(juku-kalle?) Önn saabub meie öuele siis kui oravmarurahvuslased on löplikult areenilt kadunud, et poleks vaja karta nende reeturlikkust ja noaga selga löömist. Keegi kQsis siin, et kas ise ei suuda sönu välja möelda, et teisi matkin. Jah, palun vabandust - sellist vihkamist ei suuda ma ise välja möelda, nii olen sunnitud laenama.

JÖUDU, JAKSU JA VASTUPIDAVUST !!!

2004. aastal kirjutati järgmist. Mõni seik on aegunud, aga paljugi kehtib edasi: KESKNÄDAL! KELLELE? MILLEKS? Keskerakonda lõhestada püüdnud endised tipp-poliitikud esitasid kategoorilise nõudmise lõpetada Kesknädala ilmumine. Nimelt ei olevat Kesknädala väljaandmine erakonna rahakotile kasulik. Tegelikult ei meeldinud mõnele persoonile kriitilised sõnavõtud nende tegevuse kohta. Demokraatia eest võitlejatest said demokraatia summutajad. Õnneks elas Kesknädal üle ka selle raske aja. Saatuse tahtel on sel aastal 18. august kalendris jälle kolmapäev. Kesknädala ilmumise päev. Juhuse tahtel on juubelinumbergi ümmargune, nimelt ilmub juubelipäeval ajalehe 400. number. (Toimetuselt: osa neist numbreist kuulub küll Keskerakonna siselehele Seitse Päeva, mille kandepinna laiendamiseks Kesknädal ilmuma hakkaski.) Eesti Vabariigi viimase viie aasta tegemistesse mahub Kesknädala roll igal juhul, võib-olla on see suuremgi, kui esmapilgul arvata võiks. Erakonna leht, rahva leht Kuigi Kesknädalat toimetab ja annab välja vaid üks erakond, on rahvaleht omandanud kaugelt suurema tähenduse kui pelgalt parteisisene infokandja. Üle Eesti tellivad poliitiliselt aktiivsed inimesed Kesknädalat koju. Tellijate seas on Keskerakonna liikmeid (neid tellijaid võiks rohkemgi olla), erakonna toetajaid kui ka lihtsalt poliitikast huvitatud inimesi. Piirkonniti tellivad mõnel pool ajalehte rohkem just need, kes ei ole keskparteilased. Trükiarv 15 tuhande eksemplari kandis on näitaja, millest unistavad kõik teised parteid. Isegi paljude maakonnalehtede tiraazh ja tellijate hulk on väiksem. Kesknädala fenomen Mis on Kesknädala fenomeni põhjus? Miks tahab poliitiliselt aktiivne lugeja kindlasti lugeda Kesknädalat? Miks tsiteerivad ja arvustavad Kesknädala kirjutisi üleriigilised ajalehed, televisioon ja raadio? Põhjus on lihtsamast lihtsam. Kesknädalat ei saa ignoreerida. Ajaleht on pilkupüüdvas kujunduses ja maitsekalt küljendatud. Kõige tähtsam on siiski lehe sisu. Kesknädal kirjeldab päevaprobleeme ja Eesti ühiskonnas toimuvaid sügavamaid protsesse analüüsivalt, poolt- ja vastuargumente otsides. Ajalehes saavad sõna kõik, kes seda soovivad, Keskerakonna liikmed ja parteitud, toetajad ja vastased. Tähelepanu väärivad kirjutised, mille on saatnud teiste parteide liidrid. Ajaleht ei suru lugejale peale ühte konkreetset arvamust, vaid tahab jätta lugeja otsustada, kellel on ühes või teises asjas õigus. Just nimelt sellega on Kesknädal saavutanud elanikkonna hulgas suure populaarsuse. Kuidas demokraatiaga demokraatiat summutada Seda tunnetades esitasid Keskerakonda lõhestada püüdnud endised tipp-poliitikud nõudmise lõpetada Kesknädala ilmumine. Nimelt Kesknädala väljaandmine ei olevat erakonna raha kasutamise seisukohalt otstarbekas. Põhjus oli otsitud. Tegelikult ei meeldinud mõnele enesest liiga hästi arvama hakanud persoonile kriitilised sõnavõtud nende tegevuse kohta. Demokraatia eest võitlejatest olid saanud demokraatia summutajad. Aeg näitas, et Kesknädalal oli ka tol riigi ühele mõjukamale erakonnale raskel hetkel õigus. Seda tunnetasid suurepäraselt erakonna lihtliikmed üle Eesti – demokraatia sildi all sooviti partei juhtimine paleepöörde meetodiga lihtsalt üle võtta. Kogu Eesti ajakirjandus materdas mitu nädalat Keskerakonda väidetava ebademokraatliku juhtimise pärast. Keskerakond kui ainus tõsiseltvõetav takistus ultraliberaalsele majanduspoliitikale oli vaja elimineerida või vähemalt oluliselt nõrgestada. See ei õnnestunud. Ei õnnestunud ennekõike tänu erakonna lihtliikmetele, kes labase poliitilise mängu läbi nägid. Kesknädal kandis selles võitluses olulist rolli. Ultraliberaalsus ühiskonnale juba ohtlik Ennast täna sotsiaalliberaalideks nimetavad Keskerakonna mandaadiga Riigikokku valitud isikud eksitavad jätkuvalt oma valijaid. Ühiskonna sotsiaalselt tasakaalustatud arengu eest võitlemisega on neil vähe ühist. See nimi on ainult uus lambanahk ultraliberaalsele maailmavaatele, mis on Eesti ühiskonnale juba ohtlikuks muutumas. Mitu persooni, kes said enesele poliitilise tuule tiibadesse Keskerakonna abil, osutusid käopoegadeks. Neile ilmselt enestelegi ootamatult selgus aga, et pesa peremehed on arvatust tugevamad. Tuli lihtsalt minna, sest lindu tuntakse laulust ja tegijat hinnatakse töö järgi. Kesknädal nimetab end rahva poliitikaleheks. See nimetus õigustab end, sest liiga palju on ajakirjanduslikke intriige ja müra Eesti üleriigilistes päevalehtedes. Võib liialdamata väita, et ajakirjandus ei valgusta ühiskonnas toimuvat objektiivselt, tasakaalustatult ja erapooletult. Raha võim kammitseb tugevalt rahva võimu. See ohustab demokraatiat. Sellepärast on Kesknädalat ka edaspidi vaja, sest ta tasakaalustab diskussiooni valupunktide üle Eesti ühiskonnas. Palju jõudu ajalehe väljaandjale ja töökale toimetusele! Kesknädalat ei saa ignoreerida. Raha võim kammitseb tugevalt rahva võimu TÕNU ANTON Võrumaa piirkonna esimees

Kõik,kes siin vihast vahtu välja ajavad Ansipi avantüüri kaitseks on rullnokad delfist. Eesti lõhestamine pideva vaenu õhutamisega mitte ainult rahvuslikul vaid ka maailmavaatelisel taustal,on kuritegelik. On kujunenud olukord,kus inimesed ei julge enam oma tegelikku eelistust avalikustada,et mitte saada diskrimineeritud. Toimumas on hiiliv üleminek totalitarismile. Vikerraadiost on veel kuulda mõningaid koalitsiooni kriitilisi arvustusi,mis üha arglikumaks on muutunud,sest mine tea,millal sulg sappa pannakse. Usun,et eelseisev järsk majanduslangus ja hindade tõus muudab kardinaalselt kogu olukorra. Pronksjunni eufooriast ärkamine saab mõjuma ansiplastele hukatuslikult.

Tõnu Antonile.Tänud selle asjaliku ja professionaalse kommentaari eest. Tahan lihtsalt lisada,et need käopojad,kes keskerakonnast tiivad said,et siis oma ambitsioone mujale realiseerima minna, on ju tegelikult täiesti läbi kukkunud. Ei ole neist mingeid liidreid ega ministreid saanud.Istudes nüüd liba sotsdemokraatide erakonnas,on nad täiesti näotuteks ja kaotajateks saanud,mis ei oleks juhtunud iial siis,kui nad oleksid jäänud Keskerakonda.Võtkem eeskujuks Siiri Oviiri,kes oli ka omal ajal vist siseopositsioonis,kuid otsustas oma erakonnale truuks jääda.Küll võivad mikserid,kreitzbergid,tõnissonid seda kahetseda nüüd. Ei iial saa nad enam tõusta poliitikas,sest reetureid ei usaldata kusagil. Ja millises erakonnas ei ole olnud sisemisi vastuolusid?Olen kindel,et kõigis,kuid millest parempoole kaldus meedia ei pasunda. õnnitlen minagi"Kesknädalat" ja soovin edu keskerakonnale,kelle toetajaid on kindlasti eestlaste hulgas rohkem,kui seda afišeeritakse soovunelmana,et mõjutada manipuleeritavat eesti kontigenti. Ja tore,et meil on venekogukond,kellega peab hakkama arvestama üha enam Ansip&co.

Oi-oi-oi, kui vihased te minu peale olete. Aga mul on ju õigus, aga ma pole üldse vihane ei praegu ega siis kui Juhaniks või Johanneseks saan. Tahan ainult teile selgeks teha, kuidas tegelik värk oli ja on.Miks te ei taha asjadest õieti aru saada ja näha nii nagu tegelikult on. Miks ajate oma joru??

to teema.Ega Sa ometi mind Keskerakonna vastalisek pea? Siis eksid küll rängalt, olen ALATI Keskerakonna pooldaja olnud ja selleks ka jään.

Alaküla lahkumine toimetusest on teravalt tuntav, KN koos keskiga on teel ajaloo prügimäeäe. HEAD TEED!

Kahtlemata on Alaküla äraminek Kesknädala sisukusele mõju avaldanud, kuid miks mitte anda toimetuse uuele juhile aega atra seada? Igatahes ajaloo prügimäele (vanasti öeldi küll - prügikasti!) minekust ei maksa selle lehe puhul küll rääkida. Lugu on hoopis selles, et Alaküla ajal alanud tõus on Kesknädala muutnud mitte üksnes väga tõsiselt võetavaks väljaandeks, vaid ka üpris kardetud tribüüniks, kus nii kirjutiste autorid kui ka lugejad saavad vabalt oma meelt avaldada. Kes kardab tõde? Eks ikka see, kellel on midagi varjata ja vassida. Sestap ka viimasel ajal alanud ründed Kesknädala vastu.

Ilmselt kiirustades pakkusin üle - palun vabandust!

Sageli pikki kommentaare ei jõua lugeda - seekord lugesin - ei kahetse.

jäävad truuks tugeva närviga tublid mehed-naised - mitte need, kes esimese laimukampaania peale "verest välja" löövad ja kohe punuma panevad - umbes nii, et kui juba nii palju sõimatakse-laimatakse, ju siis seal ikka midagi on ka - üks mees juba kunagi ütles: kui tahad, et sinu valet uskuma hakatakse, siis peab vale hästi suur olema.

jäävad truuks tugeva närviga "tublid" mehed-naised, kes on poevad kasvõi nahast välja, et olla kuulekad neile, kelle arvates NÕNEŠNIE LATVIJA I ESTONIJA - SVJEOBRAZNÕJE ISTORITSESKIJE URODÕ-MUTANTÕ. http://allnw.ru/news/26610

jäävad truuks tugeva närviga "tublid" mehed naised,-kes usuvad pimesi "suurt juhti" ,ei mõtle oma peaga ,vaid kordavad kuulekalt "suure juhi" sõnu. See on sama isikukultus kui oli venemaal Stalini ajal- STALIN ON KÜLL SURNUD, AGA MEIE SUUR JUHT ELAB---Hurraa seltsimehed !!

Savisaar peaks jah jätkuvalt karistama nende pättide karistamist, kes linnas laamendasid ja lõhkusid - need laamendajad ja lõhkujad olid Ansip, Aaviksoo ja Pihl. Ja lisaks ei olnud oma ülesannete kõrgusel veel riigi poolt rikkalikult ülalpeetav kaitsepolitsei, kes kas ei hoiatanud valitsust tõeliste tagajärgede eest või siis ei suutnud ennast ülbarite valitsejate silmis kehtestada. Ansipi valitsus algatas korratused Tallinnas telgi tõmbamisega pronkssõdurile 26. aprilli hommikul kella 13-ks ja sellega olid õhtused rahutused otsustatud. Keskerakond teadis mitu kuud ette et see juhtub ja ei teinud riigile ohtlikku mängu kaasa. Küll ajalugu mõistab õigust. Mis puutub 50 % eestlaste ajupesu ehk Ansipi takkakiitjaid, siis meenutab see kõik 30ndate Hitlerjugenidt ja staadionitäisi Heil-karjujaid.

Vabndust, esimene rida: Savisaar peaks jätkama nende pättide karistamist....

Lisanduseks: Keskerakond mitte üksnes ei teadnud seda, mis juhtuma võib hakata, juba mitu kuud ette, vaid ka avalikult hoiatas (nt Kesknädalas) nende võimalikest tagajärgedest - nt Savisaare ja sotsiaalteadlaste sõnavõtud. Selle asemel, et neisse mõistlikesse hoiatustesse tõsiselt suhtuda, läks lahti totter näpuganäitamine ja mõnitamine. Ning lõpuks ulatus asi supertobeduseni: kui Pärnu maanteel, kus olukord olevat siseministri sõnul olnud kindlalt valitsuse kontrolli all, puhkes vandaalitsemine, hakati mõne aja pärast süüdistama Tallinna linnavalitsust lausa "riigireetmises" - et miks Savisaar isiklikult ei läinud tänavale korda looma ning märatsejaid vaigistama. Absurd kuubis!

to 2007-08-18 15:55; ¤¤peaministril ei tohiks nii primitiivne mötlemine olla¤¤¤¤¤¤ Peaminister Ansip sai 1996.aastal raskes avariis põrutada, kui tema jalgrattale auto otsa põrutas.

Vaata ikka kellega tegemist, need on ju kõikvõimsad oravad, kes vaatavad teistele ülevalt alla, mõeldes et nemad on ainsad kes tohivad suu lahti teha. Tegelikult on nad poolpimedad kes teiste silmas näevad pinda aga oma silmas palki ei näe. see Tallinna linnavalitsuse laimamine ja Savisaare süüdistamine on üks suur pluff. Seda tehakse selleks et ennast õigustada ja oma mõõdalaskmised teiste kaela veeretada. See on oravate vana nipp, ennast puhtaks pesta teiste arvel.

Keskerakonnale püütakse ette heita nn Suure Juhi kesksust, siis üha enam hakkab tunduma, et tegelikku juhikultust ehitatakse üles Reformierakonnas. Kuhu sel viisil jõutakse?