pole ju minngi saladus et m'aa'asulad tahetakkse täjjälikult tühjendada . sellest ka se tõmmbekesskuste ülevahutamine ehhki ned onn olemasolld n'iigi . aga sunniviisil rahvast l'innad'esseküüditada ej sobi, sellepärast sis majanduslik surve . ett aga rahvas ikka vel 'aeglaselt välljasureb ja kolib sis ettke võjmalusi kasutadas'oovides tuleb seda välljasuretamist kajkkaga toettada .

Tõepoolest "kena" kujund: Eesti külade väljasuretamise toetamine kaikaga! Ega's midagi: kena kevadet, armas eesti rahvas-väljasureja!

Kõik, mis ette võetakse, ebaõnnestub. Nii peabki olema riigis, mida ei juhi mitte valitsus, vaid kohalik riigiülene kontseptuaalne võim. Korrumpeerunud süsteemid ei hakka iial korruptsiooni piirama.

Mis nendest kohtadest on saanud, mis 1938. aastal linna nimed said? Nagu Kallaste. Isegi kool tahetakse kinni panna, aga 1960. aastatel oli seal ca 2 800 jõukat elanikku, head poed, oma ajaleht ja arstiks oli Pätsi ihuarst, kes sai otsekohe ka ilusa uue korteri oma perele. Kui Kallaste rajoon kadus, läks ka rahvas.

Kallaste surmaoobiks ej saand rajòoni kaottamine vajd kalapüügi keeld ja kurgi ja sibulaturu kadumine . sama taud ävitas ja ävitab kogu Pejttsi äärä .
Musstve ja Kallaste on juba ammu öhed suured külad . kuj Musstvel on vel soottsam asukohht (Tarttu-Jõhvi t'eelähädal) sis Kallastel pole midagi . võjb isegi 'öölda et s'äälkandis p'uudub ülttse tõmmbekesskus, kõjkk onn allutatud Tarttule ja osalt Jõgevale .

Ega siis seal ainult sibulat ei kasvatatud ja kala pyytakse edasi ikka. Kalureid oli kolhoosis ca 30. Neid peresid, kes sibulat kasvatasid, oli ca 20% peredest, aga keegi käis sealt ikka tööl veel ka. Oli teenindus, rätsep, kingsepp tegi iga itaalia saapa järgi, juuksur tegi ilusad soengud, fotograaf ja mis k6ik puha. Ma ju tean seda lugu, mu ema ja isa elasid seal. Asi vajus kohe ära, kui rajoonikeskus kaotati. Ja mitte ainult Kallastel, k6ik ümberkaudsed asulad surid ka kohe välja.
Mis asi see t6mbekeskus on, mul ei löö kohe mitte kujundit ette? Minu kodu ei pea mingi t6mbekeskus olema, ma tahan seal ise elada. Kanalisatsioonigi pole. Ma ei hakka ometi looduskaitse all olevasse kaljuse septik-tankile auku kaevama. Kanalisatsiooni rajamine seisab ka juba sama kaua, toona alustati, isegi puhastusseadmed rajati, aga siis kaotati rajoonikeskus ja oligi k6ik.

Haldusreformi ei taheta läbi viia lähenevate valimiste pärast vaid seepärast, et selle taga on osaliselt kinni eurorahad.
Nii palju võiks isegi kesik teada.

täna on tõmmbekesskuseks sihuke asula kus küladest käjjakse kerrjamas luba et ehitada oma 'aeda koera kuu.tt . sest mujdu võjb tukksikeerata ajal'oolise põhjasõja'aekkse vaatte .

Vot-vot-vot, seda jah. Sihuke asi on vajalik, jah, kui probleeme pole, siis kohalik omavalitsus ikka aitab teha.

KOV aitab maarahval omale probleeme teha. Kahjuks praegu jah, aga nii ei tohi edasi minna. Ma tahan oma kodus elada, mind ei huvita, kuidas Euroopa Liidu rahasid s6prade vahel jagatakse. Ma ei loodagi enam, Kallaste kanalisatsiooniks oli juba 10 aastat Euroopa rahasid lubatud, aga ei tule sealt ikka midagi.

Haldusreformi võiks vaadata ka sellisest vaatevinklist.Igasugused sunniviisilised pärandkultuuri ja kohalikke tavasid eiravad „reformid“ on põhiseadusevastased, kuna kahjustavad „Eesti Rahvuse, Selle Keele ja Kultuuri Kestmajäämist Läbi Aegade“. Eesti rahvuslikku pärandkultuuri kuuluvad põlisvallad ja -maakonnad. Sega on iga eestlase kohus säilitada seda rahvuskultuuri valdkonda, maakondlik-rahvuslikku identiteeti ja kohalikku keelelist omapära. Tehislike „tõmbe“ ning teiste territoriaalsete võõrmoodustiste loomise hoiatavaks näiteks on Aafrika rahvuslik-kogukondlikke territooriume mittearvestavad riikide piirid, mis on enamuse sealsete kultuurilis-majanduslike probleemide algpõhjuseks.
Eesti riiklikus halduskorralduses (politsei, päästeteenistus, koolide-haiglate võrgustik, valimisringkonnad…) ja kohaliku majanduselu korraldamisel pole valdkonda, kus arenduste juures poleks takistavaks asjaoluks eestlaste rahvusriigi pärandkultuuri hävitav, ENSV rajoonide piire järgiv, maakondlik jaotus. Eesti rahvusriigi, eesti rahvuse ja kultuuri jätkusuutliku arengu tagamiseks oleks igati otstarbekas esmajärjekorras läbi viia maakondliku tasandi haldusreform, taaskehtestades juba muinasajast lähtuvalt kujunenud põliskultuurilisi ja looduslikke eripärasid arvestav maakondlik administratiivjaotus. Tänaseks kujunenud oludes on Eestis optimaalne moodustada 6 sisuliselt muinasmaakondadega ühtelangevat maakonda. Omavalitsuste piirid, ja ka „tõmbekeskused“, ning naabervaldade piirkondlikud koostöö vormid kujunevad kohalikku logistikat arvestades seejärel loomuliku arengu tulemusena ilma kõrvalise „eurolollusliku“ sekkumiseta. Koostegevuse üheks tasandiks oleks maakond.
Koos maakondliku tasandi haldusreformiga on otstarbekas läbi viia „haldusreform“ ka Vabariigi Valitsuse struktuuris. Kohaliku majanduse ja regionaalse arengu optimaalsemaks korraldamiseks oleks igati otstarbekas metsandus ning maavarad, koos põllunduse ja muu kohaliku majandustegevusega, koondada ühtse Maamajanduse ministeeriumi haldusesse. Seejuures võiks arendusi pärssivate korrumpeerunud ametnikkondadega Keskkonnaministeeriumi likvideerida viies inspektsioonid üle Siseministeeriumi haldusalasse. Maakonnad kujuneks omavalitsuste koostegevusi riiklikult suunavateks keskusteks.
Peale selle võiks valitsuses moodustada asepeaministri – regionaalministri - ametikoha, mehitades selle uue riiklikku halduskorraldust süsteemsemalt valdava võimekama persooniga.

miss pisstmist on mujnasm'aakonndadel tänaste maakkate eluoluga ? me ju ej lähä tagasi mujnas'aega . tänased kohalikud ja p'iirkonndlikud uvid kattuvad mujnasaja ja ENSV' kolòosi ja küla'õukogudeajaga vajd juhuslikult ega saa s'eega kujdagi 'olla minngiks elukorralduse aluseks .
elukorraldus tuleb põhimõtteliselt jaottada 3'ks: liiduvabariikklikuks, p'iirkonndlikuks ja kohalikuks . lisaks tuleb vaba tee annda ka majanduskoosst'ööle .
päästä, ravi, korrd on p'iirkonndlik, küsimus on vajd ala s'uuruses, samuti ej pea ned teenistuseti ükkstejsst illmtinngimatta kattma . juba sellepärast on näjttäks tänased m'aakonnad arulagedad .
lähhtudatuleks ooppis inimese kohalikust vajadusest ja selleks peakks inimesed ise s'aama enndale valladmoodustada .

KUSJUURES on vähemalt maakohtades praegu enamasti nii, et kohalikud omavalitsused takistavad, mitte ei edenda, arenda ega aita kaasa kohalikule elule. Igasugused onupojad ja küünelakkijad ei tea ise ka, mida nad täpselt tegema peavad ja vallaelanik on vaid mingi tühine putukas.
Näide ühe vallaametniku arvamusest: "Issand, mida nad tahavad?? Selles külas on ju ainult kaks inimest, ülejäänud on joodikud! Mida neile vaja on???"
Muide, tegemist EI OLE kesikuomavalitsusega. Tegemist on valimisliidu omavalitsusega.

Euroliit seab abirahade saamise üheks eelduseks omandireformi läbiviimise Eestis.

Mitte omandi -, vaid haldusreformi...

nii lühidalt ej saa midagi selgitada . allduskorraldust saab läbiv'iia vajd siis kuj seda seni pole . mejjl aga onn . järälikult käjjb jutt sellisest ümmberkorraldusest mis sobiks Krosstojttslandi ametnikele . see aga 'eeldab et mejltt v'eelgi rohhkem rahvast v'aesuks ning sõlttuks emamaasst Krosstojttslandist .

"Kuidas saavad inimesed usaldada ettekujutust tõmbekeskuste, kihelkondade või maakondade Eestist, kui peaaegu viie aasta jooksul pole suudetud kärbitud tulubaasigi taastada?"

Ja meie väidame, et masu olevat möödas - masu KESTAB ju!

vaagija, ühe artikli all sa väitsid, et Eestisse tuli masu enne kui mujal. See on vale. Loe natukene ka teisi väljaandeid ja uuri maailmastatistikat.
Ja vale on seegi, et masu kestab. Ei kesta. See, mis praegu on, on põhjustatud masu järelmõjudest.

Vaagija- aga Tallinnas pole masu ju kunagi olnud- on nii ?

kriibu, väidan seda ka praegu, et masu algas meil teistest varem ja olen seda lugenud mitmetest väljaannetest, kus sedagi teada sain, et ainsa riigina läbis masu praktiliselt ilma majanduslanguseta Poola.
Kui juba viis (!) aastat on lubatud taastada omavalitsuste kärbitud tulumaksubaas ja seni täitmata - see ütlebki, et masu kestab. Võimude masu näitab see, et nad ei suuda tagastada omavalitsustele masuaegset kärpimist ja omavalitsuste kestev masu on see, et nad peavad täna ikka veel hakkama saama masuaegse kärpimise tingimustes. Kestvad masu järelmõjud ongi masu.