Rahvas pani kesikreeturid paika. Minge ja halage nüüd Aljoša,oma jumala ees!

Ma kirjutasin juba varem siin lehes, kas Keskerakond ei karda ,et püüdes nii avalikult olla meeltmööda venelastele. (olla igati vastu pronkssõduri teisaldamisele ) kaotab ta tuhandete eestlaste poolehoiu ,kes siiani kindlalt alati Keskerakonda toetasid. Mäletan kunagi varem ütles Savisaar,: " see ,et me pronkssõduri teisaldamise vastu oleme, ei vähenda meie eestlastest poolehoidjaid." Kui lühinägelik arvamus --"pöörates ennast näoga venelaste suunas, eestlased ei toeta enam Keskerakonda," Parem juba Reformierakonda. Antsip vähemalt lubas selle pronksmonstrumi kõrvaldamist.Kas tõesti ei jõua ikka veel Savisaarele kohale Eesti rahva soov--- pronksmontstrum minema Tõnismäelt.

Ja-jah. Aga kuidas siis ikka nende Saaremaa sündmustega jääb? Ma saan muidugi aru, et sinusugune nazi väidab, et seda kõike pole olnud, aga tegelikult? Näed nüüd. Nii need asjad on. Ja Laari-Vahtre arusaamad ajaloost on siiski ainult nende arusaamad. Igal teisel ajaloolasel või ka lihtsalt ajaloohuvilisel on asjadest pisut teistsugune arusaam. Ajalugu ise on muidugi objektiivne, kui aga seda soovitakse kasutada poliitikas - mida Eestis viimased 15 aastat on tehtud, ja mida on õigupoolest alati tehtud - siis on loomulikult vaja teatud asjad "ära unustada" ja teatud asju ilustatult välja pakkuda. Miks mitte, aga see ei ole enam ajalooteadus. Ajalooteadus nõuab pisut külmemat närvi, sest ilmselt tuleb tunnistada ka seda, kuidas ühed eestlased teisi eestlasi elajalikult surnuks piinasid, nagu see juhtus II Maailmasõja ajal, siis kui venelased olid läinud ja sakslased polnud veel kohal. Mart Laar oma metsavendluse apoloogias sellistest asjadest muidugi ei räägi. Miks? Sest tema kirjutised ei ole ajalooteadus, vaid poliitpropaganda. Samamoodi on lood ka kogu selle N.Liidu (sotsialistliku - niivõrd-kuivõrd) perioodiga Eesti ajaloos. Inimesed elasid ja olid ja tihtipeale oli elu ju täiesti mõnus. Mõned asjad olid suisa hästi korraldatud ja inimestel ei olnud sellist pidevat ebakindlust nagu kapitaslistliku süsteemi (eriti just Eestis rakendatava neo-con süsteemi) tingimustes. Aga samas oli ka jamasid piisavalt ja kohati kindlasti ka õudusi. Kuigi samas on otstarbekas täpsustada, et õudused jäid valdavalt Stalini aega ehk siis need kestsid laias laastus 1950. aastate keskpaigani. Üheks suuremaks jamaks oli praktiliselt välismaale reisimise võimatus ja üldine informatsiooni puudus ja hämamine. Aga täüselt sama toimub ju ka praegu! Või väidab keegi tõesti, et Eestis on võimaliks maailmas toimuva kohta EESTI KEELES selget, objektiivset ja ammendavat informatsiooni saada. Kindlasti mitte! Kuiigi jah, keeleoskuse olemasolul on pilt muidugi teine.