmaju ja terveid munitsipaalmajade ansambleid. Kolm aastat pärast sõda!!! Sel ajal ei olnud turul moodsale arusaamale vastavaid väiksemaid kortereid saada ja linn soovis väiksema sissetulekuga teenistujatele pakkuda kaasaegse kvaliteediga eluaset. Paljud eesti arhitektid ja insenerid õppisid Austria-Ungari Keisririigi alal asunud ülikoolides ja olid kursis eriti selles riigis levinud munitsipaalehituse praktikaga. Kuid see, mis oli igati moodne ja progressiivne 1920-tel ei ole seda aastal 2007. Juba sõjaeelses Eestis sai sotsiaalse eluasemepoliitika peamiseks vahendiks soodus ehituslaen. Arhitektid püüdsid läbi suruda kohustust, et sooduslaenu saaja kasutaks ainult arhitektide projekte, kuid see ei läinud läbi isegi nn. vaikival ajastul. Tollased töölised ehitasid väikeseid tagasihoidlikke maju Nõmmele ja Pääskülla. Hea arhitektuur jäi enamasti sündimata, kuid see-eest ei tekkinud ka uusi vaesteasumeid ega eliitrajoone.

Absoluutselt õige jutt, et nõuka-aegsed korterid on etemad praegustest kipsplaadikäkkidest! Ainuke häda, et neid ei jätku kõigile :) Ja ka probleemsete elanike suhtes Sotteril õigus! Aga miski normaalne jagu munitsipaalpindu tuleks ju kuskile tekitada? Olles ise kinnisvaraturgu jälginud, leian, et pakutava kauba kvaliteedi ja hinna suhted pole kaugeltki paigas. Aga igal juhul minu respekt arhitektile!