Suur osa ravikindlustamata isikutest töötab, kuid tööandjad ei vormista neid ametlikult tööle. See on tööandja puhaskasum, lisaks veel ümbrikupalk neile , kes on tööle vormistatud. Tundub, et eraettevõtlus ilma sellise dotatsioonita polekski elujõuline. Sellise majandusmudeliga keskmine eluiga tõusma ei hakka. Juba pensionieelses vanuses töötajat ei taheta tööle võtta. Üks põhjus lähtub nõudest saata uus töötaja töökoha riskitegurite olemasolul või töölaadi tõttu tervisekontrolli.( Tegemist on tahtevastase arstliku läbivaatusega, mis on kriminaalkuritegu.) Kuna tööandja peab tervisekontrolli ise kinni maksma, siis ta vaatab, keda ta sinna üldse saadab. Hoopis suurem probleem tekib siis, kui jõustub tööõnnetuse ja kutsehaigestumise kindlustuse nõue. Kuna tööandja poolt makstav kindlustussumma hakkab sõltuma muuhulgas ka töökeskonna riskitegurite olemasolust, tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste arvust, siis tööandjal tekib stiimul seda kõike varjata. Tal tekib ka liitlane kindlustusseltsi näol, kes ei soovi omakorda kindlustushüvitist niisama lihtsalt välja maksta. Töötajal tuleb ikkagi kohtus tõestada, et ta oma probleemis ise süüdi pole. Keskeas töötajad või pensionärid muutuvad siis ise töökeskkonna riskiteguriteks. Sellise vanuselise koosseisuga ettevõttel tuleb rohkem kindlustusmaksu maksma hakata, sest vanuse tõustes oht haigestuda suureneb, mis tähendab kindlustusseltsile kahjumit, mida peab kõrgema maksustamisega hüvitama.Nendes ettevõtetes, kus liigub sularaha, pensionäre ametlikult tööle vormistama ei hakata. Ümbrikupalga saajal on probleeme ka kolmanda pensionisamba avamisega, sest pank näeb töötaja maksujõuetust. Loomulikult jääb tänu tööandjale ka teine pensionisammas viletsaks,pensionistaažist ja haigushüvitisest rääkimata. Maksuamet kardab selliseid ettevõtteid likvideerida, sest siis tekivad uued probleemid. Tulevikus tuleb sellistele tööandjatele aga igal juhul kätte maksta.