1. Timoteosele
4:1-16

4 Jumala sõnum* ütleb selgelt, et tulevastel aegadel hülgavad mõned usu, kuna nad võtavad kuulda eksitavaid sõnumeid*+ ja deemonite õpetusi 2 ning valesid, mida räägivad silmakirjatsejad,+ kelle südametunnistus on justkui põletusrauaga armistatud. 3 Nad keelavad abielluda+ ega luba süüa toite,+ mis Jumal on loonud+ selleks, et need, kel on usku ja kes tunnevad hästi tõde, võtaksid need vastu tänuga.+ 4 Kõik, mis Jumal on loonud, on ju hea+ ja ühtki toitu ei tohiks maha laita,+ kui see võetakse vastu tänuga, 5 sest seda on pühitsetud Jumala sõna ja palvega.
6 Kui sa need nõuanded vendadele edasi annad, oled sa Kristus Jeesuse tubli teenija, kes on toidetud usu ja hea õpetuse sõnadega, millest sa oled täpselt kinni pidanud.+ 7 Ära võta kuulda tühiseid ja valesid jutte,+ mida vanad naised räägivad, vaid treeni end sihiga teenida Jumalat pühendumusega. 8 Keha treenimisest* on veidi kasu, ent sellest, kui Jumalat pühendumusega teenida, on kasu igas asjas, kuna sellega kaasnevad õnnistused nii praeguses kui ka tulevases elus.+ 9 Need sõnad on tõesed ja täiesti usaldusväärsed. 10 Sellepärast me näemegi vaeva ja pingutame.+ Me oleme pannud oma lootuse elava Jumala peale, kes on kõiksuguste inimeste,+ eelkõige ustavate päästja.+
11 Seda kõike käsi neil teha ja õpeta neile. 12 Keegi ei peaks suhtuma sinusse su nooruse tõttu üleolevalt. Ole ustavatele eeskujuks kõnes, käitumises, armastuses, usus ja kõlbelises puhtuses. 13 Kuni ma tulen, keskendu ettelugemisele,+ nõuandmisele* ja õpetamisele. 14 Ära suhtu hooletult andi, mis anti sulle kooskõlas sinu kohta lausutud prohvetlike sõnadega, kui vanematekogu pani käed sinu peale.+ 15 Mõtiskle nende asjade üle, tee seda kõike pühendumusega, et su edenemine oleks ilmne kõigile. 16 Jälgi ennast ja seda, kuidas sa õpetad.+ Jää selle kõige juurde, sest nõnda päästad sa nii enda kui ka need, kes sind kuulda võtavad.+

Võiksid kirjutada hoopis sellest, mida Piibel elektriautodest ja elektrist üldse laiemalt seletab!

"Harry" käitub siin kui terrorist. Eks see võib avalduda mitmet moodi, kuidas seda nimetada millega Harry tegeleb?

Elektriautol on üks "väike" viga - laadimine kodus - 8-12 tundi, suures laadejaamas linnas 2-4 tundi jne. Bensiin Diiselkütus) aga voolab paaki 1 minutiga!!!! Kujutage ette sadu tuhandeid autosid tundide viisi laadimisel seismas- kuhu neid laadimisjaamu ehitatakse siis? Poollollakatel rohelistel aga selliseid mötteid ei teki - keelame ära köik bensiin ja diiselautod.

Keeldude ja käskudega pole võimalik tehnilist arengut juhtida Iga tehniline uuendus peab olema võimeline olemasolevaga konkureerima Ka bensiinimootori arendus ei seisa paigal Gaasi kasutamisel on veel ressurssi Akude tootmine raiskab looduslikku tagavara Igasugune toetuste süsteem lõhnab vaid korruptsiooni järele 20 aastat tagasi oli mobiiltelefon paras kohver Mina küll ei julgeks 30 aastat tehnika arengut ennustada Väärt asjad leiavad ise tarbijad ilma poputamiseta

Elektriautodel saab olla tulevikku vaid siis, kui akude mahtuvus on nii heale tasemele arenenud, kus õise laadimisega saab autoga terve päeva sõita – pole ju tõsiselt võetav, et tööpäeva sees peab autojuht hakkama, nagu ennemuiste, 2-4 tunniseid „hobusemehe lõunaid“ pidama praeguse 2-4 minutise kütuse tankimise aja asemel. Sageli ka kodustes tingimustes pole alati võimalik lahendada akude laadimise probleemi, kui vaadata neid tuhandeid autosid, mis öösiti pargivad tänaval ümber majade. Kuidas nende laadimine peaks välja nägema? Aastaid tagasi tehti suurt reklaami vesinikautode tulevikule, aga kui keegi avastas, et vesinikautoga sõitmine on sama, mis pommi seljas sõitmine, siis jäädi kohe väga vakka.

Pauluse esimene kiri tessalooniklastele « 2

Apostel meenutab töö algust Tessaloonikas
1 Teie, vennad, teate ju meie tulekut teie juurde, et
see ei ole läinud tühja.
2 Kuigi me just enne, nagu te teate, olime kannatanud ja meid
teotati
Filippi linnas, andis Jumal meile siiski julguse kuulutada
Jumala evangeeliumi suure võitlusega.
3 Meie manitsused ei tulene eksitusest ega ebapuhtusest ega
pettusest.
4 Vastupidi, me räägime nõnda, nagu Jumal meid on arvanud
kõlblikuks, et usaldada meie kätte evangeelium: me ei räägi, et
meeldida inimestele, vaid Jumalale, kes meie südamed läbi katsub.
5 Sest nagu te teate, ei ole me kunagi tulnud lipitsevate kõnedega ega
ajendatuna ahnusest, Jumal on tunnistajaks.
6 Me ei otsi kiitust inimestelt, ei teilt ega muilt,
7 kuigi me kui Kristuse apostlid oleksime võinud olla tähtsad;
vaid me olime malbed teie keskel, nii nagu toitja ema hellitab oma
lapsi;
8 nõnda oleksime meiegi hellusest teie vastu andnud heameelega
teile mitte üksnes Jumala evangeeliumi, vaid ka oma hinge, kuna te
olite saanud meile armsaks.
9 Teie ju mäletate, vennad, meie vaeva ja pingutust! Töötades
ööd ja päevad, et mitte saada koormaks kellelegi teist, kuulutasime
teile Jumala evangeeliumi.

10 Teie ja Jumal olete tunnistajaks, kui vagalt ja õiglaselt ja
laitmatult me oleme käitunud teiega, kes te usute;
11 nagu te teate sedagi, kuidas me igaühte teie seast otsekui isa oma lapsi
12 julgustasime ja lohutasime ja keelitasime, et te elaksite
Jumala vääriliselt, kes teid kutsub oma kuningriiki ja kirkusse.

13 Ja seepärast me tänamegi alatasa Jumalat, et kui te meie käest
saite kuulda Jumala sõna, siis te ei võtnud seda vastu mitte inimeste
sõnana, vaid sellena, mida see tõepoolest on - Jumala sõnana, mis
on tegev ka teis, kes te usute.
14 Sest teie, vennad, olete saanud nende Kristuses
Jeesuses olevate Jumala koguduste järgijaiks, mis on Juudamaal, sest
teiegi olete saanud kannatada
oma suguvendade poolt, niisamuti nagu nemad juutide poolt,
15 kes tapsid ka Issanda Jeesuse ning prohvetid ja kiusasid meid
taga; nemad ei ole Jumalale meelepärased ja on kõigi inimeste vastased,
16 takistades meid rääkimast paganaile nende päästmiseks; nii
täidavad nad igati oma pattude mõõtu. Aga viha on jõudnud nende peale lõplikult.

Apostli soovist külastada Tessaloonikat uuesti
17 Meie aga, vennad, olles mõnda aega teist lahutatud
küll palge, mitte südame poolest, oleme suure igatsusega soovinud näha
teie palet.
18 Seepärast oleme tahtnud - mina, Paulus, küll rohkem kui
korra - tulla tagasi teie juurde, kuid saatan on meid takistanud.
19 Sest kes on meie lootus, meie rõõm, meie kiitlemise aupärg meie Issanda
Jeesuse Kristuse palge ees tema tulemisel kui mitte teie?
20 Jah, teie olete meie kirkus ja rõõm!

Pauluse esimene kiri tessalooniklastele « 2

Apostel meenutab töö algust Tessaloonikas
1 Teie, vennad, teate ju meie tulekut teie juurde, et
see ei ole läinud tühja.
2 Kuigi me just enne, nagu te teate, olime kannatanud ja meid
teotati
Filippi linnas, andis Jumal meile siiski julguse kuulutada
Jumala evangeeliumi suure võitlusega.
3 Meie manitsused ei tulene eksitusest ega ebapuhtusest ega
pettusest.
4 Vastupidi, me räägime nõnda, nagu Jumal meid on arvanud
kõlblikuks, et usaldada meie kätte evangeelium: me ei räägi, et
meeldida inimestele, vaid Jumalale, kes meie südamed läbi katsub.
5 Sest nagu te teate, ei ole me kunagi tulnud lipitsevate kõnedega ega
ajendatuna ahnusest, Jumal on tunnistajaks.
6 Me ei otsi kiitust inimestelt, ei teilt ega muilt,
7 kuigi me kui Kristuse apostlid oleksime võinud olla tähtsad;
vaid me olime malbed teie keskel, nii nagu toitja ema hellitab oma
lapsi;
8 nõnda oleksime meiegi hellusest teie vastu andnud heameelega
teile mitte üksnes Jumala evangeeliumi, vaid ka oma hinge, kuna te
olite saanud meile armsaks.
9 Teie ju mäletate, vennad, meie vaeva ja pingutust! Töötades
ööd ja päevad, et mitte saada koormaks kellelegi teist, kuulutasime
teile Jumala evangeeliumi.

10 Teie ja Jumal olete tunnistajaks, kui vagalt ja õiglaselt ja
laitmatult me oleme käitunud teiega, kes te usute;
11 nagu te teate sedagi, kuidas me igaühte teie seast otsekui isa oma lapsi
12 julgustasime ja lohutasime ja keelitasime, et te elaksite
Jumala vääriliselt, kes teid kutsub oma kuningriiki ja kirkusse.

13 Ja seepärast me tänamegi alatasa Jumalat, et kui te meie käest
saite kuulda Jumala sõna, siis te ei võtnud seda vastu mitte inimeste
sõnana, vaid sellena, mida see tõepoolest on - Jumala sõnana, mis
on tegev ka teis, kes te usute.
14 Sest teie, vennad, olete saanud nende Kristuses
Jeesuses olevate Jumala koguduste järgijaiks, mis on Juudamaal, sest
teiegi olete saanud kannatada
oma suguvendade poolt, niisamuti nagu nemad juutide poolt,
15 kes tapsid ka Issanda Jeesuse ning prohvetid ja kiusasid meid
taga; nemad ei ole Jumalale meelepärased ja on kõigi inimeste vastased,
16 takistades meid rääkimast paganaile nende päästmiseks; nii
täidavad nad igati oma pattude mõõtu. Aga viha on jõudnud nende peale lõplikult.

Apostli soovist külastada Tessaloonikat uuesti
17 Meie aga, vennad, olles mõnda aega teist lahutatud
küll palge, mitte südame poolest, oleme suure igatsusega soovinud näha
teie palet.
18 Seepärast oleme tahtnud - mina, Paulus, küll rohkem kui
korra - tulla tagasi teie juurde, kuid saatan on meid takistanud.
19 Sest kes on meie lootus, meie rõõm, meie kiitlemise aupärg meie Issanda
Jeesuse Kristuse palge ees tema tulemisel kui mitte teie?
20 Jah, teie olete meie kirkus ja rõõm!

Pauluse esimene kiri tessalooniklastele « 2

Apostel meenutab töö algust Tessaloonikas
1 Teie, vennad, teate ju meie tulekut teie juurde, et
see ei ole läinud tühja.
2 Kuigi me just enne, nagu te teate, olime kannatanud ja meid
teotati
Filippi linnas, andis Jumal meile siiski julguse kuulutada
Jumala evangeeliumi suure võitlusega.
3 Meie manitsused ei tulene eksitusest ega ebapuhtusest ega
pettusest.
4 Vastupidi, me räägime nõnda, nagu Jumal meid on arvanud
kõlblikuks, et usaldada meie kätte evangeelium: me ei räägi, et
meeldida inimestele, vaid Jumalale, kes meie südamed läbi katsub.
5 Sest nagu te teate, ei ole me kunagi tulnud lipitsevate kõnedega ega
ajendatuna ahnusest, Jumal on tunnistajaks.
6 Me ei otsi kiitust inimestelt, ei teilt ega muilt,
7 kuigi me kui Kristuse apostlid oleksime võinud olla tähtsad;
vaid me olime malbed teie keskel, nii nagu toitja ema hellitab oma
lapsi;
8 nõnda oleksime meiegi hellusest teie vastu andnud heameelega
teile mitte üksnes Jumala evangeeliumi, vaid ka oma hinge, kuna te
olite saanud meile armsaks.
9 Teie ju mäletate, vennad, meie vaeva ja pingutust! Töötades
ööd ja päevad, et mitte saada koormaks kellelegi teist, kuulutasime
teile Jumala evangeeliumi.

10 Teie ja Jumal olete tunnistajaks, kui vagalt ja õiglaselt ja
laitmatult me oleme käitunud teiega, kes te usute;
11 nagu te teate sedagi, kuidas me igaühte teie seast otsekui isa oma lapsi
12 julgustasime ja lohutasime ja keelitasime, et te elaksite
Jumala vääriliselt, kes teid kutsub oma kuningriiki ja kirkusse.

13 Ja seepärast me tänamegi alatasa Jumalat, et kui te meie käest
saite kuulda Jumala sõna, siis te ei võtnud seda vastu mitte inimeste
sõnana, vaid sellena, mida see tõepoolest on - Jumala sõnana, mis
on tegev ka teis, kes te usute.
14 Sest teie, vennad, olete saanud nende Kristuses
Jeesuses olevate Jumala koguduste järgijaiks, mis on Juudamaal, sest
teiegi olete saanud kannatada
oma suguvendade poolt, niisamuti nagu nemad juutide poolt,
15 kes tapsid ka Issanda Jeesuse ning prohvetid ja kiusasid meid
taga; nemad ei ole Jumalale meelepärased ja on kõigi inimeste vastased,
16 takistades meid rääkimast paganaile nende päästmiseks; nii
täidavad nad igati oma pattude mõõtu. Aga viha on jõudnud nende peale lõplikult.

Apostli soovist külastada Tessaloonikat uuesti
17 Meie aga, vennad, olles mõnda aega teist lahutatud
küll palge, mitte südame poolest, oleme suure igatsusega soovinud näha
teie palet.
18 Seepärast oleme tahtnud - mina, Paulus, küll rohkem kui
korra - tulla tagasi teie juurde, kuid saatan on meid takistanud.
19 Sest kes on meie lootus, meie rõõm, meie kiitlemise aupärg meie Issanda
Jeesuse Kristuse palge ees tema tulemisel kui mitte teie?
20 Jah, teie olete meie kirkus ja rõõm!

Pauluse esimene kiri tessalooniklastele « 2

Apostel meenutab töö algust Tessaloonikas
1 Teie, vennad, teate ju meie tulekut teie juurde, et
see ei ole läinud tühja.
2 Kuigi me just enne, nagu te teate, olime kannatanud ja meid
teotati
Filippi linnas, andis Jumal meile siiski julguse kuulutada
Jumala evangeeliumi suure võitlusega.
3 Meie manitsused ei tulene eksitusest ega ebapuhtusest ega
pettusest.
4 Vastupidi, me räägime nõnda, nagu Jumal meid on arvanud
kõlblikuks, et usaldada meie kätte evangeelium: me ei räägi, et
meeldida inimestele, vaid Jumalale, kes meie südamed läbi katsub.
5 Sest nagu te teate, ei ole me kunagi tulnud lipitsevate kõnedega ega
ajendatuna ahnusest, Jumal on tunnistajaks.
6 Me ei otsi kiitust inimestelt, ei teilt ega muilt,
7 kuigi me kui Kristuse apostlid oleksime võinud olla tähtsad;
vaid me olime malbed teie keskel, nii nagu toitja ema hellitab oma
lapsi;
8 nõnda oleksime meiegi hellusest teie vastu andnud heameelega
teile mitte üksnes Jumala evangeeliumi, vaid ka oma hinge, kuna te
olite saanud meile armsaks.
9 Teie ju mäletate, vennad, meie vaeva ja pingutust! Töötades
ööd ja päevad, et mitte saada koormaks kellelegi teist, kuulutasime
teile Jumala evangeeliumi.

10 Teie ja Jumal olete tunnistajaks, kui vagalt ja õiglaselt ja
laitmatult me oleme käitunud teiega, kes te usute;
11 nagu te teate sedagi, kuidas me igaühte teie seast otsekui isa oma lapsi
12 julgustasime ja lohutasime ja keelitasime, et te elaksite
Jumala vääriliselt, kes teid kutsub oma kuningriiki ja kirkusse.

13 Ja seepärast me tänamegi alatasa Jumalat, et kui te meie käest
saite kuulda Jumala sõna, siis te ei võtnud seda vastu mitte inimeste
sõnana, vaid sellena, mida see tõepoolest on - Jumala sõnana, mis
on tegev ka teis, kes te usute.
14 Sest teie, vennad, olete saanud nende Kristuses
Jeesuses olevate Jumala koguduste järgijaiks, mis on Juudamaal, sest
teiegi olete saanud kannatada
oma suguvendade poolt, niisamuti nagu nemad juutide poolt,
15 kes tapsid ka Issanda Jeesuse ning prohvetid ja kiusasid meid
taga; nemad ei ole Jumalale meelepärased ja on kõigi inimeste vastased,
16 takistades meid rääkimast paganaile nende päästmiseks; nii
täidavad nad igati oma pattude mõõtu. Aga viha on jõudnud nende peale lõplikult.

Apostli soovist külastada Tessaloonikat uuesti
17 Meie aga, vennad, olles mõnda aega teist lahutatud
küll palge, mitte südame poolest, oleme suure igatsusega soovinud näha
teie palet.
18 Seepärast oleme tahtnud - mina, Paulus, küll rohkem kui
korra - tulla tagasi teie juurde, kuid saatan on meid takistanud.
19 Sest kes on meie lootus, meie rõõm, meie kiitlemise aupärg meie Issanda
Jeesuse Kristuse palge ees tema tulemisel kui mitte teie?
20 Jah, teie olete meie kirkus ja rõõm!

Pauluse esimene kiri tessalooniklastele « 2

Apostel meenutab töö algust Tessaloonikas
1 Teie, vennad, teate ju meie tulekut teie juurde, et
see ei ole läinud tühja.
2 Kuigi me just enne, nagu te teate, olime kannatanud ja meid
teotati
Filippi linnas, andis Jumal meile siiski julguse kuulutada
Jumala evangeeliumi suure võitlusega.
3 Meie manitsused ei tulene eksitusest ega ebapuhtusest ega
pettusest.
4 Vastupidi, me räägime nõnda, nagu Jumal meid on arvanud
kõlblikuks, et usaldada meie kätte evangeelium: me ei räägi, et
meeldida inimestele, vaid Jumalale, kes meie südamed läbi katsub.
5 Sest nagu te teate, ei ole me kunagi tulnud lipitsevate kõnedega ega
ajendatuna ahnusest, Jumal on tunnistajaks.
6 Me ei otsi kiitust inimestelt, ei teilt ega muilt,
7 kuigi me kui Kristuse apostlid oleksime võinud olla tähtsad;
vaid me olime malbed teie keskel, nii nagu toitja ema hellitab oma
lapsi;
8 nõnda oleksime meiegi hellusest teie vastu andnud heameelega
teile mitte üksnes Jumala evangeeliumi, vaid ka oma hinge, kuna te
olite saanud meile armsaks.
9 Teie ju mäletate, vennad, meie vaeva ja pingutust! Töötades
ööd ja päevad, et mitte saada koormaks kellelegi teist, kuulutasime
teile Jumala evangeeliumi.

10 Teie ja Jumal olete tunnistajaks, kui vagalt ja õiglaselt ja
laitmatult me oleme käitunud teiega, kes te usute;
11 nagu te teate sedagi, kuidas me igaühte teie seast otsekui isa oma lapsi
12 julgustasime ja lohutasime ja keelitasime, et te elaksite
Jumala vääriliselt, kes teid kutsub oma kuningriiki ja kirkusse.

13 Ja seepärast me tänamegi alatasa Jumalat, et kui te meie käest
saite kuulda Jumala sõna, siis te ei võtnud seda vastu mitte inimeste
sõnana, vaid sellena, mida see tõepoolest on - Jumala sõnana, mis
on tegev ka teis, kes te usute.
14 Sest teie, vennad, olete saanud nende Kristuses
Jeesuses olevate Jumala koguduste järgijaiks, mis on Juudamaal, sest
teiegi olete saanud kannatada
oma suguvendade poolt, niisamuti nagu nemad juutide poolt,
15 kes tapsid ka Issanda Jeesuse ning prohvetid ja kiusasid meid
taga; nemad ei ole Jumalale meelepärased ja on kõigi inimeste vastased,
16 takistades meid rääkimast paganaile nende päästmiseks; nii
täidavad nad igati oma pattude mõõtu. Aga viha on jõudnud nende peale lõplikult.

Apostli soovist külastada Tessaloonikat uuesti
17 Meie aga, vennad, olles mõnda aega teist lahutatud
küll palge, mitte südame poolest, oleme suure igatsusega soovinud näha
teie palet.
18 Seepärast oleme tahtnud - mina, Paulus, küll rohkem kui
korra - tulla tagasi teie juurde, kuid saatan on meid takistanud.
19 Sest kes on meie lootus, meie rõõm, meie kiitlemise aupärg meie Issanda
Jeesuse Kristuse palge ees tema tulemisel kui mitte teie?
20 Jah, teie olete meie kirkus ja rõõm!

Pauluse esimene kiri tessalooniklastele « 2

Apostel meenutab töö algust Tessaloonikas
1 Teie, vennad, teate ju meie tulekut teie juurde, et
see ei ole läinud tühja.
2 Kuigi me just enne, nagu te teate, olime kannatanud ja meid
teotati
Filippi linnas, andis Jumal meile siiski julguse kuulutada
Jumala evangeeliumi suure võitlusega.
3 Meie manitsused ei tulene eksitusest ega ebapuhtusest ega
pettusest.
4 Vastupidi, me räägime nõnda, nagu Jumal meid on arvanud
kõlblikuks, et usaldada meie kätte evangeelium: me ei räägi, et
meeldida inimestele, vaid Jumalale, kes meie südamed läbi katsub.
5 Sest nagu te teate, ei ole me kunagi tulnud lipitsevate kõnedega ega
ajendatuna ahnusest, Jumal on tunnistajaks.
6 Me ei otsi kiitust inimestelt, ei teilt ega muilt,
7 kuigi me kui Kristuse apostlid oleksime võinud olla tähtsad;
vaid me olime malbed teie keskel, nii nagu toitja ema hellitab oma
lapsi;
8 nõnda oleksime meiegi hellusest teie vastu andnud heameelega
teile mitte üksnes Jumala evangeeliumi, vaid ka oma hinge, kuna te
olite saanud meile armsaks.
9 Teie ju mäletate, vennad, meie vaeva ja pingutust! Töötades
ööd ja päevad, et mitte saada koormaks kellelegi teist, kuulutasime
teile Jumala evangeeliumi.

10 Teie ja Jumal olete tunnistajaks, kui vagalt ja õiglaselt ja
laitmatult me oleme käitunud teiega, kes te usute;
11 nagu te teate sedagi, kuidas me igaühte teie seast otsekui isa oma lapsi
12 julgustasime ja lohutasime ja keelitasime, et te elaksite
Jumala vääriliselt, kes teid kutsub oma kuningriiki ja kirkusse.

13 Ja seepärast me tänamegi alatasa Jumalat, et kui te meie käest
saite kuulda Jumala sõna, siis te ei võtnud seda vastu mitte inimeste
sõnana, vaid sellena, mida see tõepoolest on - Jumala sõnana, mis
on tegev ka teis, kes te usute.
14 Sest teie, vennad, olete saanud nende Kristuses
Jeesuses olevate Jumala koguduste järgijaiks, mis on Juudamaal, sest
teiegi olete saanud kannatada
oma suguvendade poolt, niisamuti nagu nemad juutide poolt,
15 kes tapsid ka Issanda Jeesuse ning prohvetid ja kiusasid meid
taga; nemad ei ole Jumalale meelepärased ja on kõigi inimeste vastased,
16 takistades meid rääkimast paganaile nende päästmiseks; nii
täidavad nad igati oma pattude mõõtu. Aga viha on jõudnud nende peale lõplikult.

Apostli soovist külastada Tessaloonikat uuesti
17 Meie aga, vennad, olles mõnda aega teist lahutatud
küll palge, mitte südame poolest, oleme suure igatsusega soovinud näha
teie palet.
18 Seepärast oleme tahtnud - mina, Paulus, küll rohkem kui
korra - tulla tagasi teie juurde, kuid saatan on meid takistanud.
19 Sest kes on meie lootus, meie rõõm, meie kiitlemise aupärg meie Issanda
Jeesuse Kristuse palge ees tema tulemisel kui mitte teie?
20 Jah, teie olete meie kirkus ja rõõm!

Pauluse esimene kiri tessalooniklastele « 2

Apostel meenutab töö algust Tessaloonikas
1 Teie, vennad, teate ju meie tulekut teie juurde, et
see ei ole läinud tühja.
2 Kuigi me just enne, nagu te teate, olime kannatanud ja meid
teotati
Filippi linnas, andis Jumal meile siiski julguse kuulutada
Jumala evangeeliumi suure võitlusega.
3 Meie manitsused ei tulene eksitusest ega ebapuhtusest ega
pettusest.
4 Vastupidi, me räägime nõnda, nagu Jumal meid on arvanud
kõlblikuks, et usaldada meie kätte evangeelium: me ei räägi, et
meeldida inimestele, vaid Jumalale, kes meie südamed läbi katsub.
5 Sest nagu te teate, ei ole me kunagi tulnud lipitsevate kõnedega ega
ajendatuna ahnusest, Jumal on tunnistajaks.
6 Me ei otsi kiitust inimestelt, ei teilt ega muilt,
7 kuigi me kui Kristuse apostlid oleksime võinud olla tähtsad;
vaid me olime malbed teie keskel, nii nagu toitja ema hellitab oma
lapsi;
8 nõnda oleksime meiegi hellusest teie vastu andnud heameelega
teile mitte üksnes Jumala evangeeliumi, vaid ka oma hinge, kuna te
olite saanud meile armsaks.
9 Teie ju mäletate, vennad, meie vaeva ja pingutust! Töötades
ööd ja päevad, et mitte saada koormaks kellelegi teist, kuulutasime
teile Jumala evangeeliumi.

10 Teie ja Jumal olete tunnistajaks, kui vagalt ja õiglaselt ja
laitmatult me oleme käitunud teiega, kes te usute;
11 nagu te teate sedagi, kuidas me igaühte teie seast otsekui isa oma lapsi
12 julgustasime ja lohutasime ja keelitasime, et te elaksite
Jumala vääriliselt, kes teid kutsub oma kuningriiki ja kirkusse.

13 Ja seepärast me tänamegi alatasa Jumalat, et kui te meie käest
saite kuulda Jumala sõna, siis te ei võtnud seda vastu mitte inimeste
sõnana, vaid sellena, mida see tõepoolest on - Jumala sõnana, mis
on tegev ka teis, kes te usute.
14 Sest teie, vennad, olete saanud nende Kristuses
Jeesuses olevate Jumala koguduste järgijaiks, mis on Juudamaal, sest
teiegi olete saanud kannatada
oma suguvendade poolt, niisamuti nagu nemad juutide poolt,
15 kes tapsid ka Issanda Jeesuse ning prohvetid ja kiusasid meid
taga; nemad ei ole Jumalale meelepärased ja on kõigi inimeste vastased,
16 takistades meid rääkimast paganaile nende päästmiseks; nii
täidavad nad igati oma pattude mõõtu. Aga viha on jõudnud nende peale lõplikult.

Apostli soovist külastada Tessaloonikat uuesti
17 Meie aga, vennad, olles mõnda aega teist lahutatud
küll palge, mitte südame poolest, oleme suure igatsusega soovinud näha
teie palet.
18 Seepärast oleme tahtnud - mina, Paulus, küll rohkem kui
korra - tulla tagasi teie juurde, kuid saatan on meid takistanud.
19 Sest kes on meie lootus, meie rõõm, meie kiitlemise aupärg meie Issanda
Jeesuse Kristuse palge ees tema tulemisel kui mitte teie?
20 Jah, teie olete meie kirkus ja rõõm!

Pauluse esimene kiri tessalooniklastele « 2

Apostel meenutab töö algust Tessaloonikas
1 Teie, vennad, teate ju meie tulekut teie juurde, et
see ei ole läinud tühja.
2 Kuigi me just enne, nagu te teate, olime kannatanud ja meid
teotati
Filippi linnas, andis Jumal meile siiski julguse kuulutada
Jumala evangeeliumi suure võitlusega.
3 Meie manitsused ei tulene eksitusest ega ebapuhtusest ega
pettusest.
4 Vastupidi, me räägime nõnda, nagu Jumal meid on arvanud
kõlblikuks, et usaldada meie kätte evangeelium: me ei räägi, et
meeldida inimestele, vaid Jumalale, kes meie südamed läbi katsub.
5 Sest nagu te teate, ei ole me kunagi tulnud lipitsevate kõnedega ega
ajendatuna ahnusest, Jumal on tunnistajaks.
6 Me ei otsi kiitust inimestelt, ei teilt ega muilt,
7 kuigi me kui Kristuse apostlid oleksime võinud olla tähtsad;
vaid me olime malbed teie keskel, nii nagu toitja ema hellitab oma
lapsi;
8 nõnda oleksime meiegi hellusest teie vastu andnud heameelega
teile mitte üksnes Jumala evangeeliumi, vaid ka oma hinge, kuna te
olite saanud meile armsaks.
9 Teie ju mäletate, vennad, meie vaeva ja pingutust! Töötades
ööd ja päevad, et mitte saada koormaks kellelegi teist, kuulutasime
teile Jumala evangeeliumi.

10 Teie ja Jumal olete tunnistajaks, kui vagalt ja õiglaselt ja
laitmatult me oleme käitunud teiega, kes te usute;
11 nagu te teate sedagi, kuidas me igaühte teie seast otsekui isa oma lapsi
12 julgustasime ja lohutasime ja keelitasime, et te elaksite
Jumala vääriliselt, kes teid kutsub oma kuningriiki ja kirkusse.

13 Ja seepärast me tänamegi alatasa Jumalat, et kui te meie käest
saite kuulda Jumala sõna, siis te ei võtnud seda vastu mitte inimeste
sõnana, vaid sellena, mida see tõepoolest on - Jumala sõnana, mis
on tegev ka teis, kes te usute.
14 Sest teie, vennad, olete saanud nende Kristuses
Jeesuses olevate Jumala koguduste järgijaiks, mis on Juudamaal, sest
teiegi olete saanud kannatada
oma suguvendade poolt, niisamuti nagu nemad juutide poolt,
15 kes tapsid ka Issanda Jeesuse ning prohvetid ja kiusasid meid
taga; nemad ei ole Jumalale meelepärased ja on kõigi inimeste vastased,
16 takistades meid rääkimast paganaile nende päästmiseks; nii
täidavad nad igati oma pattude mõõtu. Aga viha on jõudnud nende peale lõplikult.

Apostli soovist külastada Tessaloonikat uuesti
17 Meie aga, vennad, olles mõnda aega teist lahutatud
küll palge, mitte südame poolest, oleme suure igatsusega soovinud näha
teie palet.
18 Seepärast oleme tahtnud - mina, Paulus, küll rohkem kui
korra - tulla tagasi teie juurde, kuid saatan on meid takistanud.
19 Sest kes on meie lootus, meie rõõm, meie kiitlemise aupärg meie Issanda
Jeesuse Kristuse palge ees tema tulemisel kui mitte teie?
20 Jah, teie olete meie kirkus ja rõõm!

Pauluse esimene kiri tessalooniklastele « 2

Apostel meenutab töö algust Tessaloonikas
1 Teie, vennad, teate ju meie tulekut teie juurde, et
see ei ole läinud tühja.
2 Kuigi me just enne, nagu te teate, olime kannatanud ja meid
teotati
Filippi linnas, andis Jumal meile siiski julguse kuulutada
Jumala evangeeliumi suure võitlusega.
3 Meie manitsused ei tulene eksitusest ega ebapuhtusest ega
pettusest.
4 Vastupidi, me räägime nõnda, nagu Jumal meid on arvanud
kõlblikuks, et usaldada meie kätte evangeelium: me ei räägi, et
meeldida inimestele, vaid Jumalale, kes meie südamed läbi katsub.
5 Sest nagu te teate, ei ole me kunagi tulnud lipitsevate kõnedega ega
ajendatuna ahnusest, Jumal on tunnistajaks.
6 Me ei otsi kiitust inimestelt, ei teilt ega muilt,
7 kuigi me kui Kristuse apostlid oleksime võinud olla tähtsad;
vaid me olime malbed teie keskel, nii nagu toitja ema hellitab oma
lapsi;
8 nõnda oleksime meiegi hellusest teie vastu andnud heameelega
teile mitte üksnes Jumala evangeeliumi, vaid ka oma hinge, kuna te
olite saanud meile armsaks.
9 Teie ju mäletate, vennad, meie vaeva ja pingutust! Töötades
ööd ja päevad, et mitte saada koormaks kellelegi teist, kuulutasime
teile Jumala evangeeliumi.

10 Teie ja Jumal olete tunnistajaks, kui vagalt ja õiglaselt ja
laitmatult me oleme käitunud teiega, kes te usute;
11 nagu te teate sedagi, kuidas me igaühte teie seast otsekui isa oma lapsi
12 julgustasime ja lohutasime ja keelitasime, et te elaksite
Jumala vääriliselt, kes teid kutsub oma kuningriiki ja kirkusse.

13 Ja seepärast me tänamegi alatasa Jumalat, et kui te meie käest
saite kuulda Jumala sõna, siis te ei võtnud seda vastu mitte inimeste
sõnana, vaid sellena, mida see tõepoolest on - Jumala sõnana, mis
on tegev ka teis, kes te usute.
14 Sest teie, vennad, olete saanud nende Kristuses
Jeesuses olevate Jumala koguduste järgijaiks, mis on Juudamaal, sest
teiegi olete saanud kannatada
oma suguvendade poolt, niisamuti nagu nemad juutide poolt,
15 kes tapsid ka Issanda Jeesuse ning prohvetid ja kiusasid meid
taga; nemad ei ole Jumalale meelepärased ja on kõigi inimeste vastased,
16 takistades meid rääkimast paganaile nende päästmiseks; nii
täidavad nad igati oma pattude mõõtu. Aga viha on jõudnud nende peale lõplikult.

Apostli soovist külastada Tessaloonikat uuesti
17 Meie aga, vennad, olles mõnda aega teist lahutatud
küll palge, mitte südame poolest, oleme suure igatsusega soovinud näha
teie palet.
18 Seepärast oleme tahtnud - mina, Paulus, küll rohkem kui
korra - tulla tagasi teie juurde, kuid saatan on meid takistanud.
19 Sest kes on meie lootus, meie rõõm, meie kiitlemise aupärg meie Issanda
Jeesuse Kristuse palge ees tema tulemisel kui mitte teie?
20 Jah, teie olete meie kirkus ja rõõm!

Pauluse esimene kiri tessalooniklastele « 2

Apostel meenutab töö algust Tessaloonikas
1 Teie, vennad, teate ju meie tulekut teie juurde, et
see ei ole läinud tühja.
2 Kuigi me just enne, nagu te teate, olime kannatanud ja meid
teotati
Filippi linnas, andis Jumal meile siiski julguse kuulutada
Jumala evangeeliumi suure võitlusega.
3 Meie manitsused ei tulene eksitusest ega ebapuhtusest ega
pettusest.
4 Vastupidi, me räägime nõnda, nagu Jumal meid on arvanud
kõlblikuks, et usaldada meie kätte evangeelium: me ei räägi, et
meeldida inimestele, vaid Jumalale, kes meie südamed läbi katsub.
5 Sest nagu te teate, ei ole me kunagi tulnud lipitsevate kõnedega ega
ajendatuna ahnusest, Jumal on tunnistajaks.
6 Me ei otsi kiitust inimestelt, ei teilt ega muilt,
7 kuigi me kui Kristuse apostlid oleksime võinud olla tähtsad;
vaid me olime malbed teie keskel, nii nagu toitja ema hellitab oma
lapsi;
8 nõnda oleksime meiegi hellusest teie vastu andnud heameelega
teile mitte üksnes Jumala evangeeliumi, vaid ka oma hinge, kuna te
olite saanud meile armsaks.
9 Teie ju mäletate, vennad, meie vaeva ja pingutust! Töötades
ööd ja päevad, et mitte saada koormaks kellelegi teist, kuulutasime
teile Jumala evangeeliumi.

10 Teie ja Jumal olete tunnistajaks, kui vagalt ja õiglaselt ja
laitmatult me oleme käitunud teiega, kes te usute;
11 nagu te teate sedagi, kuidas me igaühte teie seast otsekui isa oma lapsi
12 julgustasime ja lohutasime ja keelitasime, et te elaksite
Jumala vääriliselt, kes teid kutsub oma kuningriiki ja kirkusse.

13 Ja seepärast me tänamegi alatasa Jumalat, et kui te meie käest
saite kuulda Jumala sõna, siis te ei võtnud seda vastu mitte inimeste
sõnana, vaid sellena, mida see tõepoolest on - Jumala sõnana, mis
on tegev ka teis, kes te usute.
14 Sest teie, vennad, olete saanud nende Kristuses
Jeesuses olevate Jumala koguduste järgijaiks, mis on Juudamaal, sest
teiegi olete saanud kannatada
oma suguvendade poolt, niisamuti nagu nemad juutide poolt,
15 kes tapsid ka Issanda Jeesuse ning prohvetid ja kiusasid meid
taga; nemad ei ole Jumalale meelepärased ja on kõigi inimeste vastased,
16 takistades meid rääkimast paganaile nende päästmiseks; nii
täidavad nad igati oma pattude mõõtu. Aga viha on jõudnud nende peale lõplikult.

Apostli soovist külastada Tessaloonikat uuesti
17 Meie aga, vennad, olles mõnda aega teist lahutatud
küll palge, mitte südame poolest, oleme suure igatsusega soovinud näha
teie palet.
18 Seepärast oleme tahtnud - mina, Paulus, küll rohkem kui
korra - tulla tagasi teie juurde, kuid saatan on meid takistanud.
19 Sest kes on meie lootus, meie rõõm, meie kiitlemise aupärg meie Issanda
Jeesuse Kristuse palge ees tema tulemisel kui mitte teie?
20 Jah, teie olete meie kirkus ja rõõm!

Pauluse esimene kiri tessalooniklastele « 2

Apostel meenutab töö algust Tessaloonikas
1 Teie, vennad, teate ju meie tulekut teie juurde, et
see ei ole läinud tühja.
2 Kuigi me just enne, nagu te teate, olime kannatanud ja meid
teotati
Filippi linnas, andis Jumal meile siiski julguse kuulutada
Jumala evangeeliumi suure võitlusega.
3 Meie manitsused ei tulene eksitusest ega ebapuhtusest ega
pettusest.
4 Vastupidi, me räägime nõnda, nagu Jumal meid on arvanud
kõlblikuks, et usaldada meie kätte evangeelium: me ei räägi, et
meeldida inimestele, vaid Jumalale, kes meie südamed läbi katsub.
5 Sest nagu te teate, ei ole me kunagi tulnud lipitsevate kõnedega ega
ajendatuna ahnusest, Jumal on tunnistajaks.
6 Me ei otsi kiitust inimestelt, ei teilt ega muilt,
7 kuigi me kui Kristuse apostlid oleksime võinud olla tähtsad;
vaid me olime malbed teie keskel, nii nagu toitja ema hellitab oma
lapsi;
8 nõnda oleksime meiegi hellusest teie vastu andnud heameelega
teile mitte üksnes Jumala evangeeliumi, vaid ka oma hinge, kuna te
olite saanud meile armsaks.
9 Teie ju mäletate, vennad, meie vaeva ja pingutust! Töötades
ööd ja päevad, et mitte saada koormaks kellelegi teist, kuulutasime
teile Jumala evangeeliumi.

10 Teie ja Jumal olete tunnistajaks, kui vagalt ja õiglaselt ja
laitmatult me oleme käitunud teiega, kes te usute;
11 nagu te teate sedagi, kuidas me igaühte teie seast otsekui isa oma lapsi
12 julgustasime ja lohutasime ja keelitasime, et te elaksite
Jumala vääriliselt, kes teid kutsub oma kuningriiki ja kirkusse.

13 Ja seepärast me tänamegi alatasa Jumalat, et kui te meie käest
saite kuulda Jumala sõna, siis te ei võtnud seda vastu mitte inimeste
sõnana, vaid sellena, mida see tõepoolest on - Jumala sõnana, mis
on tegev ka teis, kes te usute.
14 Sest teie, vennad, olete saanud nende Kristuses
Jeesuses olevate Jumala koguduste järgijaiks, mis on Juudamaal, sest
teiegi olete saanud kannatada
oma suguvendade poolt, niisamuti nagu nemad juutide poolt,
15 kes tapsid ka Issanda Jeesuse ning prohvetid ja kiusasid meid
taga; nemad ei ole Jumalale meelepärased ja on kõigi inimeste vastased,
16 takistades meid rääkimast paganaile nende päästmiseks; nii
täidavad nad igati oma pattude mõõtu. Aga viha on jõudnud nende peale lõplikult.

Apostli soovist külastada Tessaloonikat uuesti
17 Meie aga, vennad, olles mõnda aega teist lahutatud
küll palge, mitte südame poolest, oleme suure igatsusega soovinud näha
teie palet.
18 Seepärast oleme tahtnud - mina, Paulus, küll rohkem kui
korra - tulla tagasi teie juurde, kuid saatan on meid takistanud.
19 Sest kes on meie lootus, meie rõõm, meie kiitlemise aupärg meie Issanda
Jeesuse Kristuse palge ees tema tulemisel kui mitte teie?
20 Jah, teie olete meie kirkus ja rõõm!

Pauluse esimene kiri tessalooniklastele « 2

Apostel meenutab töö algust Tessaloonikas
1 Teie, vennad, teate ju meie tulekut teie juurde, et
see ei ole läinud tühja.
2 Kuigi me just enne, nagu te teate, olime kannatanud ja meid
teotati
Filippi linnas, andis Jumal meile siiski julguse kuulutada
Jumala evangeeliumi suure võitlusega.
3 Meie manitsused ei tulene eksitusest ega ebapuhtusest ega
pettusest.
4 Vastupidi, me räägime nõnda, nagu Jumal meid on arvanud
kõlblikuks, et usaldada meie kätte evangeelium: me ei räägi, et
meeldida inimestele, vaid Jumalale, kes meie südamed läbi katsub.
5 Sest nagu te teate, ei ole me kunagi tulnud lipitsevate kõnedega ega
ajendatuna ahnusest, Jumal on tunnistajaks.
6 Me ei otsi kiitust inimestelt, ei teilt ega muilt,
7 kuigi me kui Kristuse apostlid oleksime võinud olla tähtsad;
vaid me olime malbed teie keskel, nii nagu toitja ema hellitab oma
lapsi;
8 nõnda oleksime meiegi hellusest teie vastu andnud heameelega
teile mitte üksnes Jumala evangeeliumi, vaid ka oma hinge, kuna te
olite saanud meile armsaks.
9 Teie ju mäletate, vennad, meie vaeva ja pingutust! Töötades
ööd ja päevad, et mitte saada koormaks kellelegi teist, kuulutasime
teile Jumala evangeeliumi.

10 Teie ja Jumal olete tunnistajaks, kui vagalt ja õiglaselt ja
laitmatult me oleme käitunud teiega, kes te usute;
11 nagu te teate sedagi, kuidas me igaühte teie seast otsekui isa oma lapsi
12 julgustasime ja lohutasime ja keelitasime, et te elaksite
Jumala vääriliselt, kes teid kutsub oma kuningriiki ja kirkusse.

13 Ja seepärast me tänamegi alatasa Jumalat, et kui te meie käest
saite kuulda Jumala sõna, siis te ei võtnud seda vastu mitte inimeste
sõnana, vaid sellena, mida see tõepoolest on - Jumala sõnana, mis
on tegev ka teis, kes te usute.
14 Sest teie, vennad, olete saanud nende Kristuses
Jeesuses olevate Jumala koguduste järgijaiks, mis on Juudamaal, sest
teiegi olete saanud kannatada
oma suguvendade poolt, niisamuti nagu nemad juutide poolt,
15 kes tapsid ka Issanda Jeesuse ning prohvetid ja kiusasid meid
taga; nemad ei ole Jumalale meelepärased ja on kõigi inimeste vastased,
16 takistades meid rääkimast paganaile nende päästmiseks; nii
täidavad nad igati oma pattude mõõtu. Aga viha on jõudnud nende peale lõplikult.

Apostli soovist külastada Tessaloonikat uuesti
17 Meie aga, vennad, olles mõnda aega teist lahutatud
küll palge, mitte südame poolest, oleme suure igatsusega soovinud näha
teie palet.
18 Seepärast oleme tahtnud - mina, Paulus, küll rohkem kui
korra - tulla tagasi teie juurde, kuid saatan on meid takistanud.
19 Sest kes on meie lootus, meie rõõm, meie kiitlemise aupärg meie Issanda
Jeesuse Kristuse palge ees tema tulemisel kui mitte teie?
20 Jah, teie olete meie kirkus ja rõõm!

Pauluse esimene kiri tessalooniklastele « 2

Apostel meenutab töö algust Tessaloonikas
1 Teie, vennad, teate ju meie tulekut teie juurde, et
see ei ole läinud tühja.
2 Kuigi me just enne, nagu te teate, olime kannatanud ja meid
teotati
Filippi linnas, andis Jumal meile siiski julguse kuulutada
Jumala evangeeliumi suure võitlusega.
3 Meie manitsused ei tulene eksitusest ega ebapuhtusest ega
pettusest.
4 Vastupidi, me räägime nõnda, nagu Jumal meid on arvanud
kõlblikuks, et usaldada meie kätte evangeelium: me ei räägi, et
meeldida inimestele, vaid Jumalale, kes meie südamed läbi katsub.
5 Sest nagu te teate, ei ole me kunagi tulnud lipitsevate kõnedega ega
ajendatuna ahnusest, Jumal on tunnistajaks.
6 Me ei otsi kiitust inimestelt, ei teilt ega muilt,
7 kuigi me kui Kristuse apostlid oleksime võinud olla tähtsad;
vaid me olime malbed teie keskel, nii nagu toitja ema hellitab oma
lapsi;
8 nõnda oleksime meiegi hellusest teie vastu andnud heameelega
teile mitte üksnes Jumala evangeeliumi, vaid ka oma hinge, kuna te
olite saanud meile armsaks.
9 Teie ju mäletate, vennad, meie vaeva ja pingutust! Töötades
ööd ja päevad, et mitte saada koormaks kellelegi teist, kuulutasime
teile Jumala evangeeliumi.

10 Teie ja Jumal olete tunnistajaks, kui vagalt ja õiglaselt ja
laitmatult me oleme käitunud teiega, kes te usute;
11 nagu te teate sedagi, kuidas me igaühte teie seast otsekui isa oma lapsi
12 julgustasime ja lohutasime ja keelitasime, et te elaksite
Jumala vääriliselt, kes teid kutsub oma kuningriiki ja kirkusse.

13 Ja seepärast me tänamegi alatasa Jumalat, et kui te meie käest
saite kuulda Jumala sõna, siis te ei võtnud seda vastu mitte inimeste
sõnana, vaid sellena, mida see tõepoolest on - Jumala sõnana, mis
on tegev ka teis, kes te usute.
14 Sest teie, vennad, olete saanud nende Kristuses
Jeesuses olevate Jumala koguduste järgijaiks, mis on Juudamaal, sest
teiegi olete saanud kannatada
oma suguvendade poolt, niisamuti nagu nemad juutide poolt,
15 kes tapsid ka Issanda Jeesuse ning prohvetid ja kiusasid meid
taga; nemad ei ole Jumalale meelepärased ja on kõigi inimeste vastased,
16 takistades meid rääkimast paganaile nende päästmiseks; nii
täidavad nad igati oma pattude mõõtu. Aga viha on jõudnud nende peale lõplikult.

Apostli soovist külastada Tessaloonikat uuesti
17 Meie aga, vennad, olles mõnda aega teist lahutatud
küll palge, mitte südame poolest, oleme suure igatsusega soovinud näha
teie palet.
18 Seepärast oleme tahtnud - mina, Paulus, küll rohkem kui
korra - tulla tagasi teie juurde, kuid saatan on meid takistanud.
19 Sest kes on meie lootus, meie rõõm, meie kiitlemise aupärg meie Issanda
Jeesuse Kristuse palge ees tema tulemisel kui mitte teie?
20 Jah, teie olete meie kirkus ja rõõm!

Pauluse esimene kiri tessalooniklastele « 2

Apostel meenutab töö algust Tessaloonikas
1 Teie, vennad, teate ju meie tulekut teie juurde, et
see ei ole läinud tühja.
2 Kuigi me just enne, nagu te teate, olime kannatanud ja meid
teotati
Filippi linnas, andis Jumal meile siiski julguse kuulutada
Jumala evangeeliumi suure võitlusega.
3 Meie manitsused ei tulene eksitusest ega ebapuhtusest ega
pettusest.
4 Vastupidi, me räägime nõnda, nagu Jumal meid on arvanud
kõlblikuks, et usaldada meie kätte evangeelium: me ei räägi, et
meeldida inimestele, vaid Jumalale, kes meie südamed läbi katsub.
5 Sest nagu te teate, ei ole me kunagi tulnud lipitsevate kõnedega ega
ajendatuna ahnusest, Jumal on tunnistajaks.
6 Me ei otsi kiitust inimestelt, ei teilt ega muilt,
7 kuigi me kui Kristuse apostlid oleksime võinud olla tähtsad;
vaid me olime malbed teie keskel, nii nagu toitja ema hellitab oma
lapsi;
8 nõnda oleksime meiegi hellusest teie vastu andnud heameelega
teile mitte üksnes Jumala evangeeliumi, vaid ka oma hinge, kuna te
olite saanud meile armsaks.
9 Teie ju mäletate, vennad, meie vaeva ja pingutust! Töötades
ööd ja päevad, et mitte saada koormaks kellelegi teist, kuulutasime
teile Jumala evangeeliumi.

10 Teie ja Jumal olete tunnistajaks, kui vagalt ja õiglaselt ja
laitmatult me oleme käitunud teiega, kes te usute;
11 nagu te teate sedagi, kuidas me igaühte teie seast otsekui isa oma lapsi
12 julgustasime ja lohutasime ja keelitasime, et te elaksite
Jumala vääriliselt, kes teid kutsub oma kuningriiki ja kirkusse.

13 Ja seepärast me tänamegi alatasa Jumalat, et kui te meie käest
saite kuulda Jumala sõna, siis te ei võtnud seda vastu mitte inimeste
sõnana, vaid sellena, mida see tõepoolest on - Jumala sõnana, mis
on tegev ka teis, kes te usute.
14 Sest teie, vennad, olete saanud nende Kristuses
Jeesuses olevate Jumala koguduste järgijaiks, mis on Juudamaal, sest
teiegi olete saanud kannatada
oma suguvendade poolt, niisamuti nagu nemad juutide poolt,
15 kes tapsid ka Issanda Jeesuse ning prohvetid ja kiusasid meid
taga; nemad ei ole Jumalale meelepärased ja on kõigi inimeste vastased,
16 takistades meid rääkimast paganaile nende päästmiseks; nii
täidavad nad igati oma pattude mõõtu. Aga viha on jõudnud nende peale lõplikult.

Apostli soovist külastada Tessaloonikat uuesti
17 Meie aga, vennad, olles mõnda aega teist lahutatud
küll palge, mitte südame poolest, oleme suure igatsusega soovinud näha
teie palet.
18 Seepärast oleme tahtnud - mina, Paulus, küll rohkem kui
korra - tulla tagasi teie juurde, kuid saatan on meid takistanud.
19 Sest kes on meie lootus, meie rõõm, meie kiitlemise aupärg meie Issanda
Jeesuse Kristuse palge ees tema tulemisel kui mitte teie?
20 Jah, teie olete meie kirkus ja rõõm!