![]() Sobibori haned ja Võidupüha
Meie
2018-05-09 07:46:41
võidupüha on ikkagi 23.06.
sakslaste ülbus
2018-05-09 09:39:02
Landesveeri sõja - täiesti tarbetu sõja tekkivate Eesti ja Läti vaatevinklist - vallandas sakslaste ülbus, piiritu ülbus. Kuidas kutsuti läti rahvuslaste juhti Karlis Ulmanist riigisakslaste Rauddiviisis - seakaupmees Ulmanis. Ja mingid nn eestlased olid lihtsalt bauern maamatsid härrasrahva sekka tolgendama. Kuid kohe kindlasti ei oleks pidanud Konstantin Päts ja Johan Laidoner kuulutama 1935. aastal 23. juunit Võidupühaks - eestlastele ja Eestile on sakslasi ja Saksamaad vaja. Kiikab maakaarti või siis vähemalt gloobust. Poliitika on tegelt väga keerukas värk ja 1919. aastale järgnes 1939. aasta. Saksmanniga tuleb võidelda kuid samas ka semmida - lähtuma peab oma riigi huvidest. Ja meie riik Eesti on mitte sultanaat Prüsselis või kus iganes. Austusavaldus suurmees Konstantin Habenskile ja tema "Sobiborile".
2018-05-09 13:46:01
noh eesti võidupühaga on see lugu, et tegelikult ei olnud võnnu lahing ega selle võit 23.06.1919 vabadussõja käigus mite mingis mõttes pöördeline ega muidu märgilise tähendusega sündmus. päts ja laidoner kuulutasid selle võidupühaks ilmselt ainult propagandistlikust huvist lähtudes - kena suvine päev, mil eestis nagunii jaanituld tehakse ja muidu pidu on. s.t. ka selles mõttes et maarahvas kallist tööaega ei raiskaks.
isiklikult leian, et kaunist jaanilaupäeva poleks pidanud militaariaga rikkuma.
keerukam
2018-05-09 14:13:36
Kokkupõrget oleks pidanud vältima ja seda eelkõige sakslased ja baltlased kuid kohekindlasti ka lätlased ja eestlased. Kuid Võnnu lahing ja Landesveeri sõda kohe kindlasti väärib mälestamist.
aastapäev
2018-05-11 23:45:24
2008. aasta 11. mail avati Sotšis mälestusmärk Stalinile, Rooseveltile ja Churchillile.
suured panid paika
2018-05-12 07:10:43
Otse loomulikult maailmavalitsajatest suurmeestele püstitakse mälestusmärke mida uut. Churchill, Stalin ja Roosevelt ühiselt purustasid Saksamaa ja Jaapani ning panid paika maailmakorra. Mis mõneti püsib veel tänaseni ehkki teat muutustega. Nii lihtsalt on ja asi see mälestusmärk siis püsti panna saab ikke hakkama. Ja miks mitte siis Sotšis Venemaa valitsejate lemmikkohas. Milles eestlaste ja Eesti probleem - tolles kolme suure maailmakorras omariiklikul Eestil tegelt kohta ei olnud...Tollest USA riigisekretäri ajaloolisest nn mittetunnustamisest hoolimata...Paraku selline lugu.
2018-05-13 15:27:58
1998. aasta 13. mail loodi president Meri poolt nn Jakobsoni komisjon.
https://et.wikipedia.org/wiki/Inimsusevastaste_Kuritegude_Uurimise_Eesti_Rahvusvaheline_Komisjon
2018-05-13 15:33:30
http://uncensoredhistory.blogspot.com.ee/2013/10/mass-rape-ww2-italian-women-french-colonial-soldiers-moroccan.html
2018-05-13 15:47:44
http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/roosa-muts-milline-oleks-jurioo-ulestousu-700-aastapaeva-tahistamise-sonum/
to sakslaste ülbus
2018-05-13 15:52:06
Tartu rahuläbirääkimistel konjakit trimbates lepiti kokku, et Eesti pool võite Punaarmee üle tähistama ei hakka.
2018-05-13 16:17:55
19. nov.1919.a. "Daily Herald": Me kontrollime Baltikumi, Soomet ja Poolat. Nende riikide iseseisvus on mõistagi vaid tinglik. Mitte ükski neist ei saa teha midagi ilma meie nõusolekuta.
Sealsed valitsused olid võõra poliitika objektideks, mitte aga subjektideks, mida kasutati suurriikide omavahelistes poliitilistes mängudes.
maali maalt
2018-05-14 19:40:27
Eelmise kirjutis näitabki suurriikide ülbust väikeriikide suhtes. Isegi see USA mittetunnustamise jutt pärast sõda oli mett baltlastele moka peale määrimine. Ise nad Jaltas tegid lepingu venelastega ja surusid Baltimaad NSVLiitu. Enne II M.Sõda tuli lepinguid kord ühe ja kord teistega nagu Vändrast saelaudu. Nii nagu ühes TV saates ,,Kuidas hakkas II M.Sõda,, USA, Venemaa, Saksamaa ja Läti ajakirjanike vahel räägiti, et kõik need lepingud ei tähendanud mitte kui midagi, sest järgmisel päeval juba tehti lepinguid vastaspoolega. Suure vea tegi meil tolleaegne välisminister Selter, kes mais 1939a. sõlmis Berliinis mittekallaletungimise lepingu Ribentropiga. See ajas harja punaseks muidugi teistel lääneriikidel. 23.aug. sõlmiti Moskvas MRP, siis 15 okt. Venemaa, britid ja prantslased omavahel. Kogu aeg keegi reetis teist poolt juba teisel päeval.
See sõda oligi suurriikide poiste mäng.
15. mai
2018-05-15 17:29:35
1934 - kehtestati Lätis diktatuur.
1940 - sõlmiti Moskvas „Baaside lepingu“ raames täiendav leping, mis muutis „Baaside lepingu“ mõtte ja sisu, ja mille alusel anti NSV Liidu vägedele üle Paldiski linn, 3 saart (Osmussaar jt) ja 100 muud objekti, kokku oli baaside valduses 42 maa-ala kogusuurusega üle 30 000 ha. Lisaks lubati Eestisse tuua veel 12 diviisi. 1941 - Himmleri kiri Hitlerile Valgevene, Baltikumi ja Ingerimaa saksastamisest. 1943 – Stalin saatis laiali „Kominterni“. 1955 – Viinis kirjutasid USA, Nõukogude Liit, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Austria alla Austria riigilepingule, millega taastati täielikult Austria iseseisvus. 1990 – „Interrinde“ üritus hõivata Toompea loss. 1992 - „Toomiku purgiprojekt“. 1999 – SOG-i eriüksuse ülema k/t röövretk Jõelähtmel. |