Aga neid, kes seda jamandust heaks kiidavad, on meil küll ja veel. Isand Adams on mõndagi avanud, kuid sellel probleemistikul on veel mitmeid kante, mida siin pole märgitud.

No kes siis kainena sõidab!? Viskad ikka pooliku hinge alla ja lähed pealinna peale rallima ning rikkurite limusid mõlkima... See on mu väga südantsoojendav hobi.

Kui alkoholiga peab riigieelarvet päästma, siis ootavad meid ees ikka päris hullud ajad. Sest nagu võis meie avalikust ajakirjandusest lugeda, oli kuulsusrikka Konjunktuuriinstituudi andmetel salaviina osa Eesti turul mullu 20-23 protsenti ning tänu millele (keda kuradit selle eest peab tänama?!) jäi meie armsale riigile laekumata 13,4 miljonit eurot maksuraha.
Konjunktuuriinstituudi juht Marje Josing seletanud aga ühel ümarlaual, et salaviina ostmine on selgelt seotud inimeste sissetulekute suurusega - näiteks 2007. aastal, majandusbuumi ajal, oli salaviina turuosaks vaid 10 protsenti. "Kui raha on, siis minnakse poodi ja ostetakse ikka legaalne viin," nentinud pr Josing.
Tema instituudi statistikast tulevat välja, et üha rohkem saab salaviina osta käest kätte ning müüjate kodust ning aina vähem saab seda soetada baaridest ning pubidest.
Kui 1998. aastal soetas viiendik ostjatest salaalkoholi baaridest või pubidest, siis tänaseks on see osakaal kahanenud pea nullini, samas kui käest kätte müümisviis tänaval on samal ajal kasvanud viielt protsendilt 42 protsendile.

Värise, eestlaskond, asi päris hirmus ja eks ta ikka arene veel ja veel! Varsti tehakse viinaostmine ja -joomine rahvuslikuks ülesandeks, sest riigil on ju raha vaja relvade ostmiseks ja muuks vabaduse tagamiseks. Proosit!

Tervise arengu instituut, mis asub Tallinnas Hiiul, aga soovitab Eesti elanike alkoholitarbimist vähendada allapoole kaheksat liitrit absoluutalkoholi - loomulikult vaid seaduslikku ja riigimaksustatud tulivett silmas pidades. Ét Eestis polegi vaja täiskarsklust, sest edu olevat isegi sellest, kui paljud hakkaksid parajuslasteks (kuigi juba enne sõda kirjutati, et need "parajus(s)lased" olevat need kõige hullemad trimpajad).

Kui aga uskuda, et 70% enneaegsetest surmadest olevat põhjustatud alkoholist (RIIGIEELARVE TÄITMISE ALUSSAMBAST!), siis igasugune rahva kuivalejäämine (vägijoogilises mõttes) kahjustab meie riigi helget tulevikku ja julgeolekut. Kui ma ei joo riigiviina, siis ma olen sabotöör ja takistan Eesti arengut Euroopa rahvaste vennalikus peres.

Joo ennast täis kui siga! Niiviisi tood uusi andeid Isamaa altarile.

Juues ukraina viina, toetad Ukrainat!

Pigem juba nii et joo viina siis toetad Keskerakonda: kel vähegi viitsimist võiks uurida siitsamast netist tänase Eestimaa suuralkoholitöösturite suhet Keskerakonnaga - ning seda just sponsorluse valdkonnas. Või hakkab nüüd mõni paadunud kesik väitma et ükski meie üleüldises joomarluses süüdiolev viinatööstur pole iial Keskerakonda rahaliselt toetanud? Irw.

Nõukaajal oli viinamüük olnud väga oluline kohaliku eelarve täitja. Mõnikord ei olnud rajooni täitevkomiteel raha kooliõpetajate palkade väljamaksmiseks (õpetajad ju ontlikud inimesed ja saavad aru, et valitsejad on raskustes, ega hakka õiendama!). Kui hakati uurima, milles põhjus, siis selgus, et kohalikus müügivõrgus oli viinamüük kehvasti läinud ning laekumine kohalikku eelarvesse puudulik. Kui ikka viinamüük hästi edenes, jätkus raha kõigi palkade väljamaksmiseks.

Sotsiaalministeeriumi pressikonverentsil 17. juunil ütles Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing, et 2013. aasta alkoholitarbimine langes 11,8 liitrile täiskasvanud elaniku kohta. Tema sõnul tarbimine langes vaatamata sellele, et 2013. aastal keskmine palk suurenes. (Täiskasvanud elanikkonna alkoholitarbimise näitajate hulka ei kuulu välisturistide tarvitatud alkohol. )
Võrreldes Soome ja Rootsiga on alkoholitarbimise numbrid endiselt suured, Eestis tarbiti täiskasvanud elaniku kohta absoluutalkoholi 11,8 liitrit, Soomes 11,6 ning Rootsis 9,2. J
Josing tahtis ära klaarida ka välisturistide alkoholitarbimise. Ta tunnistas, et turistide osa Eesti alkoholitarbimises on päris suur – üks kolmandik. Küll aga ei tohi Josingu arvates süüdistada ainult soomlasi nagu tavaliselt kombeks. Ta rääkis, et peale soomlaste mängib statistikas suurt rolli ka Rootsi laevadel tarvitatud alkohol ning Vene turistid.

Alkoholi aktsiisimakse laekus rahandusministeeriumi andmetel 2013. aastal 209 miljonit eurot ning tänavu peaks EKI prognoosi kohaselt laekuma makse 225 miljoni euro ulatuses. Josing rääkis, et alkoholiaktsiis võiks tõusta pisut kiiremini kui keskmine palk.

1. juulist lubab Eestis seadus avalikus kohas alkoholi tarbida. Josing loodab, et sellest olukord ei muutu ja alkoholitarbimise numbrid vähenevad üha enam.