Reform, sotsid ja Res Publica seisavad homopartnerluse eest
01. veebruar 2006

Reformierakonna noortekogu eestseisus võttis 21. jaanuaril
Otepääl vastu avalduse homopaaride riikliku tunnustamise toetuseks.
Reforminoored: Samasooliste partnerlus on kodanikuõigus.
Homopartnerluse seaduskaitse tugevdamise poolt võttis hiljuti sõna Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatus. Samasooliste partnerlust toetab ka Riigikogu esimees Ene Ergma (Res Publica).

huvitav oleks kuulda Rebase, Leesi, Priimäe jt seisukohta selles suhtes või neil on kästud sellel teemal vaikida ?

Mis asi on "Traditsiooniline perekond? Kas see on see mis moodsas maailmas "saialillede" e. kollase ajakirjanduse lehekülgedel ainult sellest elabki, et klatsida )loe tutvustada) kuidas üks või teine tegus, ilus ja rikas prominent seda "traditsioonilist" petta ja selle "pühast õnnest" mööda hiilida on suutnud? Ja mille lugemist siis meie traditsioonilise perekonna pooldajad nii hindavad, et kõik need saialilled, ühtede vähestena ostetakse oma abielurikkumise kirjeldustega tervete tiraazidega? Või on traditsiooniline abielu see mis eeldab ilmtingimata varjupaiku kuhu traditsioonilise perekonna õnnes vaeseomaks pekstud lastel ja naistel oleks võimalik ellujäämise eesmärgil põgeneda? Või on need need mehed, kes traditsioonilises perekondlikus õnnes ellujäämiseks üha rohkem joovad ja narkootikume tarbivad - nagu meie ümber tegelik elu meile iga päev tõestab? Ja kas see traditsiooniline perekond on see mis ilma hordide psühholoogide, koolituste, programmide ja kõige muu selliseta enam mitte kuidagi olemas olla ei suuda?

Paistab, et läänelik perekond ei ole nö traditsiooniline! Ja selle maaletooja Eestis oli väliseesti kogukond.
Ka enamus Nõukogude dissidente võitles just teatud seksuaalsete õiguste eest.

Tunnustades Tõnis Lukase tunnustust elutervete pereväärtuste esmasele prioriteedile, peaks meiesugune väikeriik tõstatama küsimuse sellise väärastunud peresuhte kahjulikkust ja isegi ohtlikkust riigi jätkusuutlikkusele tulevikus. Kui homoabielusid propageeritaks näiteks Hiinas või Indias, siis oleks see kindlasti vahend mure leevendamiseks nende riikide liig suure rahva arvu pärast. Iga väikeriik, kes kestma tahab jääda, peab väärtustama traditsioonilisi pereväärtusi. Mida keegi nurga taga teeb, olgu igaühe eralõbu.

vaagijale

Kui aga rääkida ülerahvastumisest, siis on ka Eestis juba praegu pool miljonit inimest üleliia, keda asendavad kõrgtehnoloogia ja tehnika.

Liigsest rahvastatusest saadi mitte just väga ammuses minevikus väga efektiivselt üle kenas väikeses Aasia riigis, mis kandis oma kurja kuulsuse lõpul üllatavat nime - Demokraatlik Kampuchea. Seal lihtsalt löödi n-ö omal jõul (väidetavalt küll Vietnami Demokraatliku Vabariigi ideelisel toel) maha suur osa rahvast. (Enam ei mäleta, kas tapanormiks oli kümnendik või koguni viiendik.) Kõigepealt tapeti prillikandjad - nemad kui lugemisvõimelised on kahtlemata teistest targemad, aga rumalat (äralollitatud) rahvast on ju kergem valitseda. Nõnda otsustasid Pol Poth ja tema jüngrid, kes suurelt jaolt olid saanud Sorbenne'i ülikooli diplomi. Igatahes väärib väikese Kampuchea kohutav massimõrva-eeskuju, mis paraku on hakanud meil ununema, igaveseks ajaks meeldejätmist, kui eriti tõhusa demograafilise regulatsiooni näide. (Kas eestlased ei saaks samaga hakkama, kui vastav kõrgem käsk antakse? Praegu küll tundub, et vist mitte, sest neil ju hale süda.
Aga kui ikka käsk on nii kõva, et vasturääkimist ei sallita?)