![]() Maagiline kuupäev: 27. märts 2013
Enn Oja
2013-03-27 06:58:03
tegemist onn ebas'ääduslikult võjmuärastand kliki järjäkorttse valega, kussjuures isegi mittmega .
1. vale: ni Kiho Toomas kujga Vellsite Triv`iimi onn ekksind p'äävade arvutamises . nimelt on pr'iiuseulgast vällja'arvatud Tojttslandi kallaletunng 25.02.1918.-11.11.1918. (tegelikult olid tojtsid Eestis sees ka varem ning minngist pr'iiusest ej saand juttugi'olla) aga s'issearvatud idasõbra Rass`iia kallaletunng 28.11.1918.-03.01.1920. (relvarahuni) mis kesstis terrvelt 401 p'ääva . kuj see TKiho ja TVellistepakutud 7890'st päävast maha'arvutada sis jääb nejjd ''pr'iiuse'''äävi järäle ajnult 7489 . kuj nüüd omakorrda liitta ned 7489 p'ääva 20.08.1991.'le ottsa sis oleks klikimeeste topeltpr'iius läbisaand juba aassta tagasi – 20.02.2012. . 2. vale on seottud mejje tänase pr'iiusega . äälätas ju 2/3 2003.a'l Eur''ooppa liittuasstumisega samas alamaks oma põhis'ääduse nagu liiduvabariigile kommbeks . s'eega Eesti taas liiduvabariigistus ehk l'oobus ise(!) oma isesejjsvusest miss jõusstus 01.05.2004. millest pisut enam kuj kuu ajapärast m'öödub juba 9 aasstat . samuti tuleb sellest ahhnusestajendatud isesejjsvuse mahaärimisest järäldada et Eesti saj 3.'' korrda isesejjsev'olla vajd ajavahemikus 20.08.1991.-01.05.2004. . 3. vale on seottud nende pr'iiuse korrdadega mida pakuvad TKiho ja TVelliste . nimelt kesstis 1. pr'iiuseaeg nendejärrgi 24.02.1918.-25.02.1918. ehk 1' pääva . 2. pr'iiuseaeg aga 11.11.1918.-17.06.1940. (7889 p'ääva) . pole oluline et se kesstis tegelikult 7489 p'ääva, 2 'aega on juba kirjas . aga tegelikult oli nejd 'aegu' rohhkem: 1. pr'iiuseaeg 24.02.1918.-25.02.1918.; 2. pr'iiuseaeg 11.11.1918.-28.11.1918.; 3. pr'iiuseaeg 03.01.1920.-17.06.1940. jääppki üle tõdeda et oli ka vel 4. pr'iiuseaeg – 20.08.1991.-01.05.2004. et me täna enam priid pole sis jääb üle vajd lootta et se tobe Krosstojttslantt variseb kokku ka s'eekorrd ning Eesti vabariigi ENSV' osa saab priikks juba 5.'' korrda . mida aga sis täna ikkagi tähistada kujj ilma pidupanematta kujdagi ej saa ? pakun 2 lahendit: 1) 27.03. m'öödub 6 aasstat päävast mill põhis'äädusevastaselt Varrgamälevalitud Triv`iimi Velliste panga'arrvele akkas v'oolama toodang lollitatud rahhva papivabrikust ning kesstis se 4 aasstat . 2) sünnipääv on Lehe Porkal ! valik on sinu .
Ants
2013-03-27 12:43:36
Huvitav kas keegi viitsib seda Oja Ennu pikka juttu ka desifreerida ?? Ma ei mõista miks kirjutad ainult iseendale, kui aga mõtled ,et Sinu väljamõeldud solgitud eestikeel ka järgijaid leiaks oled täielik debiilik. Sinu jutus võib isegi olla tõetera kuid keegi seda lugema ei hakka Sinu tobeda kirjaviisi pärast. Või on ka tegelikuses puudujääk hariduses ja oskamatus õieti kirjutada ??
ajalugu
2013-03-27 19:42:47
Sama hästi võib sel aastal tähistada - Nõukogude (Kahali) Eesti 96
Võib samuti lisada, et järjepidevus pole hetkekski peatunud jne, seega variant NWO aegade jaoks… 1917. aasta 5. novembril, kaks päeva enne Suure Oktoobrirevolutsiooni algust, moodustati Nõukogude Eesti eesotsas Jaan Anveltiga, mis ei omanud rahva enamuse toetust, ja eksisteeris 1918. aasta 4. märtsini, mil Saksa väed ajasid eesti kommunistid Eestist minema ja asuti Bresti rahust lähtuvalt looma Balti Hertsogiriiki. Sel ajal, kui “eesti punakaart”, mis oli kontrollinud 2/3 eestlaste aladest, pidas sakslastega lahinguid, kuulutas nö põõsas istunud “eesti valgekaart” 1918. aasta 24. veebruaril välja Eesti Wabariigi, mida ka sakslased ei tunnustanud. Manifest EW väljakuulutamise kohta loeti Tallinnas ette ajal, kui sakslased olid juba Pääskülas. Sakslastele saadeti vastu delegatsioon, kes palus Tallinnasse marssida mitte enne hommikut, põhjendusega, et ei jõuta korralikult ette valmistuda okupantide vastuvõtuks. Wabariigi kuulutasid välja isikud, kes ei omanud rahva enamuse toetust. 1918. aasta 28. novembril loodi Eesti Töörahva Kommuun eesotsas Jaan Anveltiga, mil ei olnud samuti enamuse rahva toetust, ja mida Lenin tunnustas 8. detsembril. 23. detsembril ratifitseeris Vene SFNV Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee Eesti Nõukogude Vabariigi iseseisvuse tunnustamise otsuse. Nõukogude Venemaa valitsus aktsepteeris ametlikult Töörahva Kommuuni iseseisva riigina siis, kui see kontrollis 2/3 Eesti territooriumist. See riik likvideeriti Vene, Eesti, Soome ja Taani “valgete” poolt 1919. aasta 18. jaanuariks aga taastati uuesti 1940. aasta 21. juulil. Eesti Wabariik oli Rahvasteliidu liige 1921. aasta 22. septembrist kuni 1940. aasta 21. juulini. Eesti NSV oli aga Rahvasteliidu liige 1940. aastal 21. juulist kuni 6. augustini. Kui EW pagulaspoliitikud (Pätsi liin aga ka Tõnissoni liin) üritasid II maailmasõja ajal maksta Rahvasteliidu liikmemaksu, siis Rahvasteliit seda vastu ei võtnud. Kui püüti pääseda 1946. aastal toimunud Rahvasteliidu likvideerimiskonverentsile, siis eestlasi sinna sisse ei lastud. Ka ÜRO loomise aegu eestlasi jutule ei võetud, samas on Rahvasteliitu mittekuulunud Valgevene NSV ning Ukraina NSV ja Rahvasteliidust 1939. aastal välja visatud Nõukogude Liit ÜRO asutajaliikmed.
to Enn Oja
2013-03-27 20:38:15
Trimivi oskab aga hästi arvutada meremiilides...
Menutame isamaalast, kunagist Mart Laari valitsuse välisministrit Trivimi Vellistet, kes jõuliselt tandemis president Lennart Meriga "sättisid" Eesti territoriaalvett ikka Venemaa kasuks ja Eestimaa kahjuks. Ühes Venemaale eriti tähtsas kohas isegi 3,6 meremiili laiuseks. Sellist demagoogiat ja küünilist möödahiilimist põhiteemast, millega Riigikogu arutelul hiilgasid Velliste ja teised isamaalased, kohtab harva. Jüri Toomepuu sõjamehelikult otsese küsimuse peale – miks töötab Velliste Eesti merepiiri asja ajades hoopis teise riigi huvides? – ei osanud viimane midagi mõistlikku vastata. See olevat vabatahtlik poliitiline enesepiirang...
Ants
2013-03-28 23:37:15
"Ajaloolane" kirjutab jälle siin juba palju kordi Nõukogude ajal kirja pandud võltsajalugu . Kuidas sai olla okupeeritud Eesti Wabariik veel Rahvasteliidu liige kui kui NSV Liit kes Eesti okupeeris oli Rahvasteliidust väljavisatud kui agressor ? Ja ainus Eesti valitsus oli ikka see "valgete" valitsus keda toetas kogu eesti rahvas, kelle kutsel kõik eestlased kes püssi suutsid hoida läksid Vabadussõtta ja peksid vene punased välja Eestist . VOT TAK seltsimees
Ants
2013-03-28 23:47:57
Veel "ajaloolasele". Taanlasi võis olla mõni üksik vabatahtlik. Soomlasi vabatahtlike üks rügement -"põhja pojad" ,vene Loodearmee olid rohkem jutumehed kui sõdurid . Need kelle eest Punaarmee paaniliselt põgenes ligi Petrogradini jooksid olid eestlased isegi koolipoisid läksid vabatahtlikult-in corpore kogu klass --- Eesti vabakssaamise nimel sõdima
ärge unustage
2013-03-29 09:44:43
Konstantin Päts oli EW isehakanud president ja hiljem sai tast varasemate teenete eest NLiidu personaalpensionär.
to Ants
2013-03-29 09:49:54
Rahvasteliidu liikmed olid nii Eesti Wabariik aga ka Eesti NSV (17 päeva, kuni NLiitu astumiseni.
Rahvasteliidust väljaastumise avalduse esitas Johannes Varese valitsus ja see ka rahuldati. EW esindajaid Rahvasteliit enam jutule ei võtnud.
to ärge unustage
2013-03-29 09:54:27
Päts & Laidoner said valimistel kahepealegi palju vähem hääli kokku kui Larka.
EW riigijuhtidel olid samuti riigi, ettevõtte ja enda rahakott tihti segi aetud ja aastal 1934, kui oli oht, et võimule tuleb opositsioon ja ees ootab kohtu alla minek, otsustati sõjaväelise riigipöörde kasuks. http://wwx.postimees.ee/030204/esileht/125479.php Tartu rahu tegi Eestist bolševike kullapesula Kullavihm meelitas Tallinna avantüriste ja aferiste igast maailma otsast, siinsest idaärist kirjutanud prantsuse ajakirjanik iseloomustas Tallinna kui «rahvusvahelist kloaaki». http://video.yandex.ru/users/zurgan21/view/286/# Balti offshore http://www.eesti.ca/?op=article&articleid=32592 Jurjevi offshore http://pseudology.org/Bank/Balt-off_shore.htm EW rahapesu
to Ants 2013-03-28 23:47:57
2013-03-29 17:37:43
Eesti valgete poolel sõdisid ka kohalike venelaste ja baltisakslaste väeosad.
http://8mai.wordpress.com/2008/04/13/vabadussoda-voi-kodusoda/ Aga 16. veebruar 1919 – Kuivastu mõisas toimus Vabadussõtta mobiliseeritud saarlaste vastuhakk, mis kasvas üle 21. veebruarini kestnud ning suuremat osa Saaremaast haaranud Saaremaa mässuks. Umbes 200 tapetut. http://www.maaleht.ee/news/uudised/elu/valge-terror-voistles-vabadussojas-punasega.d?id=34085105 Sõdiva Eesti Vabariigi repressioonides hukkus vähemalt sama palju või rohkemgi inimesi kui enamlaste korraldatud veretöödes. http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_k%C3%BCtiv%C3%A4ed Mahnolaste poolt vangistatute seast kutsuti välja kõik eestlased, lätlased, juudid ja kommunistid, kes raiuti mõõkadega surnuks.
Ants
2013-03-29 20:31:10
Sõdiva Eesti Vabariigi "repressionides" olevat hukunud vähemalt samapalju või rohkemgi inimesi kui enamlaste korraldatud veretöödes !!??. Tead seltsimees lollusi kirjutada küll võib kui pea ikka piiri , loe läbi väga dokumentaalne tõde "Eesti Vabadussõja ajalugu " siis lollusi ei räägi enam
antsule
2013-03-30 17:35:03
Nüüd hakkad juba arvama, et ka Vabadussõda oli valet täis. Kes meist ikka teab, kelle tapetud need maaslaamvad tapetud inimesed olid. Kogu aeg käib üks teineteise peale ajamine ja enda naah päästmine.
Aga tänastest tüürijatest on küll kõrini! Millal need isandad ja emandad küll kaovad eesotsast.See paha hais meie elust minema! nad on nii rumalad ja vastikud.
2013-03-30 20:27:01
Et Eesti vabadus saabus ohvriteta, oli meie vabadusvõitluse strateegia võit ja suurim ime.
Ütleksin, et üsna hästi loogikaga seletatav - oht emotsionaalsete ja jõhkrate KGB-lastega otsesesse konflikti sattuda oli alates 1988 aastast kogu aeg olemas ja võimalus kokkupõrkeks seega ilmselge. Suurema jama ärahoidmiseks oli vaja teha teatavat "koostööd" s.t. mingit mett mokale määrida ja katteta lubadusi jagada. Tulemus räägib targast valikust iseenda eest - meil ei voolanud veri. Konflikti ihkasid Kelamlased - tahtsid olla parimad vabadusvõitlejad ja kuulsuse narridena ajalukku minna. Hea , et neid nii vähe oli ja nad suuri lolluseid seetõttu korda ei saatnud. Mäletan, kuidas isiklikult ohjeldasin nende provokaatoreid, saades roosa kommunisti tiitli täiesti alusetult. Olen kindel, et tookord oleks grupp eriväljaõppega dessantväelasi sellele kuraasi täis piketeerijatele ja tülinorijatele niisuguse keretäie andnud, et hoia ja keela. Poliitilistest tagajärgedest rääkimata.
Eelmisele lisaks
2013-03-30 20:54:10
Jutt käib taasiseseisvumisest, kus ilma tegid haritud inimesed , kelle tegevust juhtisid mõistus ja riskidega arvestamine. Ega emotsioone saa ka tagantjärele eitada , aga need ei olnud peamised mõjurid.
Massiline rahvaliikumine oli hea vorm - hirmutas komparteid, aga kedagi polnud võimalik otseselt sihikule võtta ja maha suruda. Liikumises oli palju punase parteipiletiga edumeelseid inimesi, kuid see ei olnud probleem. Provokaatoreid ja närukaelu leidub igas inimühenduses, seega pole põhjust arvata, et neid rahvarindetaolises massis ei olnud. Õnneks polnud nendel mõjuvõimu. Meelsuskommunistid jäid truuks komparteile (nagu Ansip)ja Interrindele (nagu Kogan, kellega Laar ja Kelam koostood tegid) Seega rääkigem asjadest ausalt.
vaagija
2013-03-31 17:45:49
"Kaasa aitas see, et Eestis puudus OMON, ja ka see, et 13. jaanuari õhtul saabus lennukiga Moskvast Tallinna Vene NFSV Ülemnõukogu esimees Boriss Jeltsin ning kirjutati alla Balti riikide ja Vene NFSV ühisavaldusele, millega tunnustati üksteise riiklikku suveräänsust ja seaduslikult valitud riigivõimuorganeid ning tauniti igasuguse jõu kasutamist siseprobleemide lahendamisel.
Jeltsin pöördus eraldi ka Baltikumis viibivate Vene sõdurite ja ohvitseride poole ning deklareeris, et relvade kasutamine oma demokraatlikke vabadusi kaitsva tsiviil elanikkonna vastu on lubamatu." Ja mälestuskivi Boriss Jeltsinile on tänaseni veel avamata.
to eelmisele lisaks
2013-04-01 10:00:04
Sa räägid küll Kogani koostööst Isamaaga linnavalitsuse tasandil aga miks Sa riigi tasemel sõlmitud Savisaar-Lebedevi paktist ei kõnele, kui Savisaar surus ülemnõukogus okupatsioonivägede kindralitele ja internatsidele tuginedes läbi seaduseelnõu erakorralise seisukorra kehtestamise kohta. Sellest ju Savisaare allkäik alguse saigi.
eelmisele
2013-04-01 19:05:46
Eestis oli aastatel 1992 - 93 ka mitmeid sõjaväelise riigipöörde katseid.
|