ojmajvõjj ! juba seda jura lugedes kisub käpp ise enesest kab''uuriavama .
kas se totter esindus onn ülttse kursis et 100' samasuguse jupieesst saab najsstr'ejjal täppsält sama palga mis meesstr'ejjal ? võjj ejj uvita se seda esindust ülttse ?
riigiametites on kinndlad palga'asstmed ja sageli saab 'kõrrgeltaritud' viiuldaja mitte'erialase juraeesst aste võj kakks suurematpalkka kujj kesskeriliseltaritud erialaltööttav mees . mikks siis t'aolised eurosahkerdajatest mikod vajttonn ega räägi meesteahistamisest ?
kujj aga jutt millegi toottmisest võjj arendamisest oma nupuabil sis omanik inndab ikka seda kess midagi ka tema asutise v'eepinnalpüsimiseks annab ega käjj vajd kohal oma s'äärivälgutamas . igaöhe ennda panus ning siitt ka väärttus aga sellgupki tööttamise ajal . juba vanarahvas t'eadis rääkki jutte räpsi Rejnust ja veni V'illemist kuss esimene näjttas ja tejne tegi .

Soome keskmised bruto-tunnipalgad eurodes erinevatelt tegevusaladelt 2011. aastal:

Ehitaja – 12–16
Lapsehoidja, hooldusõde – 9–10
Müüja – 10–12
Bussi-, veoautojuht – 13–15
Juuksur, kosmeetik – 10–12
Tehasetööline – 13–16
Õpetaja – alates 17
Koristaja – 9,5

n'iiet kujj inngerlasejärrgi võtta mehest lapseojjdja ja najsest õpps sis najsed ahistaks mehi pea 2' korttselt ?

Portaal Regus, mis esitleb end kui suurimat paindlike tööruumide pakkujat üle kogu maailma (tegutseb 100 riigis ja 600 linnas) levitas naistepäeval järgmist teavet pealkirjaga "Hoiame emad tööl".

Töötavad emad on majandusarengu puhul võtmeküsimus, kuid paindlikkus on väga oluline, nagu Reguse küsitlus välja selgitas.

Kuidas saavad Eesti ettevõtted oma eriala spetsialistidest naised pärast lapsepuhkust tagasi tööle? Reguse viimases küsitluses osales üle 26 000 äriinimese rohkem kui 90 riigist ning Eesti vastajate arvates on peamised võimalused suurema paindlikkuse tutvustamine, lähedalasuv lapsehoid, videokonverentside tehnoloogia kasutamise suurendamine ja töö jagamine. Juhtkonnad on nõus, et naiste suurem osalemine töövoos on kasvu säilitamiseks ja tõstmiseks väga oluline, kuid professionaalsed naised leiavad üha enam, et lapse eest hoolitsemine sunnib neid pärast lapsepuhkust tööle mitte naasma. Seda arusaama tuleb kiiresti muuta.

Tööle naasvad emad ei ole mitte ainult majandusarengus võtmeküsimus, nad on olulised ka ettevõtte tasandil. Vastajad väitsid, et tööle naasvate emade värbamine aitab suurendada tootlikkust, kuna võib-olla hoitakse kokku koolitus- ja värbamiskulude pealt. See tulemus kinnitab Reguse eelmist uuringut, millest selgus, et 56% ettevõtetest üle maailma väärtustavad osalise tööajaga tööle naasvaid emasid, kuna nad pakuvad oskusi ja kogemusi, mida on praegusel turul raske leida. 72% usuvad, et ettevõtted, kes ignoreerivad osalise tööajaga tööle naasvaid emasid, jäävad ilma olulistest ja väärtuslikest töötajatest.

Vastajad üle maailma leidsid, et rohkem puhkusepäevi ei ole väga oluline meede, mis aitab emadel pärast lapsepuhkust tööle naasta. Pigem peeti tähtsaks radikaalseid tööviisi muudatusi kui lisapuhkusepäevi.

Peamised järeldused ja statistika.

Eesti töötajate arvates on järgmised meetmed tähtsad naiste pärast lapsepuhkust tööle naasmise soodustamisel.
* Paindlik tööaeg – valisid kõik vastajad.
* Võimalus töötada kodule lähemal (94%).
* Lähedalasuv lapsehoid (94%).
* Võimalus vähemalt aeg-ajalt valida reisimise asemel videokonverentsi (85%).
* Töö jagamine (64%).

79% vastanutest usub, et rohkem puhkusepäevi aitab rohkematel emadel tööle naasta.
55% arvab, et tööle naasvate emade värbamine võib tootlikkust suurendada.

kommenteerib: „Suurem tööle naasvate emade kaasamine töövoogu on väga tähtis: suurenev SKP, püsiv kasv, oskustega tööjõu värbamine ja vaesusega võitlemine on vaid osa kaasnevatest kasudest. Isegi ettevõtte tasandil on pärast lapsepuhkust tööle naasvate emade värbamisel suuri eeliseid: ligipääs oskustega ja koolitatud töötajatele, vähem meeskonna vahetamist ning selle küsitluse kohaselt isegi suurenev produktiivsus. Siiski kaotatakse mitmeid võimekaid ja koolitatud tähtsate oskuste ja kvalifikatsiooniga töötajaid, kuna naised leiavad, et lapse eest hoolitsemine ja töötamine ei sobi omavahel kokku.”

„Kuid viimane uuring näitab, et töötajad peavad ülekaalukalt paindlikku töötunde ja asukohta arvestavat töötamist lahenduseks, mis aitab rohkematel emadel pärast lapsepuhkust tööle naasta. Kuna paindliku töötamise osakaal suureneb üle maailma, soovitame kooskõlas selle uuringuga töökorraldusi kiiresti muuta, kuna see aitab emadel tööle naasta, kelle panus ettevõttesse ja majandusse jääks muidu andmata.”

HUVITAV OLEKS TEADA, MIDA EESTIS SELLE NIMEL TEHAKSE. Õigemini: kas üldse tehakse ja kelle huvides tehakse?

naljakas on see et igasugused 'uuriad pole seniajani arusaand et töö ja lastekasvatus ej saa k'äjja ühhte jallga ning ooppis segavad tejnetejsst .
se nõnnanimetatud najse kodut'öödest vabastamine onngi p'ääpõhjuseks miks pered on lõhhki ja najsed ülepeakassvand arulagedajd õjjgusinõuavad .
vaadake ja võrrelge võjj anndmejd m'uude riikkidega, suurema j'uurdekasvuga riikkides on najsed valldavalt kodused . kodud reett najsed aga on litsid ega mõttlegi muretseda ej laste ega kodueesst, nejjle sobib v'oodi üksk''õjkk kuss ja kellega .

Kesikud aga mis te vingute ? Kas teie need kesklitsid saavad samasugust palka nagu kesk alfaisased ? EI USU eriti !