Miks peaks avalikustama AINULT võimuliitu kuuluvate LE rikkujate nimed? Millest selline tendentslikkus? Avalikustama peaks ikka KÕIK rikkujate nimed.

ei jõua ära imestada rumalust mis keskerakonna pooldajate seas valitseb. Nüüd tuleb välja , et eksport on ka paha asi (vt Juliuse kommi kus higi ja vaevaga tehtu viiakse välismaale). Kas nii loll saab olla ? Vastan ise et saab kui oled KE pooldaja.

Räägime teemast ka. Ei saa Toomas Pauri tsiteerimata jätta:

"Just põllumajanduspoliitika on olnud üks neid kirveid, millega meie valitsused on eestluse elujuuri raiunud.
Mind paneb tõsiselt muretsema meie rahva säilimine, maaelu jätkusuutlikkus ja rahva toitja - põllumehe - heitlik käekäik. Maapiirkonnad tühjenevad, külad hääbuvad, noored lahkuvad mitte enam linnadesse, vaid sootuks teistesse riikidesse, lootes võõrsilt leida seda, mida meie riik enam pakkuda ei suuda või ei taha.
Meie mure on seda põhjendatum, et meetmeid nende negatiivsete nähtuste pidurdamiseks ei ole rakendatud ja jääb mulje, et seda ei kavatsetagi teha.
Täna, olles opositsioonis, on Keskerakonnal võimatu maaelu allakäigu pidurdamisse sekkuda, kuna riiki juhivad teised erakonnad - Reform ja IRL.
On kahju, et meie riiki juhtivad ajaloolased, kes rahva eksistentsi tagava elujõu, vastupanuvõime ja jätkusuutlikkuse alaseid distsipliine on kõrgkoolides põhjalikult tudeerinud, häid ja väga häid hindeid saades, kuid pole ajaloost selgeks saanud, et meie rahvast on sel põhjamaisel maalapil, hoolimata tormidest ja tuultest, oma sitkete juurtega kinni hoidnud just esivanemate katkematu side maaga. Ka oma vabaduse võitsime kätte esmajoones armastusega MAA kui eluallika vastu.
See, et täna küladesse kiiged ja seltsimajad kerkivad, on loomulikult tore, aga mis sellest kõigest kasu on, kui maal pole tootmist ja sellest lähtuvalt töökohti? Pole ju siis ka noori inimesi. Täna veel kiiguvad kiikedel meie auväärsed pensionärid, aga homme liigutab kiikesid vaid tuul.
Tänane Reformi ja IRL-i valitsus on oma poliitikas ülimalt „jätkusuutlik". Äraootav majanduspoliitika ja jõuetu hariduspoliitika on hakanud võsaga katma eile veel tegutsevaid eluasumeid. Nii kaob tasapisi, aga järjekindlalt maarahva ja valitsuse vaheline usaldus. Kannatab just eestluse identiteeti kandev maarahvas.
Elujõuliste maapiirkondade säilimine on aga rahvale ja riigile garantii, et rasked ajad üle elatakse."

Muretsemiseks on põhjust rohkem kui küllaga. Et mitte vaid Toomas Pauri tsiteerijaks jääda, lisan ühe muretsemiseks põhjust andva näite. Minu koduvallas on kodulooliste ürikute järgi lastele haridust jagatud juba üle 300 aasta. Ja ikka tõusvas joones. Nüüd oleme siis niikaugele jõudnud, et algaval õppeaastal esimest korda läbi pika ajaloo läheb kooli üks(!?) laps. Kui tavaliselt küsitakse, et kui palju peame veel kukkuma, et hakata mõistma ohu suurust meie Eesti jätkusuutlikkusele, siis antud juhul kas on veel kusagile kukkuda? Veel üks küsimus suurele ringile: miks 50-ne okupatsiooniaasta vältel eestlaste iive tõusis - kas KGB-lane seisis kõrval ja sundis lapsi tegema?

Parandus: esimesse klassi läheb 1 laps.

vaagijake, mil viisil sa maale tootmise püsti paneks. Kes oleks selle kauba ostjad, kelle raha eest nii öelda uued kolhoosid ehitataks ? Urbaniseerumine pole mitte ainult Eesti probleem vaid see toimub igal pool kuna linnas on elu lihtsam. Sunniviisiliselt tahad noori maakolgastesse saata ?

juku! Sa ei ole nii rumal, kui rumalana end näidata tahad. Eks ikka samal moel paneme tootmise püsti, nagu on põllumajandus püsti pandud teistes põllumajanduslikes riikides, nagu Poola, Ungari, Hollandi, Hispaania jne, kus põllumajandust subsideeritakse kordi rohkem, kui meil. Muide usun, et Poola ei pidanudki seda päris maailmamasu üle elama - neil majanduslangus praktiliselt puudus - tänu sellele, et nad suutsid edendada oma põllumajandust ja muuta põllumajandus prioriteediks nr.1. Samal ajal aga meid tehti lääne friedmanistliku liberaalse vabaturumajanduse katsejänesteks, nagu seda aastaid tagasi tehti Uus-Meremaal ja kus see läbi kukkus. Meie põhjatu idaturg nulliti ja samal ajal läänepiirid avati tollivabalt sealse tuhandete kilomeetrite kauguselt kohale loksutatud subsideeritud (rämps)toidule. Ära tule väitma, et idaturu puudumises meie süüdi ei ole: Soome, Poola jt kauplevad idaturul rahuldavalt.
Urbaniseerimine urbaniseerimiseks, aga see ei pea kunagi tähendama ühegi riigi jätkusuutlikkuse kaotamist. Laulva Revolutsiooni aastatel meie noored linnadest suundusid täis optimismi maale oma esiisade kolhooside poolt hävitatud talusid taastama, aga seda optimismi jagus vaid seni, kuni odav subsideeritud tollivaba toidukaup surus konkurentsitult meie noore põllumehe põlvili. On vaja taastada vaid elu võimalikkuse tingimused maal ja noored tulevad ise maale tagasi ja loobuvad majanduspõgenikena põgenemisest välismaale, ehk teie kõnepruuki kasutades - ei loovuta vabatahtlikult oma kodumaad tibladele(?).

Juba aastaid tagasi kehtis põllumajanduslikes lääneriikides kindel põhimõte, et riigile tuleb kokkuvõttes palju odavam, kui subsideerida oma põllumeest niipalju, et ta suudaks konkureerida oma toiduga eksportturul ja nii säilitada oma maarahvale töö, kui selle asemel, et jätta oma põllumees tööta ja ikkagi töötu abirahad läheksid riigile kokkuvõttes palju kallimaks maksma. Usun, et Lääneriigid mõtlevad tänagi nii. Millal meie selle mõttetasemeni jõuame?

vaagijake, ilus ja magus jutt aga tead isegi et unistada ju võib aga teostada seda ei saa keegi.

jukukene, mitte ilus ja magus, vaid pigem kurb tõdemus tänastest realiteetidest meie ühiskonnas. Tänaseks oleme jõudnud niikaugele, et kui tahame riigina ellu jääda, siis maaelu ja ääremaade hääbumise vältimiseks ja päästmiseks vaid unistustest ei piisa - peame teostuseni välja jõudma, sest alternatiiv sellele puudub.

Aga kellele maailmas seda Eesti riiki siis üldse vaja on, kui me ise midagi teha ei saa, kõik on lootusetu ja mõttetu ning Ansip peab peaminister olema igavesti, sest ta ei saa globaalses mastaabis toimuvat nagunii muuta?

Vaagija,miks sa võrdled Eesti põllumajandust Poola omaga?Miks mitte Hispaania omaga?Tuletaksin sulle meelde juhuks,kui veel ei tea,et Poola ja Eesti asuvad erinevates kliimavööndites!Lisaks sellel jäeti poolas põllumajandus enamjaolt erakätesse,inimestel säilisid maaelu traditsioonid.Kuigi mäletatavasti ka Poolas olid toiduainetekriisid ja neist tulenevad rahvaülestõusud.Neist sa vist midagi ei tea,sest tollajal KN seda ei kajastanud ja Tallinna TV ei näidanud.
Kuidas sa mees kolhoosi taastama hakkad,tahaks ikka näha küll!Kes kolhoosnikeks hakkab?Kui sinu erakonnakaaslased,siis on see keskkolhoos paari päevaga upakil,sest arvatavasti te seal muud tööd tegema ei hakka,kui valitsust sõimama ja Suurt Vbastajat kiitma!Koosolekute peal ei püsi majandus koos!

aivar48! Maga kaineks ja siis loe homme uuesti minu kommid läbi!

vaagijake, millest siis alustada tuleb ? järsku avaldada kust finantsid saadakse, kust inimesed võetakse ja kas maale saatmine oleks sunniviisiline. Kes hakkaks seda kaupa ostma (siililegi selge et kasumlik see ettvõtmine pole, seega miljardid riigikassast siis magama vaja panna). Utoopilist juttu ajad sa.

Kui riik ei suuda oma rahvast ära toita, on tegemist kehva riigiga. Ükskord võib see kole valusasti kätte maksta. Õnneks pole Eesti veel nii viletsaks suutnud areneda, et mõistliku riikliku majandamisega ei suudetaks enam olukorda parandada. Kuid hädaolukord ei pruugi, arvestades kogu maailmas üha hullemaks minevat seisu, enam kaugel olla. Pärast Põhjasõda pole Eestis nälga olnud, kuid pärast Eesti omast rahast loobumist ning võõrriikide huvide teenimisele andumist võib see juhtuda. Näiteks Läti ekspresident Vaira Vike-Freiberga tundis Eestile kaasa eurotsooni mineku pärast ja leidis, et Läti on oma latti säilitades paremas seisus. Praegu oleme hurraatajad, aga võib-olla aasta pärast nutame?

Päris kindlasti oleks vaja, vähemalt Tallinnas, kehtestada veel üks "karistusmaks" - kinnisvaramaks, mis on korrelatsioonis hoonete tegeliku, mitte n-ö teoreetilise väärtusega. Kui ikka on püsti aetud mitmemiljonimajake, siis las maksab ka selle vääriliselt. Eriti veel kui hoone asub suurel ja kallil krundil. Vanadusest väetiks jäänud majad olgu odavad pidada. Samuti tuleks maksustada luksusautod.
Kunagi olid ajad, kui jalgrattadki käisid maksu alla, kuid praegu põristatakse igasuguste motikatega ringi nii vabalt, et pole enam juhtimislubagi vaja. Kui papad-mammad oma võsukestele jaksavad neid kaasinimestele ohtlikke võristajaid jaksavad osta, siis kergendagu ka vastavalt rahakotti KOV kasuks.

Ma loen ühte huvitavat raamatud mille nimi on"VABADUSE HINNAKS ON ELU".Ja nüüd ma loen Kesknädals mis viga on Eesti põldudega?Olen lugenud nüid palju raamatuid,mis juhtus Eestis,kui komud tulid tagasi-see oli see õige aeg,kus hakati hävitama Eesti põldusi ja vanasi talumehi,kes teatsid,mida ja kuhu panna järgmise aasta põlluvili.Vana põllumees hoolitses oma maa eest-kolhoosid ja sohvoosid seda ei teinud-kuidas saab üks röövel juhatada midagi või kedagi?Ta ainult hoolitses,kust ta saab järgmise ohvri või järgmise viinapudeli."Oh mu kuldne kallis kodumaa/kus ma üles kasvin silgu leivaga!"Elu oli raske,kuid ta paranes iga aastaga ja siis läks ta "P" kui Ivan tuli [le piiri!

Eesti põlde hakati hukka laskma mitte siis, kui nn komud tagasi tulid, vaid siis, kui Eestis toimus väärakas omandireform, ning kolhoosid ja sovhoosid, mis olid jõudnud heale järjele, tagades maarahvale üsna tugeva elujärje, uue (s.t vana!) elu ehitamise nimel laiali jagati, kui Eestis pandi toime "uus mõisapõletamine". Seda ei teinud võõrad, kogu see laastamine ja kihvakeeramine toimus omade jõudude, iseäranis aga "isamaalaste" jõul ja nõul. Vana tarkus on: narri põldu üks kord, põld narrib sind üheksa korda vastu. Eestis on aga põllunarrimist olnud juba mituteist aastat. Lp. Leo, Teie väited "röövlitest" pole asjakohased. Igatahes on tänaste Eesti külade olukord enam kui kurb, kuigi tahaks arvata, et mitte siiski lootusetu. Igatahes on Eesti maaelu jõudnud kuristiku servale. Kelle huvides? See on nn hea küsimus. Igatahes eesti rahva huvides küll mitte...

Leole. Ma loen Sind huviga, aga anna andeks, tundub, et Sa ei ole praegu Eestimaalt leidnud päris õigeid sõpru, kes Sind natuke vääralt tutvustavad tänase Eesti eluga.
Sina ütled: "Oh mu kuldne kallis kodumaa/kus ma üles kasvin silgu leivaga!"Elu oli raske,kuid ta paranes iga aastaga ja siis läks ta "P" kui Ivan tuli [le piiri!
Õigesti ütled - see oli siis, kui Joss hävitas eestlasi ja Eestimaad. Aga pärast seda, kui meie "kallis isa" kõrvad pea alla pani - olin siis Siberis - hakkas ka Venemaal ja Eestis elu, kuigi väga visalt, paremuse poole nihkuma. Esimene pääsuke oli "kukuruusnik" Hruštšov, kes julges Stalinit avalikult kritiseerida ja võttis kõik Stalini ausambad maha, ka Eestis(mitte Gruusias). Ta laskis miljonid poliitvangid ja küüditatud vabaks.
Vahepeal tuli veel Brežnevi-Tšernenko stagna ja alles pärast seda Gorbatsovi perestroika. Laulva Revolutsiooni aegu tahtsime vabaks, aga Gorbatsov ei lasknud meid NLiidust välja. Rahvarinne leidis Venemaalt uue Eesti sõbra Jeltsini ja alles pärast seda, kui Jeltsin astus ise nii komparteist kui ka NLiidust välja koos Venemaaga, tunnustas ta ka Eesti iseseisvust ametlikult.
Me kõik eestlased rõõmustasime, et saime vabaks, kuid varsti tuli uus pettumus: eestlase jaoks ebaõiglane omandireform, "Plats puhtaks!" ebaõiglase loosungiga rikkad rikkamaks - vaesed vaesemaks ei toonud meile rõõmu: maaelu hakkas välja surema. Tänaseks põgenevad noored maalt linna ja välismaale paremat elu otsima. Näiteks minu koduvallas on üle 300 aasta lapsi koolis õpetatud ja pärast Põhjasõda ei ole nii halba olukorda veel kunagi olnud, kui sel sügisel läheb ainult 1 laps esimesse klassi(?!).
Lugupeetud Leo! Ole nii pai ja saada mulle oma postiaadress ja ma saadan Sulle postiga oma Siberiraamatu. Kõike head soovides vaagija.

Vahel mulle tundub, et tõepoolest võiks Savisaare korraks võimule valida. Aga samas hakkab mul kohe Eestimaast kahju.....

Kummaline asi on see püha lehm nimega maaelu. Minul tekkib küll küsimus, mida krt me siin putitame. Oletame, et ma oleksin siduriketaste maaletooja. Tahaksin tuua 10 korda rohkem, kui praegu, aga turgu pole. Kas oleks loogilene, et ma nõuaks, et riik mind toetaks????
Maaelu hakkabki edaspidi külakiikude tasemel olema, sest ega ka EL ei jõua igavesti ebarentaablit maasonkimist kinni maksta. Ellu jäävad ikka need, kes suudavad end ära majandada.
Teine küsimus? Kellest me üldse räägime. Palju inimesi on maal reaalselt maaviljuelusega ametis, Äkki 20 %. Millega ülejäänud tegelevad? Nimetagem seda siis pigem regionaalpoliitikaks. Majandusharu pole see enam juba ammu. Vabandage ühelehmapidajad - mina teist aru ei saa... eriti juhul, kui te sada majanduseks nimetate?