13. juuni 2018
23 (1104)
Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus Kesknädal jätab endale õiguse kommentaare tsenseerida 
Läbi punase öö
Feja Räim
2004-04-08 18:40:53
Mäletan esimest VOA eestikeelset saadet, olin siis 4
aastane ja elasime Penijõel. Ma ei mäleta, kas Laitse mast
oli juba pikali aetud või oli see veel alles, aga midagi me
ikka kuulsime. Kummaline, aga kõik teadsid, et VOA saade
tuleb. Ja tuligi. Üllatus oli muidugi ülim. Oli pime õhtune
aeg. Meie vana Philpsi RET-i ekraan, mille sisu mu kaval
isa (Muide, just Larssoniga ühest suguvõsast) oli läbi kogu
selle paksu supi jälle kusagilt konfiskeeritud tavaari
hulgast kätte saanud, nägi oma kollase-punase-rohelises
tulesäras väga pidulik välja. Mida seal räägiti, seda ma ei
mäleta, aga mu ema ja isa vist küll ei uskunud, et kõik nii
jääbki. Kõiki saateid me ei kuulanud, aga peaaegu kõiki
küll. Kui segaja peal oli, mängis raadio sellegipoolest
saate algusest lõpuni maha.
Vello Ederma, Washington
2004-04-09 04:48:01
Aitäh, Feja Räim! Olen VOA mälestustest väga huvitatud ja
alati, kui Eestis olen ja nimetan, et olin VOAs,
tuletatakse meelde, kuidas ja miks kuulati. Ise olin
osaline kaastööline aastast 1954 (kui olin ülikoolis) ja
aastast 1960 olin täisjõud. Olin uudiste toimetaja ning
peatoimetaja ja hiljem Euroopa osakonna asejuhataja - mulle
allusid kõik euroopa saated, kaasa arvatud balti saated.
Pensionär aastast 1994, kuid olin ka peale seda tihti
ühenduses. Suurema osa oma karjäärist olin juhtivatel
kohtadel. Loen VOAd oma elutööks.
dein
2005-08-14 22:24:32
laitse mast võiks jääda mälestuseks
dein
2005-10-07 14:17:31
aitäh voa mälestustest
|
