Oi, Urmi, see on küll nagu nekroloogi peaproov... Kroon on lõik: "Eesmaa räägib pikalt, et mustvalgeid toone ühiskondade toimimises ei saa olla.", mille võiks muidugi nekroloogi keelest eesti keelde tõlkida, aga jäägu pealegi...:-))

Huvitav, huvitav, kus küll artikli autor näeb Eesmaal poliitilist karjääri, küll aga on kuulda tohutut ämbrite kolinat... Samas võib ka nentida fakti, et tänu piirileppele on Eesmaast peagi saamas kultuuriline ja poliitiline laip...

Ütlemata kurb ja kaastunnet äratav on teada saada, et Eesmaa on "tänu" poliitikasse minekule, s.t rahva huvide eest võitlusse asudes oma sissetulekutes kõvasti kaotanud. Eriti kurb on see, mõeldes nendele, kes asusid rahva huvide ja Eesti riigi taastamise nimel võitlusse, ainsaks tasuks vangileib või muidu viletsus. Nüüd aga - hakka või puudustkannatava rahvaesindaja päästmiseks korjandust tegema... Mis aga puutub eesti rahval "miskipärast kujunenud sügavasse veendumusse", et suure raha ja suure poliitika vahel seisab ka Iisego väiksemakasvulistel poliitikutel) ilmtingimata võrdlusmärk, siis see on kibe tõde, mis on tõeluses (sh ka Keskerakonna ridadesse kuulujate puhul) palju enam kui üks kord kinnitust leidnud. Olen nii halb inimene, et mind küll, erinevalt Urmi Reindest, ei aja naerma, kui "leheneegrid" (kas Kesknädalas neid pole, või on sealsed lehetegijad teist värvi?) tustivad (NB! värvikas sõnaline hinnang!) "Riigikogu liikmete tšekikuhilates sente kokku liites, et leida midagi, millega lugejaid hullutada ja neis raevu esile kutsuda". Jah, paraku nõuab lihtviisiline õiglus niisugust "tustimist". Sest pahatihti kipuvad kunagised õigete loosungite all hääli kogunud tegelased võimule saades heal meelel ja kergel käel pruukima kõiki neid hüvesid, mille kasutajaid nad varem ise taunisid. Mis parata, et samal ajal liiguvad Eesti riigist sadamaid ja raudteid pidi välja tõelised miljardid. Kusjuures sageli on miljardite väljavoolamise toetajaiks kunagi, enne võimule saamist vihaselt sellise nähtuse vastu välja astunud poliitikud. Senikaua kui tavaline tubli eesti inimene töötab kui loom ja teenib kuus korda eurooplasest vähem, nagu U.R. õigusega märgib, peavadki "kirjatsurad" silma peal hoidma suurte "poliitsummade" liikumisel parteide kassadesse ja erakonnategelaste pangaarvetele ja taskutesse, aga ka sedasorti "poliitilisel jälkusel", mille sümboliks on kujunenud tõik, et Reet Roos julges kell kolm öösel rahva raha eest pitsat süüa. Vaese ja petetud ning edaspidigi üha petetava rahva õiglustunne lihtsalt nõuab seda! Aga rahva pikk kannatlikkus võib ükskord katkeda...

Nõus teise eestlasega - tavaline inimene peab oma palgast elama, väljavalitud ei suuda oma palgast ei autot liisida ega pirukat osta, banaanidest rääkimata.

Enn Eesmaa ühendab endas vääriti mõistmis NSL-u moodi ja poliit-kapitalistliku mammonateenimise.