Nii juubilari kui moodsa arhitektuuri ja linnaehitusepärandis üldiselt on ka kohutavaid möödalaskmisi ja ebaõnnestumisi. Eksimuste põhjus polnud tihti mitte vormi esteetikas vaid sotsiaalses idealismis, mis kuulus algselt lahutamatult modernismi juurde. Peamiseks läbikukkumiseks oli vaesematele inimestele mõeldud väga hea arhitektuuriga elamute, elamugruppide ja eriti tervete linnaosade loomine. Need hakkasid kiiresti sotsiaalselt alla käima ja selle tagajärjel ka füüsiliselt lagunema. Maailma arhitektuuripärandisse kuuluvaid munitsipaallinnakuid on suudetud päästa vaid neid segaasustusega asumiteks rekonstrueerides. Tallinna keskerakondlik linnavalitsus ei taha aga linnaehituse ajaloost midagi õppida ja matab miljoneid munitsipaalasumite ehitamisse niigi probleemsetes Koplis ja Lasnamäel.

kas arhitekt tahab vaestel majades elamise täiesti ära keelata? Kuhu nad sellisel juhul elama minema peaksid? Loomulikit hakkavad vaeste inimeste eluasemed lagunema ja käivad alla,sest neil pole vabasid vahendeid oma elamise ülesvuntsimiseks. Ahrhitekti haridusega inimene võiks ju sellist "pisiasja"loomulikust intelligentsist teada. Või ei võiks?

teab täna seda, mida 100 aastat tagasi veel ei teatud. Sotsiaalkorterid (st. eluasemetoetuse saajate kodud) tuleb hajutada normaalsete ja luksuslike korterite vahele. Sotsioloogilised uurimused on näidanud, et kõige vähem on kuritegevust, hoolimatust, jms. segaasustusega elukeskkonnas. Paljudes heaoluriikides on peaaegu kogu eluasemeturg riigi või linna kontrolli all selles mõttes, et linnal ja riigil on õigus osta igast majast mõni osa sotsiaalkorteriteks. Ja seda ka tehakse. Selline linnaehituslik uuendus on olnud edukas. "teemale" vastan tema kurvastuseks, et tsivilisatsioon ei sünni inimese ajudesse ja tegudesse koos loomuliku intelligentsiga. Kui tahad, et midagi külge hakkab, pead tähelepanelikult teisi kuulama ja lugema, mida "roiskuvas läänes" tehakse. Linnaplaneerimine on tänapäeval omaette eriala ja ei arhitektil ega "teema" Ahrhitektil pole oma haridusega seal suurt midagi peale hakata. Kuulge "teema", ega Te ERKI-s õppinud arhitekt ei ole, jutt ja mõttelaad on väga seda moodi?

selles osas ühinen Arhitekti mõttega,et erinevate sotsiaalsete gruppide korterid tuleb hajutada,et saada ligilähedaselt soovitud elukeskkonna. Ülejäänud kommentaar on ülearune ballast.

Aitäh mõistva suhtumise eest. Kõnealune erialane tõetera ei oma mingit maailmavaatelist ega ammugi mitte erakondlikku värvingut. Kindlasti ei soovi ükski inimene tekitada Tallinnasse getosid ja kõik soovivad vähese sissetulekuga inimestele head, nii oli ka 100-50 aasta eest, ent ometi kukkus välja vastupidi. Teil ja minul ei ole enam vabandust, et me ei osanud seda arvata. Me mõlemad peame oma erakonnakaaslasi valgustama ehkki on väga tüütu aastate kaupa korrata üsna lihtsaid elutarkusi.

olen arvamusel,et käesoleva aja ehitised,millega linnavalitsus tegeleb,on suuresti sunnitud tegevus,kuna olukord tagastatud majade elanikele on ületanud igasugused taluvuse piirid. Sellest ka vajadus ehitada kiiresti ja odavalt,eirates põhimõtteid,millest eelpool juttu oli. Tõesti-inimesed vajavad kiirkorras kodu,neid on niigi armutult ja alatult 16 aastat solgutatud. Arvan,et sundüürnike seas on erineva sotsiaalse taustaga inimesi,mis annab kokkuvõttes võimaluse tekkida erinevate sotsiaalsete gruppide kooslusel põhineva elukeskkonna.

Kõik sundüürnikud, kellega olen kohtunud ja kes ajakirjanduses on esinenud tahavad oma kodurajooni jääda, ja pooled neist just sinna korterisse, kus nad praegu on. Kolmveerand neist soovivad osta korteri või maja ning veerand soovivad kodu üürida. Keegi ei soovi Koplisse ja Lasnamäele suurde majja. Seega rahuldab sundüürnikke (3/4) kolimistoetus ja 1/4 üüritoetus. Viimane peaks muidugi olema suurem kui tänane sotsiaalne eluasemetoetus. Milleks raisata aega ja raha ehitamise peale? Kellel seda vaja? Toetusi maksta ja laenu liisingumakseid saab kustutada juba täna. Kes koll see sunnib linnavalitsust ehitama ja veel rämpsu?

üürnikud loomulikult tahavad. Kas omanikud ka tahavad? Vaevalt.

Korralikud toetused võimaldavad ju oma vastiku omaniku juurest ära kolida. Kõrvalmaja omanik kindlasti võtab vastu, ega siis endisi sundüürnikke keegi põhimõtte pärast ei vihka. Omanikel on tõesti kama, kas ehitatakse munitsipaalmaju või makstakse toetusi, sest nende mure laheneb 3+5+5 järel nii-kui-nii. Aga vastu nad toetustele küll ei ole ja kui olekski, siis keda see segab.

kes siis raha vastu on kui pakutakse. Tegelikult on olulisem hoopis see,mis on sundüürnike jaoks kasulikum,kas maksta majaomanikele saadud toetused või linnale. Kõige parem oleks muidugi kui nad saaksid linnalt neis ehitatavates majades korterid erastada.

Varem ehitatud munitsipaalmajades on korterite erastamine teoreetiliselt võimalik, kuid Tallinna uutes PPP tehingutega rajatavates Loopealse ja Raadiku asumites mitte, sest tegelikult on need eramajad, mida linn üürib vaid 10 või 20 aastat. Üüritoetused ja munitsipaalmajad on mõeldud neile, kes kodu erastada ja osta ei soovi. Selliseid on alati, mõni isegi sundüürnike hulgas. Erastamishuvilistele on mõeldud kolimistoetused ja sooduslaenud, mida Keskerakond sugugi ei armasta.Teie lootus, et kuidagi saaks midagi tarbida nii, et omanikule või tootjale midagi ei maksa on naljakas. Ärge pange pahaks. Ka munitsipaalelamute puhul laekub üür lõppkokkuvõttes kinisvara ja ehitusfirmade kätte. Kui annate vaesele leivaraha, siis nuumate leivavabriku omanikku paratamatult. Sundüürniku või mistahes tarbija jaoks ei ole absoluutselt oluline, kellele tema raha läheb , kui tegemist ei ole lausa kurjategijatega. Oluline on vaid kauba kvaliteet ja vastavus ootustele. Kas Lasnamäe hiiglaslik üürikasarmu rahuldaks teid?

oh,ma ei talu lahmimist. Lugeda minu kommentaarist välja midagi sellist,nagu Arhitekt on suutnud-no see on kõrgem demagoogia pilotaaz. Kahju muidugi,et nõnda on läinud,tundub,et Arhitekt vajab vaenlast,et säravaid mõtteid esitada. Tehke seda ilma minuta.

Ma ei esita siin mingeid säravaid mõtteid vaid tükikesi linnaplaneerimise abc-st. Ma lugesin teie kommentaarist välja sama, mida korduvalt on väljendanud end sundüürnike eestkõnelejaks pidav Helle Kalda - et üüritoetus on omanike lausdoteerimine. Tunnistan, et teie otse nii ei väitnud. Te pidasite vaid oluliseks kellele toetus läheb. Väidan jätkuvalt, et see ei ole tähtis. Nii nagu ei ole tähtis ka vaestekasarmute imekaunis või ultramoodne arhitektuur. Tähtis on tavalise inimese turvaline ja mõnus elukeskkond. Kui te mind ei usu, siis otsige üles mõne suvalise heaoluriigi kommunistlikusse parteisse kuuluv linnaplaneerija ja te kuulete sama juttu.

Nõustun täielikult väitega,et oluline on mõnus elukeskkond. Kõigile elanikele-vaestele ja rikastele. Kena on kui sellega kaasneb ka kvaliteetne ehitus ja meeldiv arhitektuuriline lahendus. Kehvema sissetulekuga inmestele ei pea tingimata ehitama jõledaid,olematu arhitektuurilise lahendusega kasarmuid. Need ei ehi milgi moel linna ja ei kutsu oma koduümbrust korras hoidma. Mina ei suuda ühegi fakti põhjal väita,et sundüürnikud vääriksid mingeid kolekasarmuid,sest on vaesed. Äkki on nad hingelt nii rikkad,et suudavad oma uute kodude ümber luua uhkema lilleaia kui seda suutis Aaviksoo Tõnismäele? Arhitektile meeldetuletuseks,et meie sundüürnikud ei ole mitte mingilgi viisil lumpenist asotsiaalid,nad on täiesti tavalised inimesed meie keskelt,kes on ahnete poliitikute jõhkrate rahamängude hammasrataste vahele jäänud. See tähendab,et nad on ühe grupi isikliku ahnuse tekitatud toredad inimesed.

teema, Sa ise ka usud oma sõnu? Sundüürnikud ja hingelt rikkad inimesed? Kui nad oleksid olnud hingelt nii rikkad, oleks see aastakümnete pikune kammajaa olemata. Ka mommentarides jäägem ikka reaalsuse juurede.

arno,ära lahmi! Jää inimeseks,vaatamata oma arusaamistele.

Minu elukogemuse järgi on Tallinna sundüürnikud enamasti tavalised normaalsed inimesed (oma elukoha ja töö tõttu olen neid näinud arvatavasti palju rohkem, kui teie ja "teema" kokku), kuid minu arust pole nende õnnetuses süüdi ei omanikud ega omandi taastamise korraldanud poliitikud, vaid sajad tuhanded inimesed, kes ihalesid Eesti kodanikele kuuluvat ühisvara jumalamuidu endale saada. Enamus Ülemnõukogust ja esimesest uuest Riigikogust esindas just seda ahnet massi. Sundüürnikud on õnnetud vaid lauserastamise taustal. Aga jätame mineviku siinkohal rahule. Täna kasutab Tallinna linnavõim sundüürnikke (neilt selleks luba küsimata) munitsipaalmajdes selle normaalse seltskonnana, kelle vahele pikkida igat liiki hädalisi ja asotsiaale. Euroopaliku kultuuriga maades on sotsiaalkorterite naabriteks vabatahtlikult sinna üürnikeks tulnud isikud. Läänes püütakse täna üürida munitsipaalmajade enamus kortereid välja turuhinnaga, et mitte lasta tekkida vaestekasarmu allakäiguõhkkonda. Ja nagu öeldud, eelistatakse pigem maksta üüritoetust kuna see on üürnikele palju meeldivam ja maksumaksjale palju odavam. Minu kolleegid arhitektid ja ehitajd on loomulikult huvitatud suurtest munitsipaalhangetest ja seetõttu nad kiidavad väga minevikus kuulsate arhitektide loodud tõepoolest ilusaid munitsipaalelamute ansambleid. Mina rõhutaksin hoopis seda, et Pariisi noorterahutused toimusid arhitektuuriajakirjade esikaantel olnud postmodernse arhitektuuri ansamblite vahel. On kogetud, et normaalne ühiskond saab rahuldavalt funktsioneerida ka ilmetus keskkonnas, kuid ebanormaalse kooslusega ühiskonda ei päästa getostumisest ka väga hea arhitektuurne keskkond. Kuipalju Kopli ja Lasnamäe munitsipaalansamblid ka sealset magedat miljööd ei elavdaks, ikkagi ei kaalu see kuidagi üles sealse niigi tasakaalutu sotsiaalse keskkonna veelgi suuremat kallutamist kurvemas suunas.

Vahelduseks vaadelge "arnot" kui peegelpilti mõnest isehakanud sundüürnike eestvõitlejast. Sundüürnikud ja õigusjärgsed omanikud pole midagi saavutanud just seda tüüpi liidrite tõttu. Minul on kerge kujutleda "arnot" kibestunud sundüürnikuna ja mitmeid üürnike aktiviste kiuslike ja rooma õigust tsiteerivate majaomanikena. Sellised inimesed ei salli ka erapooletuid eksperte ja on need eemale peletanud. Sellised inimesed ei lahenda ühtki probleemi, sest nad naudivad kaklust ja suurt hulka viimases hädas nende poole sirutatud käsi.

olles enne kokku puutunud arno arvamustega sundüürnike küsimuses,siis tean,et ta esindab pigem omanike huve ja päris jõhkra sõnakasutusega sundüürnike aadressil. Arno on inimene,kelle jaoks kehtib alati ainult kaks arvamust,tema arvamus ja vale arvamus,kahjuks. Ma siiki ei arva,et sundüürnikega asustatud munitsipaalelamud getostuvad. Getostumine on hoolimatu ja allakäinud inimeste eripära. Meie sundüürnikke sellisesse seltskonda ei saa paigutada,nad on tublid ja teotahtelised kaasinimesed,kes ei ole vabal tahtel sattunud sundüürniku staatusse.

ARHIDEKT ja teema. Tänan põhjaliku iseloomustuse eest mis ilmekalt iseloomustab Teie analüüsioskust ja inimesetundmist. Näen, et oleks mõtetu Teiega vaielda aga kui nimetate "sundüürnikke" tavalisteks normaalseteks inimesteks, siis teadke, et selline inimene ei kasuta sellist sõnapruuki nagu nemad seda teevad. Minu "jõhker sõnakasutus" on siinsete "sundüürnike" sõnakasutuse kõrval veel väga leebe. Aga milleks vaielda, see tegevus pole mõeldud nende jaoks kes esinevad "programmeeritult". Edukat "OMA" õiguse tagaajamist!