Omaette huvitav teema II maailmasõja kontekstis on see mida kogesid ja kuidas suhtusid Eestlastest ja Lätlastest Saksa mundris sõdinud sõduritesse Poola ja Tšehhi tsiviilisikud.

Väga huvitav lõik ajaloost. Ainult miks pidid vlassovlased sakslastega sõdima hakkama? Tegelikult oli neil ju kiire läände, ameeriklaste juurde pääsemisega. Vähe on kirjutatud ka eestlaste saatusest "Tšehhi põrgus".Aga muidugi olid nii vlassovlased kui ka eestlased Tšehhis osa Saksa sõjaväest,neisse suhtuti ka vastavalt.

rääkida saksa sõjaväe koosseisus võidelnud välismaalastest, siis kõige arvukamalt oli venelasi.Koos kasakatega võtsid vlassovlased osa ka pealetungist Ardennides.Ilmus üks foto lahingutest Malmedy all ja seda kirjeldati kui venelaste ja sakslaste ühisüritust muuta sõja käiku - paisata liitlasväed merre.Hiljam andsid ameeriklased ja inglased vangi võetud vlassovlased Stalinile välja.Ameerika Hääl ja BBC vaikisid toimunu mõistagi maha, kui oma propagandasaadetes kutsusid üles kommunismi vastu võitlema!Üks vlassovlaste üksus oli mõnda aega Lasnamäel. Vlassovlaste lipp on muide praeguse Venemaa lipp.See on teadmiseks neile venelastele, kel sinimustvalge kohta midagi ütelda on. Ka ukrainlasi oli mitu diviisitäit.Tuntuim oli loomulikult diviis "Galitsia", kes lõpetas sõja koos diviisiga "Wiking" Austrias,samuti SS-Brigadenführer Kaminski juhitud võitlusgrupp, kes võttis osa Varssavi ülestõusu mahasurumisest.Nii Kaminski kui ka kogu operatsiooni üldjuht politseikindral SS-Brigadenführer Erich von Bach-Zelewski olid rahvuselt juudid.Ukrainlaste lipuvärvid on pärit Poltaava lahingu aegadest, kui ukraina rahvuslased võitlesid rootslaste poolel vene vägede vastu.Valgevenelastest komplekteeritud SS-väeosad asusid Itaalias.Poolakad võitlesid koguni kolme poole peal-inglise,vene ja saksa vägede koosseisus.Kindral Andersi diviis oli Iraagis ja kui Rommeli armee hakkas lähenema Palestiinale ja natside liitlased sionistid valmistusid omakorda inglaste vastaseks ülestõusuks, siis viidi selle diviisi üksused Palestiinasse inglaste seljatagust kindlustama.

http://grani.ru/Society/History/m.40238.html