13. juuni 2018
23 (1104)
Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus Kesknädal jätab endale õiguse kommentaare tsenseerida 
Linakasvatus kah läind!
Julius
2010-09-08 08:23:03
See võiks olla Eesti Nokia. Endine Põlva maavanem hr Madissoon ütles, et lina on väga tulus ja seepärast peaks riik leidma vahendid ka selle väga tulusa tootmise arendamiseks. Kõige tähtsamaks pidas maavanem seda, et riik (või PM ) võtask enda kanda nn veduri tegevuse rahastamise. Mida kaugemale linasektori taaskäivitamine läheb, seda kulukamaks see muutub.
linaropsija
2010-09-08 09:51:37
Mis on saanud Eesti linavabrikutest, mida nõukogude ajal põhjalikult renoveeriti? Kelle huvides pandi linakasvatusele, mis XIX sajandil tegi Eesti talumehed rikkaks, eurovaimuline kabelimats?
vaagina
2010-09-08 16:29:32
Maaritsas seakasvatus ja piimatootmine ka läind. Paur ei saanud aru, et ta on halb peremees ja laskis tootmise pankrotti. Põlised üõllumehed jäid tööta. Pärast seda sai Paur aru, et kui ei oska tuleb hakata õpetama...
juku
2010-09-08 18:26:22
ilmselt kesikud ikka elavad pilvedes. Uskuge mind, kui see linaksvatus oleks tulus, siis meile oleks kindlasti siia tulnud rikas ja vastik kapitalist,kes oleks sellesse ärisse investeerinud. Mis puudutab 20-25 aasta taguseid seadmeid, siis andke andeks, kas sama kommija äkki nutab taga ka ülivingeid arvuteid mis tol ajal olid ?
J.V.
2010-09-08 23:02:04
Juku ei ole teemaga kursis. Lina ongi väga tulus, aga see eeldab ka mitmete tegevuste korraldamist samaaegselt, s.t. lina ei saa toota nagu saapaid. Belglased olid valmis 1999. aastal investeerima Eesti linatootmisse 381 milj. EEK. Kahjus ei täitnud Eesti PM lepingutingimusi ja pärast teistkordset ükskõikset suhtumist Eesti PM poolt lõpetasid belglased lepingu.
Teiseks on lina nii tulus, et seda ei võigi välismaalastele maha müüa. Ilmselt on Juku seda meelt, et eestlased peavadki orjad olema. Väga naljakas.
ambuja
2010-09-09 10:47:25
Mäletan seda ammust juttu, kui talumehel oli rahapuudus, siis ta külvas lina ja rahamured said murtud. Loomulikult olid põhilised ikka teised põllukultuurid. Kui ma ei eksi, siis suur linavabrik oli Kilingi-Nõmmel. Linavabrikud olid üle sajandi edukad ettevõtted. Ka paberit toodeti üle sajandi samade seadmetega. Kehra paberivabrik töötab tänini. Juuksurid töötavad sajandeid kääride ja habemenoaga. Pole elektroonika kellegile soengut teinud. Parem kasvatada lina ja saada rikkaks kui vaadata kuidas põllud võssa kasvavad. Noort metsa välja juurida pole lihtne. Metsa on juuritud ikka sajandeid. Nüüd näeme, mida suutis teha üks ajaloolane põllumajandusega kui välismaa ärimehed talle odavat kaupa pakkusid ja Eestist omale rahasoone leidsid.
O'Naba
2010-09-09 15:05:54
Kui see on nii tulus ettevõtmine, siis miks ei ole põllu- ja ärmehed juba karjakaupa sellel turul toimetamas. Rahasaamine nii tulusale ettevõtmisele ei tohiks küll probleem olla.
Ja veel. Oleks väga naiivne arvata, et nõukogudeaegse linatööstuse säilitamise korral oleks saanud meie linatööstuse maailmaturule viia ilma investeeringuteta.
To Juku
2010-09-10 15:32:45
Olen käinud perefirma olletööstuses mille kogu õllekeeduse tehnoloogilise liini ulatuses seadmestik pärines peamiselt 19saj. dist . Virde säilitustank vahetati enne II Maailmasöda suurema vastu, samuti uuendati kogu taara ja pakendisüsteem peale II Maailmasõda. Toodangut jätkub ainult eksklusiivsete Londoni restoranidele ja hotellide eriti kallite sviitide tarbeks ja moningatele soprade pubidele. Kui on önne, voimalik kohapealt osta küige odavamat 2,49£ (0,5l) toodangut Kohalikud külaelanikud likvideerivad selle tunni jooksul õlletööstusest. 4-£ on pidevalt müügis ja harva 7£ kui pood lahti. Silti uksel pole ja lahtiolekuaga teavad ainult kohalikud. Nende seadmetega pole voimalik rohkem toota ja neid seadmeid enam rohkem ei tehta polevat alles isegi tehaste hooneid. (inglismaal)
Eesti näide: Raplamaal Kabalas Teenuse jõe kaldal on villatööstuses.on sedmed samuti 19 saj.dist ja toodanguks väga kvaliteetne villane lõng. Niipalju siis 20 aastat vanade arvutite taganutmisest.
J.V.
2010-09-10 21:45:50
Taasiseseisvunud eesti esimese lainepapitööstuse seadmed on valmistatud 1932. aastal Saksamaal. Tehnoloogiline liin töötab Ihamarus siiani ja pretensioone toodangu kvaliteedile on vähem kui näiteks firma Thimm toodangule. Paljudes Euroopa riikides näeb nii uusi traktoreid ja kombaine, nagu seda on Eestis, haruharva. Rikkad norrakad ei häbene sugugi sõita 20-aastaste sõiduautodega.
Muideks, Ka Hiiumaal on villatööstus ja hästi vanade seadmetega. Ja toodangu kvliteet on viimase peal.
2010-09-11 12:52:07
küsiks nii kesikud- kuidas valitsus pidurdab teil antud ettevõtmisega peale hakata ? Kui see on kullaauk, siis oleks juba paljud sellega tegelema hakanud.Aga artikkel ikka nagu kesikule kombeks nutt ja hala.
ambuja
2010-09-13 11:00:17
Liba-ambujad on tulnud aadressitel raha@kohver.com ja jah@on.com. Mina lõpetan kommenteerimise ja edaspidi kontrollige neid aadresse.
|
