Soovitaks vaadata "Jah" poole artikli ratsionaalset ja argumenteerivat iseloomu ning siinkohal toodud "Ei" ütleja emotsionaalsust ning paatoslikkust. Siit peaks ka selge olema, kuidas kumbki pool kampaaniat teeb - europooldajad faktide ja analüüsiga, ei ütlejad emotsioonidega. Ise olen tavaline inimene keskmise palgaga, kellel juba praegu Euroopa Liidust kasu on, kuid kes hoiab pöialt, et sügisesel valimisel õiesti öeldaks, sest sel juhul jaksaks ma võtta eluasemelaenu ja lapsi planeerida(sest mitteliitudes intressid tõusevad ja enne liitumise osas selguse saamist ei julge laenu võtta), siis oleks suurem lootus järgmiseks aastaks noorsooprojektiks rahade saamiseks, mis sel aastal veel osalt Eestile avatud ei ole. Ning konksuga küsimus eiütlejatele - kas banaanidele on suuruse normid kehtestatud sellepärast, et a)liit eestlasi kiusata tahab või b) selleks, et Euroopa Liitu ei ujutataks üle Ladina-Ameerikas levinud banaanisortidega ning seeläbi kaitstakse kodumandri põllumehi.