Kes on represseeritud sundüürnikud?

Teatavasti on üks sellest inimsordist need eestlased, keda kaaseestlased-sundomanikud tõstsid eluasemest välja tänutäheks selle eest, et keegi oli pool sajandit hoidnud alal nende otseste või kaugete eellaste poolt maha jäetud vara (maja või korterit).

Sundüürnik = soodusüürnik

Ja milles see soodustus seisnes?

http://www.kodueest.ee/
Omandireformist lähemalt.

Miks meil haletsetakse sundüürnikke? Keegi pole teatavasti pidanud kuuse alla kolima (iga kuusealune on ju püha eraomand!). Haletsegem hoopis õnnetuid sundomanikke! Mõelda vaid, milline mure neile kui kunagiste omanike järglastele või lehmalellepoegadele selga sadas! Paljud päästsid end kohe soovimatu varataaga mahamüümisega, kuid mõnel õnnetul tuleb veel hakata maksma trahvi omandisse hoolimatu suhtumise pärast. Ehk peaks algatama üldrahvaliku korjanduse sundomanike abistamiseks? Eetiline suhtumine peaks ikka koputama meie süametunnistusele...

Mis teemal seekordne konverents toimub? Mis on saanud nendest mõne aasta eest vormistatud sundüürnike avaldustest?

Sundüürnike avaldusi Euroopa kohtusse viinud salakuller kadus jäljetult. Õnneks sai uus ports teele saadetud Anna Maria Galojaniga, kes selleks otstarbeks aegsasti XXXL pesu varus.

Vastus eelmisele
Ei ole kadunud midagi ollakse, järjekorras,oodatakse otsust.Miks arvad et kõike peaks avalikustama,et siis karvane käsi saaks üritusele vee peale tõmmata?

Miks ei ehita linn munitsipaalmaju Kalamajja, Pelgulinna, Kassisabasse ja Kadriorgu st. neisse linnaosadesse, kus sundüürnikud elasid ja elada tahavad? Lasnamäe, Kopli ja Iru las jäävad neile, kes oma kodutuses ka ise veidi süüdi on. Ja miks peab pikisilmi mingit konverentsi ootama? Kas Keskerakonna kodulehel või Tallinna Arengukavas ei võiks sundüürnike küsimuse lahendusprogramm kõigile tutvumiseks näha olla?

...sest seda EI TAHETA.On ju nii hea korraldada konverentse,hoida inimesi oma löa otsas.Koguda inimestelt ankeete,mis nendest saanud on ei anta vastuseid.Mis on kahe konverentsil vahel tehtud kas on edasiminekut-seda pole räägitud.On vaid kuulda ühte ja sama.Üürnike Ühenduse etteotsa ei taheta panna värsket verd ja siis lõpuks on nii nagu on.Kriitikat ei taluta,on ära võetud kommenteerimise võimalus pean silmas kodueest.ee.Aga kriitikat on vaja et saaks edasi minna,kahjuks sellest ei saada aru.

End meeletuses salvas Eestimaa
Vend pimesi meil valas venna verd.
Järsk isa ennatlikult mõrvas poja,
Poeg käsku täites tappis oma isa ...

Omandireform näitas ilmekalt, et Eestis mingit Nõukogude okupatsiooni polnud ja omandireformi valdkonnas Eestis, on Eesti ise Nõukogude Liidu õigusjärglane.

Keegi küsis, miks ei ehitatud munitsipaalmaju Koplisse ega Pelgulinna - aga sellepärast, et Kopli ja Pelgulinn, kus olid valdavalt 1940. a eramajad ja eramaa, tagastati pea 100 protsnediga kinnistute kaupa. Linnal ei ole seal suutäitki maad.

Linnal oli maad ainult Lasnamäel, ja ka paar omandit endiste ühikate näol Koplis, mis ju ka renoveeriti munitsipaalmajadeks - tänavanimesid ei mäleta, aga üks on nt see, kus elab endine riigkogu (IRL) liige ja praegune õiguskantsleri nõunik Jaana Padrik.

Võiks küsida ka seda, mida on meie kõrgeltmakstud õiguskantslerid (Jõks, Teder)teinud sundüürnike huvide kaitseks - kas nende meelest oli ikka põhiseadusega kooskõlas, et mitkümmend tuhat perekonda kodudest välja kupatati ja laenuorjusse suruti?

Samuti nendel, kes siin eespool õiendasid, et mida on tehtud nende paariaasta taguse avaldusetga jne - mida te ise olete teinud? Valisite võimule IRL-i ja Reformi , kes annavad riigieelarvest raha omanike liidule miljonite kaupa. Parts annab üürnike liidule 0. Vat nende partside käest küsigegi, kuidas riik on maksumaksjatele - sundüürnikele taganud õiguskaitse ja tasustanud sundüürnike organisatsiooni.

Jõks ja Teder poe sundüürnike heaks teinud muffigi.Muide Koplis on 6 munitsipaalmaja.

Koplis on jah 6 munitsipalkat, supikööke ja varjupaiku. Õnnetute koondamine ühte asumisse - kas see on Tallinna ülikooli sotsiaalteadlaste soovitusel tehtud? Kalamajas, Pelgulinnas ja igal pool oli ka endisi linna krunte, kuid need ärastati linnavõimu abiga. Olid laste mänguväljakud, haljasalad, linna elumajad ja lume kogumise platsid. Linn oleks võinud ka Harju tänava haljasala asemel näiteks Pelgulinnas eraomanikelt mõned munitsipaalmajade ehituskrundid osta. Praegugi võib osta. Hinnad ju hetkel soodsad.

Pelgulinna Peeteli kiriku kõrval elamukvartali keskel oli linna park, mille Tallinna Linnavalitsus kirikule erastas noorte narkovõõrutuskeskuse ja kõurikute ühiselamu ehitamiseks. Oleks võinud selle krundi parem sundüürnikele anda normaalsete väikeelamute ehitamiseks. Naabrid oleksid rahul olnud ja tükike Pelgulinna korras. Nüüd käib juba 9 aastat elanike ja sotsiaalkeskuse kavandajate vaheline võitlus.

Getodesse sundüürnike saatmine on keskerakondliku linnavalitsuse poolt hoolimatu samm.

Miks tümitada õiguskantslereid, kui need on selgelt öelnud, et sundüürnike hüvitiste jaoks pole kohalik võim Riigikohtu kaudu riigilt sentigi välja nõudnud. Kuigi kohalikul võimul on selleks võimalused. Lausa kohustus - nn omandireformi läbiviimise andis seadusandja kohaliku võimu pädevusse.

Vanad sundüürnikud lahkuvad siit ilmast, munitsipaalgetod asustatakse kahtlase elemendiga -vanglast vabanenute ja lastekodust tulnud narkosõltlastega. Keskkonda, kuhu munitsipaalgetod ehitati, võib ainult ebaturvaliseks ja kriminaalseks nimetada.

Endise linnaplaneerijana ma ei nõustu väitega, et tühje auke, täisehitamata krunte, mida oleks võinud sundüürnike heaks kasutusse võtta, Kesklinnas ja selle ümbruses või ka näiteks Nõmme piirkonnas üldse polnud. Oli ja on praegugi.

Tasuks tähelepanelikult uurida Keski munitsipaalehitusprogrammi "5000eluaset Tallinnasse". Selles on äratoodud hoopis muu põhjendus, miks tuli ehitada getodesse: et eraarendajatele muuta getopiirkonnad atraktiivsemsks, arvas Tallinn oma loogikaga, et sundüürnikud tuleb n-ö eesliiinile saata.

Kas teistes linnades, kus Keskerakond pole valitsemas, on riigilt need hüvitised sundüürnikele välja nõutud ja kätte saadud?

Väikelinnades oli turuüür sageli sundüürist odavam ja seetõttu õiget sundüürnike probleemi ei tekkinudki. Erastajate saak ääremaadel ei äratanud ilmajääjates erilist kadedust. Sundüürnike probleem oli terav vaid Tallinnas, Tartus ja Pärnus, kus kinnisvara turuhind kõrge ja erinevus erastajatest kõige suurem.