Pärast Pihkva oblasti okupeerimist, anti see piirkond eesti ja läti politseipataljonide kontrolli alla.
Eestlastest ja lätlastest komplekteeriti ka kohalik SD osakond, mis tegeles SSi raames luure - ja vastuluurega, samuti Gestapo osakond.
Oblasti koonduslaagrites tapeti 350 000 kohalikku elanikku ja oma roll oli siin ka eestlastel ja lätlastel.

Nime ei mäleta, aga Nobeli Rahupreemia said ka Arafat ja toonane Iisraeli peaminister, aga sõda seal pole lõppenud tänini, nii et selle preemia väärtus on mõistetav ainult preemia saanud isiku taskule.

Hitler valiti korra ja Stalin kaks korda ajakirja The Times poolt aasta inimeseks ja ühtlasi ka kaanepoisiks.

TO-Pihkva ,kulla mees Sinu ajaloo teadmised on küll väga väiksed . Siis tea SD ehk saksa kaitsepolitsei ja "todtenkopf SS" (need kes valvasid vangilaagreid ja tegid karistus operatsioone ) kandsid musta vormiriietust ja sinna ei võetud ühtegi mittesakslast --rääkmimata lätlastest või eestlastest. Ära aja neid segi Waffen SS -ga milline oli lihtne rindeväeosa ja sinna võeti vabatahtlike kogu euroopast. Seal oli soomlasi ,norralasi ,taanlasi , valoone, belglasi ja muidugi balti rahvad ka eestlased. . Pihkvamaal oli küll Eesti ja Lati politsei pataljonid kes valvasid sildu ,ladusi ,lennuvälju ja muid tähtsaid objekte .Ja kindlasti pidasid lahinguid ka partisanidega kui need neid ründasid. Kuid ära aja naerma sakslased olid ise gestapos --kes sinna võõrast laskis. Loe vähem Nõukogude propaganda brošüüre ja rohkem nüüd ilmunud sõjaajalugu ka Saksamaalt on palju huvitavad lugeda kui valdad saksakeelt.

Kuni organisatsiooni "Julgeolekupolitsei ja SD" loomiseni Eesti Direktoraadis 1942. aasta 1. mail viis karistusoperatsioone läbi poliitiline politsei ja sellele alluv Omakaitse (abipolitsei) , mis allus osaliselt ka Oskar Angeluse Sisedirektooriumile.

"Julgeolekupolitsei ja SD".
See koosnes saksa sektorist A (100 töötajat, ülem SS - Sturmbannführer Uhlmann) ja eesti sektorist B (2500 töötajat, ülem SS - Obersturmbannführer Roland Lepik, hiljem Ain Mere).
Osakonnad A - IV ja B - IV olid Gestaapo osakonnad, juhid vastavalt SS - Sturmbannführer Seiler ja SS - Obersturmführer Ervin Viks. Koonduslaagrite ja hukkamiskomandodega tegeles otseselt sektor B.

Pihkva jutt sõna-sõnalt Nõukogude allikast pärit , ja sealt mahakirjutatud. ,major Ain Meret tahtsid meie "tublid" KGB töötajad ka vägisi teha sõjakurjadegijaks ,kuid Inglased kes tegelikust põhjalikult uurisid keeldusid teda venelastele väljaandmast --kuna ei näinud põhjust. Teine jutt oli Viik ,Gerrets ,Viks kes olid juhtivtegelased koonduslaagrites Eestis ja see ,et SD -s oli 2500 eestlast on venelaste "luulu" Seal said töötada ainult sakslased või siis baltisakslased keda ka usaldati. Mitte mingil juhul okupeeritud riigi juhuslikud töötajad, nende koht oli abipolitsei Ära aja siin "mullikesi"

Väljavõte "Eesti Julgeolekupolitsei ja SD" juhendist.
Juut kui otsene vastane.
Juutidest kui kriminaalsest ja asotsiaalsest elemendist annab kujutuse juutide Talmud, juutide koguteos, kuhu on koondatud jumalikku ja maapealset õigust. Juutide kriminaalseist kalduvustest ja leidlikkusest võib tuua arvukaid näiteid NKVD tegevusest, kus juhtkond moodustus suurel osal juutide esindajaist. Sadistlik rõõm ja mõrvarlik leidlikus on NKVD juhtide näol leidnud oma viimistletud väljendusvormi.
Juut oma taotluste läbiviimisel tunnistab õigeks terrori, sabotaaži ja partisanliku tegevuse.
Juut tihtilugu omamata riiklikus aparatuuris mõjuvõimu, nagu see oli end. Eesti Vabariigis, võis enda tugevat mõju - majanduslikku positsiooni ära kasutada riigi juhtivate tegelaste mõjutamisel.
Juutide osa illegaalsest kommunistlikust tegevusest osavõtus tuleb aruandes näidata üksikasjalikult.
Juut on loomupärase egoistliku ja äraandliku omaduse poolest ideaalne osa NKVD agentuurivõrgus. Eriti rohkearvuliselt kasutas SSSR välismaiste agentidena juute. Aruandes tuua ära äraandliku tegevuse kirjeldus ja agentide arv.
Edasi tuleb käsitleda juutluse küsimust seoses vabamüürluse liikumisega. Samuti tuleb selgitada juutide tähtsus Rotary Klubis ja teistes sellelaadsetes klubides.
Jne.
Eugenia Gurin - Loov " Suur häving", Tallinn 1994.

Nendest Eesti Laskurkorpuse meestest, kes Velikije Luki all jm Saksa poolele üle jooksid, moodustati politseipataljon nr.287, mis tegeles koonduslaagrite valvamisega Eestis, ka Kloogal.

to Vinnal

Aga äkki on andmed pärit Saksa endi allikatest?
Eestlasi jätkus nii SD - sse kui ka Gestaposse! Sakslased oma käsi üldjuhul verega ei määrinud, alati leidus piisavalt kohalikke toetajaid.

Vene NKVD,hilisem KGB luges SD-laste hulka ka kõik eestlased ERÜ töötajad , ERÜ oli väljakirjutatult "Eesti Rahva Ühisabi" tegeles selliste töödega, nagu soojade villaste riietusesemete kogumisega mis eesti ravas annetas rindel sõdivate eesti sõduritele ,valmistas eestlaste sõdurite jaoks pühadeks kinkepakke. Ka koostasid venelaste poolt küüditatute nimekirju ja abistasid orvuks jäänud lapsi . Küsitlesid sakslaste poole ülejooksnud Eesti Korpuse sõdureid --keda nad nimeliselt mäletasid veel Punaarmees sõdivat ,et teatada omaksetele--- nad on veel elus. Organiseerisid linna lastele ERÜ kulul maale suvelaagreid, millised olid väga populaarsed . Olin ise linnapoisina Vändra, ja Ambla suvelaagris . Kuid venelaste silmis olid need Eesti rahva abistajad ja venelaste kuritegusi kirjapanejad lausa "Gestapo" töötajad, nii tuligi tuhanded "Eesti SD" töötajat . Kõik ERÜ töötajad kes läände ei jõudnud põgeneda arreteeriti ja saadeti Siberi,

"SS -Todtenkopfi" tohtisid kuuluda tõesti ainult "riigisakslased" algul ,kuid hiljem ka mujalt pärit sakslased ,kuid mitte mingil juhul okupeeritud maadest pärit inimesed ,ja saksa Kaitsepolitsei SD pidi koosnema ka algul ainult riigisakslastest hiljem kõlbasid ka balti sakslased ja mujalt pärit sakslased. Need andmed on pärit saksamaalt "To Vinnal" , aga muidugi venelaste huvi oli ,et näiteks eestlasi oleks palju neis organisatsioonides ,mis õigustaks massilisi arreteerimisi ja küüditamisi Eestis. Ise jutt on Relva SS ehk Waffen SS , kes oli koostatud kogu Euroopa vabatahtlikest. Ja oli saksa eliit sõjaväeks rindel . Ka nende varustatus, uute relvadega näiteks oli parem kui "Wermahtil"

1941. aasta suvel hukkasid Eesti Omavalitsusele allunud poliitilise politsei referentuuride liikmed kohtuta nõukogude võimu aktiviste, vangilangenud nõukogude sõjaväelasi, hävituspataljonide liikmeid ning uusmaasaajaid.
Pärast Eesti ala vallutamist Saksa vägede poolt taastati eesti politseiasutused (ülemaks Eduard-Gustav Reissaar, alguses Eesti Vabariigis tegutsenute eeskujul: maakondlike prefektuuridena, mille juures tegutsesid kriminaalpolitsei ja poliitiline politsei, (juhiks Roland Lepik) referentuurid.

Eesti Julgeolekupolitsei ja SD (saksa keeles Sicherheitspolitzei und SD Estland, oli Saksa okupatsiooni ajal Eesti kindralkomissariaadi territooriumil tegutsenud riikliku julgeoleku amet, mille ülesandeks oli vastuluure ja elanikkonna poliitilise meelsuse kontroll.
Eesti Omavalitsuse Eesti Julgeolekupolitsei ja SD ülem oli Ain-Ervin Mere, hiljem Julius Ennok.

Tallinnas asus Eesti Julgeolekupolitsei ja SD aadressil Antoniusberg 16 - Tõnismägi 16.
1942. aasta 1. maist reorganiseeriti Eesti alal tegutsenud Martin Sandberger juhendamisel tegutsenud Sonderkommando 1a ja eesti poliitiline politsei ja kriminaalpolitsei Eesti Omavalitsuse juhile alluvaks "Julgeolekupolitseiks ja SDks Eestis".

SISEDIREKTORI KÄSKKIRI
Nr. 201 11. mail 1942
Avaldan kindralkomissari määruse Eesti Julgeolekupolitsei asutamise kohta:

§ 1. Eesti poliitiline ja kriminaalpolitsei ühendatakse ning moodustatakse neist üks asutis, nimetusega "Eesti julgeolekupolitseid"
§ 2. Eesti Julgeolekupolitsei allub vahetult Eesti Omavalitsuse juhile. Eesti Julgeolekupolitsei juht allub isiklikult ja vahetult Eesti Omavalitsuse juhile.
§ 3. Eesti Omavalitsuse juht nimetab ametisse kõik Eesti Julgeolekupolitsei ametnikud.
§ 4. Käesoleva määruse põhjal võib Eesti Omavalitsuse juht avaldada teostamiskäskkirja.
§ 5. Käesolev määrus jõustub 1. mail 1942“
– Oskar Angelus, Sisedirektor

Eestis käsitles Sandberger oma saksa ametnike rolli peamiselt kui järelevalvefunktsiooni täitmist ja jättis eestlastele üsna vabad käed. Sakslased tegelesid otseselt vaid eriti tähtsate asjadega.

Dienstelle Reval , eesti sektor "B".

Juht (Gruppenleiter B) Ain-Ervin Mere
Abteilung B I- hauptmann Vladimir Tiit
B I A Referentuur - Referent - hptm Eduard Kongas; SS-Obersturmführer Manivald Randla (Inspektsion),
B I B Referentuur - Referent - major Aleksander Reinhold (Grenzpolitzei), SS-Untersturmführer Paul Kompus,
B I C Referentuur - Referent - major Jüri Valge Koonduslaagrid; (Konzentrazionlager),

B I D Referentuur - Referent - dr. Georg Kull, Boris Trelin (Gesundheitswesen).
Abteilung B II-Personal und Ausbildung- hauptmann Johannes Unt,
B II A Referentuur - Referent - hptm. Udo Parrest (Erziehung und Ausbildung),
B II B Referentuur - Referent - major Peeter Juhalain (Personal),
B II C Referentuur - Referent - major Nikolai Piigert (Disziplinar und strafsachen),

Abteilung B III Werwaltung Recht - Eduard Raig,
B III A Referentuur - Referent - Oberltn. Richard Niineste (Rechnung und geld); Evald Piirisild
B III B Referentuur - Referent - hptm. Rudolf Mägi; Arnold Hinnom (16.1.1944-); August Tomberg(Verplfenung und Ausbüstung),
B III C Referentuur - Referent - hptm. Voldemar Saarni (Waffen); Lembit Karjel
B III D Referentuur - Referent - Alfred Raudava (Recht); Enno Limvere

Abteilung B IV - Politiche politzei - Poliitiline Politsei-Julius Ennok; SS-Obersturmführer Ervin Viks,
B IV A Referentuur - Referent - hptm. Hugo Okasmaa (Kommunismus und feindpropaganda); Eduard Uduste
B IV B Referentuur - Referent - Avo Lohuaru (Reaktion, emigranten); Ernst Pärnsoo,
B IV C Referentuur - Referent -August Peetso (Spionagen); Ernst Pärnsoo,
B IV D Referentuur - Referent - Herbert Ploom (Überwahtung); Ernst Pärnsoo,
B IV E Referentuur - Referent - Jaan Pert (Presse); Edmund Vabaoja,
B IV F Referentuur - Referent - (vakantne) (Gegnerforschung);
B IV G Referentuur - Referent - major Nikolai Valge (Postkontrolle),

Abteilung B V Kriminalpolitzei - kriminalrat. Ernst Hansar,
B V A Referentuur - Referent - Voldemar Jaakli; Robert Linde üldküsimused- (Allgem. Fraden),
B V B Referentuur - Referent -Robert Linde; Priit Toone Rasked kuriteod - (Kapitalvelbrechen),
B V C Referentuur - Referent -Ralf Ibrus kelmused - (Betrug),
B V D Referentuur - Referent - (vakantne) seksuaalkuriteod -(Sittlichkeitsverb),
B V E Referentuur - Referent -(vakantne) (Sonstigedelikte),
B V F Referentuur - Referent - dr. Hans Laur (Krim.Techn.Institut);

Abteilung B VI Auskunft -hptm. Tiit,
B VI A Referentuur - Gemeinschaftsleben
B VI B Referentuur - Referent -Volkstum
B VI C Referentuur - Referent -Kultur
B VI D Referentuur - Referent -Wirtschaft
B VI F Referentuur - Referent -Auskunft

Abteilung B VII Volkstum - oltn.(kolonelleitnant) August Sinka,
B VII A Referentuur - Referent - Herbert Rebasso (Esten),
B VII B Referentuur - Referent - ltn. Leonid Yllo(Finnen und Ingern),
B VII C Referentuur - Referent - (vakantne) Russen, Schweden un sonstige - ?
Julgeolekupolitsei kool-ülem Johannes Unt; Arnold Viiding

Eesti Julgeolekupolitsei ja SD
Julgeolekupolitsei ja SD Tallinna Peavälisosakond
Julgeolekupolitsei ja SD Narva Peavälisosakond, ülem major Ernst Laigo
Julgeolekupolitsei ja SD Tartu Peavälisosakond, ülem Voldemar Aasoja, asukoht Riia tänav 85, Tartu.
Julgeolekupolitsei ja SD Pärnu Peavälisosakond, ülem Arkadi Visnapuu
Julgeolekupolitsei ja SD Haapsalu Välisosakond
Julgeolekupolitsei ja SD Võru Välisosakond
Julgeolekupolitsei ja SD Kiviõli Välisosakond
Julgeolekupolitsei ja SD Petseri Välisosakond
Julgeolekupolitsei ja SD Paide Välisosakond
Julgeolekupolitsei ja SD Viljandi Välisosakond
Julgeolekupolitsei ja SD B III osakonna Rakvere harubüroo
Lisaks Eesti Julgeolekupolitsei ja SD osakonnad Pihkva ja Leningradi oblastites
SD-erikompaniis 300 meest

Paistab siia on kommenteerima tulnud päris KGB dokumente omav seltsimees ,kes püüab tõestada nagu oleks terve Eesti täis SD osakondi. Kuid seltsimehed peaks teadma -- isegi liht saksa sõjaväes Wermahtis ei tohtinud teenida ainsatki välismaalast ,välismaalaste vabatahtlikute jaoks oligi loodud Waffen SS , veel võisid mittesakslased seega eestlased teenida abipolitseinikena "Politsei pataljonis" ja" Idapataljonides" kes olid samuti nagu mingid abisõjaväelased , kelle relvastus vilets ,tihti trofeerelvad ja keda isegi raudristiga ei autasustatud vaid idamedaliga. Waffen SS.mehi muidugi kõigi saksa ordenitega Eestis võis olla ja kindlasti oligi need SD osakonnad maakondades ja linnades ,kuid nime" Eesti SD " said siiski sellepärast ,et Eestis asusid, kuid teenisid seal sakslased. "SD erikompaniis" oli tõesti 300 sakslast. Kui siin kellegi arvates major Ain Mere olla "suur SD ohvitser" miks siis inglased teda kui sõjaroimarit venelaste nõudmisel välja ei annud ?? Ka Alfons Rebast nõuti, kuigi tema oli lihtsalt suurepärane rindeohvitser , kes oma meestega idapataljoniga mida"Rebase pataljoniks" kutsuti tegi venelastele palju "peavalu" ja viha

Antsule

Sarnased julgeolekustruktuurid nagu Eesti Direktoraadis, olid ka teistes sakslaste poolt okupeeritud aladel. Seega ei midagi erilist!
Ja loomulikult võeti sinna just oma toetajaid, kes tundsid kohalikke olusid ja töötasid sakslastest palju tõhusamalt. Sakslased teostasid üldjuhul vaid järelevalvet, andsid üldsuunised,
konsulteerisid ja korraldasid täiendavat väljaõpet.
Aga ega Eestiski praegu ei eitata neid tegusid, mille alusel NL nõudis Inglismaalt Mere väljaandmist!
Eks Mere ja Rebane jagasid luureinfot inglastega ja seega neid välja ei antud.
Näiteks USAs said elamisloa koguni 10 000 natsionaalsotsialistliku partei liiget.
Liitlased juba varem ja Nürnbergi tribunal hiljem tegid vahet, kas Waffen - SSi astuti vabatahtlikult või sundmobilisatsiooni teel. Rebane, kes pärast Venemaalt naasmist ei tahtnud vabatahtlikult Waffen - SSi astuda, oli seda sunnitud tegema peagi sundkorras.
Sundmobiliseeritud jätkasid peagi näiteks Eesti Laskurkorpuse ridades, või Nürnbergi tribunali vahipataljonis jne.
1941. aastal Merel vedas, sest tema NKVD agendi toimik ( agent Müller) oli Riiast enne sakslaste tulekut ära viidud.
Mere suurimaks teeneks loeti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolsetel andmetel põrandaaluse organisatsiooni paljastamist, mis olevat ette valmistanud Nõukogude võimu kukutamist ja uue valitsuse moodustamist. Seniavalikustamata Mere ettekanded olevat olnud nii tähtsad, et need esitati Moskvas isiklikult NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi rahvakomissarile - Lavrenti Beriale.

Nüüd tuli küll alles midagi uut mida mina kes ka aastaid uurinud ajalugu, muidugi seda mis on olnud kättesaadav ei teadnud . KGB arhiivi mina pole kunagi pääsenud ja polnud aimugi ,et major Ain Meri oli hoopis NKVD agent . Huvitav miks ta siis NSV Liitu tagasi ei tahtnud tulla ,või täitis Inglismaal edasi oma KGB ülesandeid . Kuid siis äkki oli ka Alfons Rebane NKVD agent ja eestlased peavad teda rahvuskangelaseks ? .Tema põrmgi toodi Metsakalmistule kus tehti suurejoonelised sõjaväelised matused. Eesti sõjaväe ülemjuhataja kindral Kert olevat isegi põlvitanud Eesti kangelase haua serval.
Kui major Ain Meri kes olevat tõeline Eesti patrioot olnud ,nüüd on äkki NKVD "koputaja,siis siin on küll midagi väga viltu .Kas siin KGB jälle ei soga vett ? Ainus veel elusolev Rüütliristi kandja kapten Harald Nugiseks rääkis major Merest küll ainult head .

Alustaksingi sellest, et HEA NÕUKOGULIKU PROPAGANDA kvaliteedinäitajaks on OSKUS segada kokku üksikud esinenud faktid pooltõdede ja lausvalega nii, et asi oleks USUTAV ja kutsuks laimatava suhtes esile põlastuse... need sõnad olla kuulunud Venemaa ühele suuremale kõrilõikajale Dzerzinskile ja hoolimata suurest hulgast kirjapandud "faktidest ja dokumentidest" kutsub suhtuma ka Antsule ning teistele aktiivselt vastuvaidleva erinevate aliaste all kirjutava persooni objektiivsusesse eestlaste ülisuurel hulgal teenimises igasugustes saksa asutustes ... Nimelt kasvas üks minu sugulastest koolipoisina aastaid "ümber" Siberis süüdistatuna aktiivses fašistidega koostöös aga koostöö ise seisnes osavõtus SKAUTIDE SÜGISJOOKSUST TARTUS ja seal auhinnalisele kohale tulekus..... Aga teine astus seitsmeteist aastasena vabatahtlikult saksa sõjaväkke ja sõdis mitmel pöool Venemaal , Sinimägedes ja lõpuks Sileesias ja lõpetas oma "sõjaväekarjääri " Ameerika Vahipataljonis ... mis jällegi hea oponendi jutu järgi peaks olema välistatud. Kui aga infos esinevad sellised oma lähedaste elulugude najal kontrollitavad "ebatäpsused" siis hakad tahtmatult suhtuma IROONIAGA kõigesse ülejäänusse sest poleks mõtet hakata üsipulgi kontrollima mis seal on tegelikkusele vastav mis PROPAGANDA...

Juutide hävitamine käis üle kogu Eesti: hävitati juudi kogukonnad Viljandis, Tartus, Tallinnas, Rakveres, Kiisal, Pärnumaal, Jõhvis, Kuressaares, Tapal, Paides, Võrus, Lehtses, Narvas.
1941. aasta juulist detsembrini mõrvati kõik eesti juudid vanglate keldrites ja õuedel, Harku rabas, Tartu tankitõrjekraavis, Pärnus Raeküla metsas. Mahalaskjad kuulusid Saksa erikomandosse ja Eesti omakaitsesse.
Omakaitsel ja politseil oli ühine juht SS - Brigadeführer Johannes Soodla.
1941. a. 17. oktoobri Omakaitse juhtide ringkirjas pataljonidele ja kompaniidele kinnitatakse, et "arreteerimisel ja vahi alla võtmisel annab omakaitse politseile igasugust abi". Omakaitse osales vahistamistel ja mahalaskmistel.
Igal pool okupeeritud maades tehti kõige mustemad tööd ära kohalike inimeste kaasabil. Kuidas muidu oleks olnud võimalik, et esimesed Pärnu juudid hukati juba 13. juulil – neli päeva pärast sakslaste tulekut. Päris esimene hukkamisteade pärineb aga 26. juunist!
Juudid leiti üles siinsete inimeste abiga.
Tõeline klapperjaht algas 11. septembril 1941, kui Saksa julgeolekupolitsei andis korralduse, millega keelati juutidel vahetada elukohta, käia kõnniteel, kasutada liiklusvahendeid, käia teatris, kinos, muuseumis, koolis.
Eesti linnatänavate majaseintel ja tulpadel lipendasid kuulutused üleskutsega näidata, kus asuvad juutide korterid. Kui palju oli pealekaebajaid, seda ei saa kunagi teada. Küll on teada, et Eesti juutide vara tassiti laiali. Arhiivis leidub kirju, kus palutakse luba juutide mööbli kasutamiseks.
Peaaegu kõik juutide hävitamisega seotud ring-, nime-, käsk- ja allkirjad, kirjavahetus ning protokollid on eestikeelsed. Nimed dokumentidel tõendavad, et korralduste andjad ja täidesaatjad olid eestlased.
Kahjuks on andmeid, et eestlased osalesid juutide hävitamisel ka teistes Ida-Euroopa maades.