nõus sellega et ega midagi värvilist sääl lootta ole .
Ilèena võjjb ää koha saavutada kuj vatsuli ej visska .
Ajjvar tuleks esigümmn'esse kuj paukk välljaduleb . ja nõnna edasi . ikka juhusele saab lootta .
ka ise arrvan et kõjgerohhkem on mejl loottust ääd kohhtas'aada lasske suusatamises . sest kuj KÕJGIL TEJSTEL lähäb lasskmine nihu ja suusad k'innimääritakkse ja nad ka kusskil vatsuligäjvad ja mejjeomad lasevad kõjkk märgid maha ja suusskadel ka püsstisejsavad - siis on loottust ka medalile !
järälikult - soovime tejstele allba, omadele aga ajnult ääd ! saab taas tejste ebaõnnenaal tanttsi ja tr'ummidaguda .

Küllap selles, et Eestil on väljas palju noori sportlasi, kel pole asja medalite järele. Eks iga võistlus karastab noori ja innustab veel rohkem treenima. Miks ei ole iluuisutamises lootust kellegil esimese 10 hulka jõuda, peab küsima iluuisutajate bossilt? Seda peab tegema siin Kesknädalas.

Kesknädal irvitab Eesti spordi üle ja tunneb masohhistlikku naudingut.
Loodetavasti toob Edgar siiski mõne medali Sotšist ära, teistest pole asja - kogu lootus on Edgari peal praegu.

oli k'uulda jahh et ka Ettkar lähäb . aga temaminekut ej põhjata ega pilata nagu Anruseminekut . oleks igadahes uvitav t'eada et kujj Anrus lähäb eraisikuna aga koos turvadega ja saab koha vippideseas sis kass Ettkar lähäb Sotsi linnabäguttsel aga peab p'iiluma p'õõsadagant ?
äki k'eegi teab lähämalt ? valgustage mejd pimedajd .

Nüüd on häda käes, et eesti poistel ja plikadel on luud ja lihased arenemata ja nõrgad. Meil on ju edukas e-riik kus isegi sülelastel on arvuti ja nii nad istuvad arvuti taga tundide viisi. Siis degenereeruvadki lihased. Alles räägiti uuest moest internetis. Seal on avatud mingi aken juu-tuube, kus iga tola saab näidata kuidas ta teeb lollusi. See pidi noori nii huvitama, et istuvad nüüd internetis juba hommikust saati ja vahivad neid aluspükstega vehkijaid. Keda siis ikka sinna Šotsi saata kui noored on mandunud?

mejje järälgassv on tõessti sitas sejsus . olen kaend kehka tu.nnde ning tulemused onn aledad . kolmandik ej suuda l'õugadõmmata, ülejäänutest üle poole lepib vajd paari tõmmbega .
k'augus üppes on 6.' klassi pojstel rasskusi üpata täjjs 3 meettrit, kõrrgustüpatakkse vajd 10 sendimeettrit üle jallgade vahe . p'alli osskavad visata vähäsed . miss kuradi kivisõjas suudaks sellised va.kadega võjstelda, nad jooksevad pärast esimest koguviset nuttes emamanu .
vaadake koolilehhtedel levinumate alade rekordejd, need onn ENSV' ajast ! ää kuj mõni tänane suudab mõnes kokkuvõttes esigümmn'essej'õuda .
eks se ole sama miss mejje kerrgejõusstikuski . tänased pikamamehed ej saa vasstu Virkkusele, Pärnagivile, Sellikust rääkkimatta .
kuss onn üppajad k'augele ja kõrrgele ? ajnult kettas on mejl 3 illmaglassist ja s'äälgi on järäl tühi maa . odas saab k'eegi 80 meettrit sis kisa kuj palju . ent s'uurvõjsstlusel 'puhus tuul', 'kõhht oli lahhti', 'sõjtt oli pikk' jne . pane nejst vabandustest võj uus Kaleviboeg kokku .

sellge see et mejjl pole seda alust millele kõrrget teravikku ehitada, se variseb 'enne maha .
mejje tulevik on m'aaillmas esisaja tejses pooles . ja sedagi siis kuj p'äälä ej tule l'iiga palju türkke, tsunnge ning suusatama ejj akka n'eegrid .

Koli Venemaale, seal on mõnus.

sm. Savisaar võtis linna kassast raha ja läks viima Len Väljasele.

Huvitav kas muigaja ei peaks ka iseenese luude-lihaste pärast muretsema?

Te oskate ka väga asjaliku loo peale ainult ilkuda, ei rohkemat. Muigaja ütles õieti, sellised paraku noored ongi, pluss veel suitsetamine ja narkots. Muidugi mitte kõik aga halvem pool paistab ikka rohkem välja.

Kahjuks on Eestil lootused väikesed ja midagi head ootama ei peaks.
Uusi edukaid sportlasi ei tule peale ega tulegi kui spordile ei jätku raha.
Seni kuni president Toomas-Hendrik Pilves raiskab maksumaksja raha oma teenijatele, mugavusele, ostab naisele kulda ja kasukaid või rändab rahva raha Antsipi ämma öökapile, hääbub rahapuudusel Eestis sport! :(

Kes Lurichit, Abergi või Hackenschmidti rahastas? Asi pole raha ega võimaluste vaid hoopis tahtmise puudumises. Tänapäeva noortel on teised prioriteedid, kui vanasti ning sport nende hulka ei kuulu.

kiin räägib jumalaõiget juttu. Tol ajal oli füüsiline töö au sees ja ega selliseid noori nagu Kiir "Kevades" ju ei sallitud. Iga poiss pidi olema tugev ja enda eest väljas. Niimoodi kasvas ju Lurich, kes noorena oli kidur ja kõhn. Ainult pideva treeninguga tegi ta oma lihased teraskõvaks. Ning Kristjan Palusalu, kes ikka ise saavutas maailmakuulsuse. Aga nüüd nõuab sportimine palju raha. Treeningsaalid on kallid ja spordivarustus samuti. Eks see on ka üks põhjusi miks noored ei spordi, pole lihtsalt vanematel raha. Linnas pole ka tasuta spordiväljakuid. Nõukogude ajal sai koduhoovis võrkpalli mängida, sai kuuli tõugatud ja kaugust hüpatud. Omaette sport oli haruliste vahtrapuude otsa ronimine ja rippes käte kõverdamine. Suvel sai päevad läbi jalgrattaga sõidetud. Siis oli sport au sees.

mujjgajaga vajd vähäsel määral nõus .
mitte k'eegi ej k'eela sul (Ettkarim'oodi) TASUTA jalad se.llgavõtta ja vällja jookksmam'inna . võj suusatama . võj vänttama . võj j'õele võj järväle ujsutama .
aga sõjda m'ööda liiduvabariikki rinngi, paljudes kohhtades sa nääd et k'eegi jookseks võj suusataks ? ka k'oolidejuures on vajkkus . nagu oleks jookks ja suusatamine keelatud . vajd mõni 3-4' aasstane minngitel l'audadel koperdab sest tema veel ej tea miss onn elu 'eesmärkk - papp !
paljudes kohhtades on võjmalus ka saalialasiteha, koolid pakuvad vabalt võjmalusi . aga mujjgajajd p'allitagumas pole .
mälätan kujdas 60'ndatel Avinurmes oli mitu võrgu väljakut, tavalised tünnimejsstrid käjsid pärast tööd ja puhhke p'äävadel koos . ja tegid Eesti tippug'uuluvale Tammsalu J'õule ära !
kass nüüd k'eegi tuleb mõttele et kutsuks pundi kokku ja teekks korraliku võrgu platsi ? kujj ülttse sis se ostetakkse . et tejsed teekks, nemad aga ajnult kasutaks . pappi onn, las tejsed valmistavad kõjkk ette . siis võjkks ju paar korrda suvejooksul ka p'allidogimask'äjja .
pr'aegu koolilapsed virisevad et 'lumi on jääl, ej saa ujsutada' . aga mejje võtime labidad ja lauast saha ning tegime ise platsi ja k'iirujsutamiseks raja s'isse . seda võttis t'oona igaükks enesest mõjstetavana .
s'eega onn asi ooppis mejje manndund vajmus, olud ja võjmalused ise pole kusskile kadund .
kuj k'eegi kusskile k'oondis'esse kutsutakksegi sis esimesed n'õudmised on kõrkktasemel riietus ja raha . nagu tossud ise jookseks . pr'aegu saab vaevalt 1 10000's meettris aja 'alla 30' minuti, aga pool sajandit tagasi oli se Virkkusele tavaline jookks .

10000' ededabel ajas:
27.40,61 Enn Sellik 1978
27.54,18 Toomas Turrb 1981
28.25,0 Ren''att Sar''iippov 1976
28.37,4 Antts Nurmegivi 1969
28.42,6 Ülo Kriisa 1975
28.59,88 Tiidrek Nurme 2013
29.01,38 Rejjn Valldma 1988
29.02,2 Eerik Maasik 1974
29.06,4 Lembit Virkkus 1958
29.10,8 Teett Annus 1977
päästab vajd Tiidrek . ja tagab'oolsemad ?
tuleb Vlad''iimir Eerik, P'aavel Laskut''ohhv (1999), Uubert Pärnagivi, Tojvo Koovit ja veel kari, kõjkk 'eelmisest sajandist .

võj meeste 800m .
viimasest 10'st aasstast on kõjgi 'aegade ededabelis parim 7. Nikal''ajj Vid''eehhin, siis 23. kejjo Kitts . ülejäänd 30' edukamaulkka ej p'ääsägi . aga esigümmnes on Rejjn Tö.lpp 1964.'st ja Peetter Varrak 1961.'st aasstast .

meeste kõrrgusüppes onn 9. Rajjner Piirimetts ja 12. Karrl Lumi . aga ees on 30 aasstat vanemajtulemusi .

meeste 3000's takistustega on nüd Kaur Kivistik, ededabelis 4. aga järrgmine 26. Aliks''ejj Sav''elljev ja 35. Sirg''ejj Tsiripànnikov .

najste kettas on Kättlin Tõllasson kül 8. aga tema tulemus on 13 meettrit kehvem tipust . s'eejäräl 19. ja 20. tulemus .

no kess k'eelab ? mejjl ju rammusajd mammasid kümmnetes tuhandetes, ej saa 'öölda et valikut pole .

http://www.eesti.ca/delfi-sotsis-kuum-eesti-poiss-juhtis-olumpiaehituste-valmimist/article41419

Venemaa lehemees Nikolai Dolgopolov rääkis, et Krasnaja Poljana eestlaste külast pärit Jüri Reiljan täitis olümpiaks valmistumisel tähtsat rolli.
http://et.wikipedia.org/wiki/Punase_Lageda

http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Aiake

http://rushor.com/news/2435

Krasnaja Poljana kui Euroopa parim suusaspordikeskus.

Sotši olümpiast ja maailma poliitika kulissidetagusest.
http://www.klich.ru/2014/01/articles01_02.htm

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/foto-edgar-savisaar-laks-sotsi-eesti-koondise-jopega-venemaal-vahetas-selle-vene-raudtee-jope-vastu.d?id=67784481
Kahjuks ei selgu, kas keskerakonna nõuniku kt Fedkina ka jopet vahetas või ei saanud ta hotellist väljagi.